lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-4745/73

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-4745/73
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1317
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.07.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-4745

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.02.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

YY määruskaebus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Peeter Malve Kostja hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja adv Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 01.02.2020 määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.XX määruskaebus rahuldada.
3.YY määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja 14.10.2015 kostja esitatud tingimuslik vastuhagi, milles kostja palus hagi rahuldamise korral mõista hagejalt tema kasuks ühisvara arvelt hüvitis 62 981 eurot 44 senti.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
2.Hagi asjaoludel olid pooled abielus 2004-2013. 2011 lõpetasid nad varaühisuse ja jagasid osa ühisvarast. Jagamata jäid ühisvaraks olevad koerad. Hageja palus esitatud hagiavalduses jagada poolte ühisvaraks olevad 14 tõukoera ja jätta need kostjale ning mõista kostjalt välja hüvitis 13 340 eurot. 04.04.2019 nõuet täpsustades palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis 11 590 eurot. 3 08.03.2017 lõpetas kohus menetluse 4 tõukoera jagamise osas seoses nõudest loobumisega. Samuti lubas kohus hagejal muuta hagi aluseks olevaid asjaolusid ja arvata ühisvarana jagatavate esemete hulka veel 2 tõukoera.
4.Kostja vaidles hagile vastu, väites, et koerad kuulusid OÜ-le Q , mille osad on poolte vahel jagatud. Osa koeri olid enne varaühisuse lõppemist jagatud, osa on surnud ja osa kostja lahusvara. Kui kohus peaks tuvastama, et koerad kuuluvad jagatava ühisvara hulka, palus kostja vastuhagis hagejalt välja mõista hüvitise perekonnaseaduse (PKS) § 34 lõike 2 alusel, kuna kostja pidas koeri ülal ainuisikuliselt.
5.Maakohus jättis 20.09.2017 vaheotsusega hagi rahuldamata, leides, et koerad ei kuulu poolte ühisvara hulka. Samuti jättis kohus rahuldamata tingimusliku vastuhagi, mis oli esitatud tasaarvestusena põhihagi rahuldamise korral. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
6.Ringkonnakohus tühistas 21.06.2018 otsusega maakohtu vaheotsuse osaliselt, jättis rahuldamata hagi 3 koera jagamise osas, leides, et need ei kuulunud ühisvara hulka ning ülejäänud osas saatis tühistatud otsuse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus nõustus, et varaesemed, mida kohtuotsuse tegemise ajal ei ole enam füüsiliselt olemas, ei saa kohus otsusega jagada. Samas ei anna see asjaolu iseenesest alust jätta asja kuulumine ühisvarasse tuvastamata, sest koosseisu tuvastamine omab tähtsust olukorras, kus esitatakse asendusnõue PKS § 34 lg 3 alusel.
7.Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust 10.09.2018 määrusega menetlusse. Maakohtu määrus.
8.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kostja vastuhagi on sisuliselt tasaarvestus juhuks, kui kohus peaks hageja hagi rahuldama, jättis kohus ka vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Määruse põhjendustel ei olnud võimalik hagi rahuldada, sest koerad, kelle jagamist ühisvarana hageja taotles, on surnud. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et koerte surma korral elab tõukari ehk kennel edasi ja surnud koerte väärtus on kandunud edasi nende järglastele ja kostja sai kutsikate müügist kasu. Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hageja ei esitanud PKS § 34 lg 3 kohast nõuet, kuigi kohus andis selleks tähtaja. Seega puudub hagejal nõue, mida kohus võiks hagi läbivaatamisel rahuldada. Määruskaebused
9.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Kohus on ekslikult viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-15-9288, kus registrist kustutatud osaühingu osal ei ole eelduslikult majanduslikku väärtust. Tõukoerte väärtust saab tuvastada vaatamata asjaolule, et konkreetsed ühisvara jagamise nõudes kirjeldatud isendid on kohtumenetluse ajal surnud. Hageja ei nõudnud hagis mitte koeri, vaid nende eest rahalist hüvitist. Hagi esemeks olevad koerad moodustasid koerakarja ehk kenneli, kes on jätkuvalt elus ja ei saa lõppeda ühe koera surmaga. Hageja nõudis hüvitist nende loomade nimekirja alusel,

kes moodustasid kenneli ühisvara jagamise õiguse tekkimise ajal ja selle alusel sai hageja välja arvutada ühisvaraks oleva koerakarja keskmise turuväärtuse ja esitada konkreetne nõue.

10.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjendustel tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja loobus osaliselt hagist ja TsMS § 168 lg 4 alusel peab sel juhul kandma menetluskulud vähemalt osaliselt hageja. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hagi läbi vaatamata jätmisel samuti menetluskulud hageja. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja edastas vastaspoolele seisukoha andmiseks. Pooled vastaspoole määruskaebusi ei tunnistanud ja palusid jätta need rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb täielikult h kostja määruskaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda sellele, et hageja ei esitanud uut nõuet. Maakohus on aga hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama kostja väiteid ja avaldusi. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohus on samas asjas 21.06.2018 tehtud otsusega (III kd, lk 18-22) tühistanud maakohtu 20.09.2017 otsuse osaliselt ja saatnud asja tühistatud osas menetluse jätkamiseks maakohtule, et tuvastada olukorras, kus varasesemeid ei ole füüsiliselt kohtuotsuse tegemise ajal olemas ja neid ei saa jagada, tuleb ikkagi tuvastada kuulumine ühisvarasse. Maakohus seda ettekirjutust ei järginud. Riigikohus on selgitanud, et kui on tegemist keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlemist (vt Riigikohtu 24.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Praegune vaidlus seda on. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on maakohtul etteheiteid hageja nõudele. Kui koerad olid ühisvara ja nende arvelt sai üks abikaasadest midagi oma lahusvarasse (kutsikad, nende eest raha jne), siis on võimalik, et kohaldub PKS § 34 lg 1. Pooltega tuleks seda kõike arutada ja lisaks peaks ilmselt ka välja selgitama, kas pooltel võis olla mingeid kokkuleppeid, miks jäid koerad nii pikka aega jagamata- nende kui eluolendite ajalisus oli ju pooltele teada. Vajadusel peab maakohus võimaldama ka pooltel esitada täiendavaid tõendeid.
14.Maakohtu lahend tuleb tühistada ka osas, milles kohus jättis seoses hagi läbi vaatamata jätmisega läbi vaatamata ka tasaarvestuse eesmärgil esitatud vastuhagi. Vastuhagi menetlemine jätkub koos põhihagi menetlemisega.
15.Kuivõrd TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada ka maakohtu määruse p 2 menetluskulude poolte kanda jätmise osas ja seega rahuldada ka kostja määruskaebus sõltumata määruskaebuse põhjendustest.
16.Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebused ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval