2-19-18269
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse teatavaks tegemise aeg ja 17. juuni 2020, koht Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number
2-19-18269
Kohtuasi
M B (endine perekonnanimi T) hagi D B vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja
M B (isikukood XXX), seaduslik esindaja J T, (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev)
Kostja
D B (isikukood XXX)
Kohtumääruse peale võib hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-19-18269 Viru Maakohus 2. märtsi 2020 määrusega jättis M B hagi D B vastu isaduse tuvastamise nõudes läbi vaatamata. Menetlus jätkus elatise nõude osas. Viru Maakohus määras elatise nõude läbivaatamine kohtuistungil 17. juunil 2020 algusega kell 10.00. Kohtuistungi toimumise aeg oli pooltele teatavaks tehtud 20. mai 2020 määruses, millega kohustas kohus lapse vanemaid isiklikult ilmuma kohtuistungile ning saadetud ka kohtukutsed. Pooled said kohtukutsed isiklikult kätte. Kumbki pool ei ole istungile ilmunud ega teatanud mõjuvatest põhjustest kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtuistungile ei ole ilmunud ka hageja määratud esindaja.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Viru Maakohtu menetluses on lapse hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 17. juunil 2020 algusega kell 10.00. Kohus kutsus pooli kohtuistungile ja kohustas neid ilmuma kohtuistungile isiklikult, mõlemad pooled said kohtumäärust isikliku ilmumise kohta ja kohtukutse isiklikult kätte: hageja seaduslik esindaja 26. mail 2020, kostja 27. mail 2020. Hagejal on ka esindaja advokaat Andrei Matvejev, kes ka sai isiklikult kohtukutset kätte AETi kaudu. Ei mõlemad pooled ega hagejale määratud esindaja ei ilmunud istungile, mitteilmumise mõjuvast põhjusest kohut ei teavitanud. Kohus hoiatas pooli, et kui pooled ei ilmu kohtuistungile ja ei teata kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumiseks võib kohus neid trahvida või kohaldada sundtoomist. Arvestades, et hageja esindaja teatas kohtule, et pooled sõlmisid kompromissi, kohus korduvalt andis tähtaja kompromissi kohtule esitamiseks, aga see ei olnud tehtud käesoleva ajani, samuti arvestades, et hageja esindaja teatas kohtule, et pooled sõlmisid abielu ja praegu elavad koos, järeldab kohus, et pooled leppisid kokku ja hageja ei tunne enam huvi asja vastu, mistõttu trahvi määramaine või aresti kohaldamine ei ole mõistlik. Kuna mõlemad pooled istungile ei ilmunud, mitteilmumise mõjuvast põhjusest kohut ei teavitanud, siis TsMS § 408 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus TsMS § 412 lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus leiab, et kumbki poole istungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.
2(3)
2-19-18269 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus elatise nõude lahendamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalide alusel ei tuvastanud kohus, et kostjal võisid tekkida menetluskulud seoses käesoleva menetlusega. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Muid menetluskulusid ka toimiku materjalidest ei nähtu. Viru Maakohtu 19. augusti 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11691 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Määruse alusel esindab hagejat tsiviilasjas nr 2-19-18269 advokaat Andrei Matvejev. Et kohus jätab hagi läbivaatamata tekib hagejal tulenevalt TsMS § 180 lg 4 ja § 190 lg 4 kohustus tasuda riigile menetluskulud - riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna hageja on laps, kellel ei ole sissetulekut, peab kohus mõistlikuks vabastada hagejat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Käesoleva määrusega ei tee kohus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Hageja esindaja ei ole kohtule esitanud tasutaotlust, mis takistab menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab esindaja tasu ja kulud mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtumääruse jõustumist vastavalt TsMS § 174 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.