Eelistungi toimumise aeg 28.04.2020, 29.04.2020 määratud kirjalikku menetlusse
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu S-E.S.e (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi osaline tagasivõtmine J.S.e (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu elatise nõudes alates 01.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni osas, mis ületab igakuist seaduses sätestatud miinimumelatise suurust ja jätta nimetatud osas hagi läbi vaatamata.
2.Rahuldada S-E.S.e (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus J.S.e (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu osaliselt.
3.Mõista J.S.elt S-E.S.e kasuks välja elatis perioodi 01.01.2020 kuni 30.06.2020 eest kokku summas 292 eurot.
Mõista J.S.elt S-E.S.e kasuks välja elatis Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) alates 17.06.2020 201,50 eurot kuus kuni S-E.S.e täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx.
2-19-19593
5.J.S.el tuleb p-des 3 - 4 nimetatud rahasummad tasuda E.S.e (isikukood xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatisraha“.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kohtuotsuse resolutsiooni p-de 2 – 5 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV OSA
Hageja esitatud asjaolud ja tõendid
1.13.12.2019 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse igakuise elatise saamiseks alates 01.01.2020. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas hageja oma sünnitunnistuse (tl 4).
2.Kostja elab hagejast lahus. Kostja ei tasu elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused ühes kuus kokku 650 eurot, s.o kulutused toidule 150 eurot, kulud transpordile 50 eurot, kulud hügieenitarvetele 50 eurot, kulud hageja koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 250 eurot kuus, muud vältimatud kulud 100 eurot kuus.
4.25.02.2020 menetlusdokumendi kohaselt on kostja ostnud hagejale saapad 49,99 euro eest, dressipüksid 19,99 eurot eest. Hageja on kasvavas eas laps, ta on 197 cm pikk, kaalub 105 kg ja jala suurus on 46,5. Hageja vajadused on sellised, et kostja osa selles peaks olema 350 eurot kuus, kuna hageja on harjunud saama rohkem kostja tähelepanu, kui ta saab. 2020 on hageja kostjaga kohtunud ainult mõned korrad, maksimaalselt 5 tundi kokku. Hageja vajadused veebruaris 2020 olid: toa remondikulud 119,15 eurot (tl 16), diivani järelmaks 90,50 eurot (tl 18), telefoni järelmaks ja lepinguline kõnekaart 60 eurot (tl 17), sülearvuti järelmaks 36,60 eurot (tl 22), toidukulu 290 eurot, taskuraha 75 eurot, hügieen 15 eurot. Pere ühised väljaminekud, millest ka hageja osa saab, olid: Elisa Teleteenused 1,92 eurot/4 inimesega=4,23 eurot (tl 21), Eesti Energia AS 80,85 eurot/4 inimesega=20,21 eurot inimese kohta (tl 20), korteriühistu kulu (katus+vesi) 87,50 eurot/4 inimesega=21,87 eurot inimese kohta (tl 19), korteri laen+kindlustusmakse 124,86+13,50=138,36 eurot/4 inimesega=34,59 eurot inimese kohta (tl 23-24).
5.07.05.2020 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles avaldab soovi vähendada elatisenõuet 350 eurolt kuus seaduses sätestatud miinimumsummani alates 01.01.2020.
2-19-19593
6.19.06.2020 täpsustas hageja, et ta võtab vähendatud osas hagi tagasi ja teavitas, et kostja on tasunud elatist 01.01.2020 – 19.06.2020 kokku 1500 eurot, s.o 250 eurot kuus. Kostja esitatud asjaolud ja tõendid
7.Kostja on seisukohal, et ta on tasunud vabatahtlikult elatist. Kostja osaleb hageja kasvatamises ja õpetamises. Kostja on ostnud hagejale riideid, jalanõusid ja mööblit, kui selleks on vajadus olnud. Hageja välja toodud vajadused ei vasta tõele.
8.Hageja välja toodud vajadused ei vasta hageja tegelikele vajadustele. Kostja ostis 2 aastat tagasi hagejale voodi, mis nüüd anti tema vennale ja osteti järelmaksuga diivan. Sülearvuti oli hagejale mõeldud jõulukingitus. Kostja teostas hageja toas remonti, mis nüüd anti tema venna kasutusse. Korter, kus hageja elab, ei kuulu hagejale ega tema seaduslikule esindajale, vaid hageja seadusliku esindaja elukaaslasele – seega ei ole ka laenumaksed ega kindlustusmaksd hageja tegelik kulu. Kostja suhtleb hagejaga igapäevaselt.
9.31.05.2020 avaldas kostja, et ta ei ole nõus maksma elatist tagasiulatuvalt, kuna ta on eelnevatel aastatel maksnud elatist rohkem, kui ta on olnud selleks kohustatud.
10.21.06.2020 avaldas kostja, et ta on hageja 19.06.2020 avaldusega nõus, kuid ei ole nõus tasuma tagasiulatuvat elatist. Menetluse käik
11.16.12.2019 võttis kohus hagi menetlusse (tl 5-9), milles kohustas kostjat esitama andmed ja tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Samuti kohustas kohus kostjat esitama oma kõigi pangakontode täielikud väljavõtted alates 01.09.2019 ja hoiatas, et kui nõutud andmeid ei esitata, siis on kohtul õigus teavet nõuda TsMS § 230 lg 1 ja lg 5 kohaselt ametiasutustelt.
12.10.02.2020 tegi kohus pooltele kohtunõude (tl 12), selgitades tõendamiskoormust, sh hagejale vajadust esitada tõendid oma vajaduste kohta.
13.29.03.2020 esitas kostja oma pangakontode väljavõtted alates 01.01.2019 – 29.03.2020. (tl 32 – 43).
14.30.03.2020 esitas hageja seaduslik esindaja oma pangakonto väljavõtte alates 01.01.2020 – 30.03.2020 (tl 45 – 49).
15.Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõttega (tl 50), et kostjale kuulub 1/8 suuruses kaasomandist kinnisasi aadressil Rohu 46, Pärnu.
16.Kohus tuvastas Maanteeameti väljavõtte alusel (tl 52), et kostjale kuulub 01.01.2004 esmase registreeringuga Porsche Cayenne (kategooria M1G).
17.Kohus tuvastas Eesti Väärtpaberite Keskregistri kaudu, et kostjale kuulub 15 Tallink Grupp aktsiat ja 110 Coop Pank aktsiat (tl 57).
18.28.04.2020 toimus asjas eelistung, kuhu kostja ei saanud ilmuda tehniliste tõrgete tõttu virtuaalruumis (tl 66 – 67). Kohus selgitas hagejale eelistungil tõendamiskoormust ja vajadust täiendavate tõendite esitamise kohta. Hageja avaldas nõusolekut jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kostja esitas kirjaliku nõusoleku asja menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses 28.04.2020 (tl 61).
19.29.04.2020 tegi kohus määruse, millega määras jätkata asja menetlust kirjalikus menetluses ja selgitas veelkord pooltele tõendamiskoormust.
KOHTUOTSUSE PÕJENDUSED
20.Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
2-19-19593
21.Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja on kostja laps hageja sünni tõendi alusel (tl 4). Seega on kostja PKS § 97 lg 1 kohaselt kohustatud hagejat ülal pidama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ela koos kostjaga, mis kohtu hinnangul nähtub kostja kirjalikust vastusest hagile, milles kostja teeb hageja seaduslikule esindajale etteheiteid hagejaga suhtlemise korra üle.
22.PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2020.a 292 eurot kuus. Hageja on taotlenud elatist miinimummääras (PKS § 101 lg 1). Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses hinnata. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus sellest, et hageja põhjendatud vajadused on 584 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last üleval võrdsetes osades. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt hagiavalduses esile toodud vajaduste rahaline suurus selline, et kostjale eelduslikult langev osa on 2020.a 292 eurot.
23.Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud alates 01.01.2020 elatist 250 eurot kuus. Kohus teeb sellise järelduse hageja 19.06.2020 menetlusdokumendist, kus ta avaldab, et kostja on tasunud 2020 elatist 1500 eurot ja kostja 21.06.2020 menetlusdokumendist, kus ta avaldab, et ta on hageja avaldusega nõus ega vaidlusta hageja vastavat väidet. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud hagejale perioodil 01.01.2020 – 19.06.2020 elatist igakuiselt 42 eurot vähem, kui on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus, s.o kokku 6 kuud*42=252 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja esile toodud asjaolud ei anna alust jätta nimetatud ulatuses elatise võlg välja maksmata. Kostja teadis juba 17.12.2019, kui ta sai kätte hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse, et hageja taotleb elatist suuremas ulatuses kui 250 eurot. Samuti muutus 01.01.2020 seaduses sätestatud elatise miinimummäär, mida kohus loeb üldteadaolevaks asjaoluks. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et ta on tasunud eelnevatel aastatel elatist suuremas ulatuses, milleks ta on olnud kohustatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik vastavat asjaolu tuvastada. Kohus selgitas 29.04.2020 määruses TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormust, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama oma väidete aluseks olevaid asjaolusid. Vastavat kohustust on kohus selgitanud ka oma 10.02.2020 kohtunõudes. Lisaks eeltoodule, isegi kui kohtul oleks võimalik tuvastada elatist enammakstud osas, siis ei oleks kostja-poolne tasaarvestus võimalik VÕS § 200 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld tasaarvestada ülalpidamise nõuet.
24.Kostja avaldas 21.06.2020 menetlusdokumendis, et ta on edasiulatuva elatise suurusega seaduses sätestatud miinimumsuuruses nõus, millest tulenevalt ei tuvasta kohus eraldi hageja vajadusi ega PKS § 102 lg 2 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid, kuna neid ei ole kohtu ette toodud.
25.Kohus tuvastab, et hageja põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 01.01.2020 kuni otsuse tegemiseni 22.06.2020 kujuneb järgmiselt: perioodis 01.01.2020 – 22.06.2020 on 6 kuud. 6 kuu eest on kostja kohustatud tasuma 6*292=1752 eurot. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud nimetatud perioodil 1500 eurot, järelikult on põhjendatud kostjalt välja mõista 252 eurot. Alates juulist 2020 tuleb igakuiselt tasuda 292 eurot kuus.
2-19-19593
26.Kohus jätab tähelepanuta poolte väited kostja osaluse kohta hageja kasvatamises, hageja suhtlemise korra ja hageja seadusliku esindaja väidetava alkoholi tarbimise kohta kui asjakohatud ja elatise suurusesse ning väljamõistmisesse mittepuutuvad. Hagi osaline tagasivõtmine
27.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus on toimetanud hageja 07.05.2020 hagi vähendamise ja 19.06.2020 täpsustatud avalduse hagi osalise tagasivõtmise kohta kätte kostjale. Kostja avaldas, et ta on hageja avaldusega nõus.
28.Kohus on selgitanud hagi tagasivõtmise tagajärgi 29.04.2020 määruses.
29.Kohus on seisukohal, et hagi osaline tagasivõtmine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta. Kuna hageja on võtnud osaliselt hagi tagasi ja kostja on olnud avaldusega nõus, siis jätab kohus läbi vaatamata hageja hagi osas, mis ületab seaduses sätestatud miinimumelatist iga kuu kohta.
30.TsMS § 426 lg 1 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
31.TsMS § 427 kohaselt määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagejad on võtnud elatise nõude osaliselt tagasi ja kohus rahuldas menetlusse jäänud nõuded osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud, kumbki pool ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Tsiviilasja hind
33.TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 2020 on miinimumelatis 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu miinimumelatis on kokku 2628 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik
2-19-19593 26.06.2020 Veaparandusmääruse
RESOLUTSIOON:
Juhindudes TsMS § 447 lg 2, 3 ja 4, kohus määras: Parandada tsiviilasjas nr 2-19-19593 Pärnu Maakohtu 22.06.2020 kohtuotsuses, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise, resolutsiooni punktis 4 igakuise elatise suurus, igakuise elatise maksmise algus ja S-E.S.e täisealiseks saamise aeg ning lugeda õigeks resolutsiooni punkt 4 järgmises sõnastuses: Mõista J.S.elt S-E.S.e kasuks välja elatis Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) alates 01.07.2020 kuni S-E.S.e täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Teha kohtotsuse parandamise kohta märge otsusele ja edastada käesolev määrus kõigile isikutele, kellele toimetati kätte vigane otsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.