Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 17.01.2020. a esitas hageja seaduslik esindaja JxxxxRxxxxxx Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas ning seda alates 31.10.2019. a. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus võttis 22.01.2020. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai menetlusdokumendid kätte isiklikult 05.06.2020. a kriminaalhooldaja vahendusel. Kuigi kostja kinnitab kohtule 05.06.2020. a koostatud kirjas, et sai menetlusdokumendid kätte 16.01.2020. a, puudub kohtul sellekohane kinnitus. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja sai menetlusdokumendid kätte 05.06.2020. a. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg 26.06.2020. Kohus juhtis 22.01.2020. a menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Sünnitunnistuselt nähtuvalt on MxxxxTxxxxxRxxxx Txxxxx isa. Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud teda ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2019. a 270 eurot ning alates 01.01.2020. a 292 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist

2 (3)

toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kriminaalhooldaja andmetel töötab Mxxx Txxxx Lääne maakonnas ning paigaldab tänavakive. Töö on erinevates paikades. Kostja elab seal, kus hetkel töötab. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras. Hagiavalduses on märgitud, et hageja nõuab elatist alates 31.10.2019. a. Hagiavaldus on dateeritud kuupäevaga 16.01.2020. a. Kuna elatisenõue on esitatud alates 31.10.2019. a, siis on tegemist elatise nõudmisega tagasiulatuvalt PKS § 108 tähenduses. Seega tuleb hagejale elatise väljamõistmisel ajavahemikul 31.10.2019. a kuni 31.12.2018. a lähtuda Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusest nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine, mille kohaselt oli kehtestatud kuutasu alammääraks 540 eurot kuus. Seega tuleb nimetatud perioodil kostjal tasuda hagejale 540 eurot (2x270 eurot). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine, kehtestati alates 01.01.2020. a töötasu alammääraks 584 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal perioodi 01.01.2020. a kuni 15.01.2020. a tasuda hagejale elatist 146 eurot (292/2 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb Mxxx Txxxxxxx hageja Rxxxx Txxxxx kasuks välja mõista tasumata elatis ühekordse summana alates 31.10.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 15.01.2020. a, kogusummas 686 eurot. Alates 16.01.2020. a kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras, s.o summas 292 eurot igas kuus. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid (sh puudub lepinguline esindaja). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.