Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Natalja Perova Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Rita Oleks
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata igakuise elatise suurendamiseks 20 euro võrra ja edaspidi samas suhtes võrreldes Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Teha tühistatud osas otsus hagi rahuldamise ja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise kohta vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.2. Jätta rahuldamata hageja 21. mai 2020 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada osaliselt. II.2. Muuta Harju Maakohtu 18. detsembri 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 212-11376 kokku lepitud kostja YY kohustust hagejale XX-le elatise maksmiseks ja mõista alates 5. juulist 2019 kostjalt YY-lt hageja XX kasuks välja igakuine elatis summas 220 eurot, aga mitte vähem kui 11/27 suurune osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni
II.3. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohustada kostjat tasuma elatis hageja ema CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 15. kuupäevaks. II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja, laps) esitas 5. juulil 2019 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) hagi YY (kostja, isa) vastu elatise suurendamise nõudes.
1.1.Maakohtu 18. detsembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-11376 (edaspidi: varasem kohtuasi) kinnitati kokkuleppe (edaspidi: kompromiss), millega kostja kohustus tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, st kuni
2.augustini 2025. Hageja palub muuta igakuise elatise summat alates hagi esitamisest ja mõista kostjalt välja igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (hagi esitamise ajal 270 eurot, edaspidi: elatise miinimummäär).
1.2.Hageja elab koos emaga. Kostja tasub elatist kokkulepitud summas, kuid hageja on kasvanud ning tema vanust, vajadusi ja elu kallinemist arvestades ei kata senises summas elatis enam hageja vajadusi. Samuti on vahepeal oluliselt kasvanud kuupalga alammäär.
1.3.Hageja vajadused ühes kuus on kokku 593 eurot, sh toit 240 eurot, rõivad ja jalatsid 50 eurot, kodukulu 125 eurot, mobiiltelefon 8 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, vabaajakulu 55 eurot, reisimine/puhkus/ekskursioonid 65 eurot, koolitarbed 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, taskuraha 10 eurot. Hageja emale laekub lastetoetus 60 eurot.
1.4.Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg nii, et elatis tuleb tasuda ema pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks.
1.5.Kostja vaidles hagile vastu. Ta elab Soomes koos uue perekonnaga. Menetluse algul ta töötas ja teenis 1500 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel oli rase naine ja 2019. aasta lõpus sündis neil laps (edaspidi: teine laps), kellele tuleb nüüd samuti anda ülalpidamist. Kostja igakuine vältimatu kulu on 1234,61 eurot. Ta ei ole võimeline andma hagejale suuremat ülalpidamist kui varem kokkulepitu. Lisaks elab hageja vähemalt ühe kuu aastas kostja juures Soomes ja on täielikult tema ülalpidamisel. Sel ajal tasub kostja hagejale siiski ka elatist. Nii seda asjaolu kui ka hageja emale laekuvat lapsetoetust tuleb võtta arvesse elatise summa määramisel. Maakohtu menetluse lõpufaasis tugines kostja täiendavalt väitele, et ta kaotas töö.
2 (7)
MAAKOHTU OTSUS
2.Maakohus jättis hagi 21. veebruari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
2.1.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui miinimummäär (2019. aastal 270 eurot; 2020. aastal 292 eurot).
2.2.Maakohus tuvastas, et hageja on ema ja isa ühine laps. Tsiviilasjas nr 2-12-11376
18.detsembri 2012 määrusega kinnitatud kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejal on õigus esitada hagi selle summa muutmiseks TsMS § 459 lg 1 ja § 497 alusel, kui eelmise kohtulahendi tegemisel aluseks võetud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.
2.3.Eelmises p-s 2.2 viidatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt olid hageja igakuised kulud kokku 421 eurot (sh toit 100 eurot, riided/pesu/jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, lasteaiakulu 50 eurot, huviringi kulu 31 eurot, ujula 6 eurot, raamatud/mänguasjad/pliiatsid/albumid 10 eurot, eluasemekulu 87 eurot). Maakohus järeldas poolte sõlmitud kokkuleppest, et 2012. aastal oli 200 eurot hageja jaoks piisav katmaks igakuiseid kulutusi ja kostja oli majanduslikult võimeline seda summat igakuiselt tasuma.
2.4.Maakohus hindas hageja väiteid tema igakuiste kulutuste kohta käesoleval ajal ja tuvastas vastava kogukuluna 483 eurot. Seega on kulud suurenenud 62 euro võrra (= 483 – 421). See muutus ei ole oluline.
2.5.Eeldades, et vanemad täidavad ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, jääb kostja kanda praegusest ülalpidamiskulust 241,50 eurot. Lisaks viibib hageja vähemalt ühe kuu aastast kostjaga ja sel ajal täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult. Eeltoodust tulenevalt on võimalik igakuist elatist vähendada ca 20 euro ulatuses. Pooled ei vaidle, et emale laekub lastetoetus 60 eurot, mis võimaldab elatist täiendavalt vähendada 30 euro võrra. Seega on kostjal jätkuvalt kohustus maksta elatist ca 200 euro ulatuses ja nõue elatis suurendamiseks pole põhjendatud.
POOLTE SEISUKOHAD
3.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga hageja praegustele vajadustele, vaid peab neid põhjendatuks hagiavalduses märgitud summas 593 eurot kuus. Hageja ühekuist viibimist kostja juures ei saa eraldi arvesse võtta, sest ka kompromissi sõlmimise ajal veetis laps osa aega isaga (42 päeva aastas). Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hageja nõuab elatist miinimummääras, mis välistab lapsetoetuse summaga arvestamise. Samuti jättis maakohus asjatult soovitud elatise indekseerimata.
4.Kostja vaidleb kaebusele vastu. Tema ülalpidamisel on naine ja teine laps ning töö kaotamise tõttu elavad nad sisuliselt toetustest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad poolte endi kanda. 3 (7)
6.Hageja esitas 21. mail 2020 taotluse võtta dokumentaalse tõendina vastu ekraanitõmmis, mis kajastab korteri venekeelset üürikuulutust. Kostja vaidles sellele vastu mh väitega, et lisatud kujul ekraanitõmmiselt ei nähtu seost käesoleva asja pooltega. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja jätab hageja taotluse TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata, sest tõendist ei nähtu mingit seost käesoleva asja ega pooltega.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja on Eestis elava alaealise hageja vanem, kes elab koos (uue) abikaasaga Soomes. Samuti ei vaidlustanud hageja kostja väidet, et alates 2019. aasta lõpust on kostjal teine laps. Pooled on üksmeelsed ka varasema elatiskokkuleppe sisu ja täitmise osas, samuti selles, et hageja igakuised vajadused varasemas kohtuasjas esile toodud andmete põhjal olid 421 eurot. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus TsMS § 231 lg 2 ja § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda.
8.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti varasema kohtulahendiga kindlaks määratud elatise igakuise makse suuruse muutumise nõudena. Siinjuures tegi maakohus siiski tarbetu viite TsMS §-le 497, mis käsitleb maksekäsuga välja mõistetud elatis suurust. Asjakohased on maakohtu viited õigusnormidele, mille alusel hageja võib kostjalt kui oma isalt nõuda elatist, PKS §-st 96, § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tuleneva kohustuse üle pooled ka ei vaidle. Nii hagiavalduse kui ka kaebuse lahendamisel tuleb sisuliselt vastata kahele küsimusele: (1) kas igakuise makse suurust mõjutavad asjaolud on muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1); (2) mis summas elatist peab kostja hagejale maksma muutunud asjaoludel, sh kas esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära (PKS § 99 lg-d 1 ja 2, § 101 lg 1 ning § 102 lg-d 1 ja 2)?
9.Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda hageja vajaduse muutumisest võrreldes varasema kohtulahendi tegemisel aluseks võetud aja ja asjaoludega.
9.1.Maakohus tuvastas, et hageja vajadused muutusid 421 eurolt 483 eurole, aga ei pidanud seda muutumist oluliseks. Samas ei sisalda maakohtu otsus põhjendusi, miks ei ole isegi tuvastatud ulatuses, st 15% võrra vajaduste suurenemine oluline. Jättes otsuse põhjendamata, rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
9.2.Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 169 järgi oli töötasu alammäär oli 2012. aastal 290 eurot kuus. Seega leppisid pooled kokku elatise maksmises summas, mis vastas ca 70%-le töötasu alammäärast (ehk 140% miinimumelatisest) ja 50%-le hageja vajadustest. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 540 eurot ja käesolevas aastal on see 584 eurot kuus. Seega on PKS § 101 lg 1 järgse miinimumelatise summa vastavalt 270 ja 292 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et kui elatis lepiti kokku mingi protsendina miinimumelatisest, saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda miinimumelatise muutumisel eeldusest, et lapsele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest (9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 37.3). Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11 esimene lõik). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt saab võrrelda kokku lepitud (või kohtulahendiga välja mõistetud) elatise suhet miinimumelatisse ka juhul, kui kokkulepe või kohtulahendis märgitakse elatis absoluutarvuna, st kindla summana. Sel juhul võrreldakse varasemat kokku lepitud või välja mõistetud summa osakaalu toonasest miinimumelatisest ja seda tulemust saab kõrvutada praeguse olukorraga.
9.3.Kokku lepitud elatise suhe esiteks miinimumelatisse kokkuleppe sõlmimise ajal ja teiseks hagi esitamise ajal on oluliselt erinev. Kui algselt oli see 140%, siis hagi esitamise ajal moodustas ainult 75% (≈ 200 : 270). Võttes ühtlasi arvesse, et kokku lepitud 200 eurot kattis eeldatavasti kostja võlgnetava osa hageja kogu vajadustest summas 421 eurot, siis on hageja vanemate ülalpidamiskohustused enam-vähem võrdsed. Hageja praegu väidetavate ja isegi 4 (7)
maakohtu tuvastatud vajaduste puhul oleks kostja osa suurem (vastavalt ca 300 või 240 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul annavad mõlemad kirjeldatud erinevused alust lähtuda elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumisest ulatuses, mille saab lugeda oluliseks TsMS § 459 lg 1 p 1 tähenduses. Siinjuures ei oma tähtsust, kas ja millises ulatuses võeti juba 2012. aasta kokkuleppe sõlmimisel arvesse hageja osalist viibimist kostja juures.
10.Järgmiseks tuleb kontrollida, kui suurt elatist saab hageja kostjalt nõuda. Selles osas on asjakohane PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 kohaldamisel kujunenud kohtupraktika.
10.1.Esiteks tuleneb Riigikohtu praktikast, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (nt 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Seega pidi miinimumelatise nõudele vastu vaidlev kostja tooma esile ja tõendama, et hageja vajadused on väiksemad kui eelmisel aastal 540 eurot ja käesoleval aastal 584 eurot kuus. Hageja omakorda pidi esitama tõendeid osas, milles ta väitis oma vajadused olevat neist summadest suuremad. Kuna kumbki pool hageja vajaduste kohta tõendeid ei esitanud, siis saab lähtuda vajadustest neis summades.
10.2.Teiseks saab kohus PKS § 102 lg 2 kohaldades välja mõista alammäärast väiksema elatise, kui esineb mõjuv põhjus viidatud sätte kolmanda lause tähenduses. Selle sätte neljandas lauses sisaldub üksnes näidisloetelu (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 14 teine lõik). Mõjuvale põhjusele viitavate asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis oli kostja kanda. Kostja väitis, et ta teenis ca 1500 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on naine ja teine laps. Kostja loetles oma mitmesugused igakuised kulud (sh kulu Soome eluruumile, kulu Eesti eluruumile, autukulu ja sidekulu) ja esitas arvutuse, et nende kulude järgi ei jää tal praktiliselt raha üle. Lisaks tõi kostja 8. jaanuari 2020 menetlusdokumendis esile, et ta kaotas töö. Samuti tugines kostja väitele, et hageja veedab vähemalt ühe kuu igal aasta kostja juures, st sel ajal annab kostja talle ka vahetult ülalpidamist.
10.3.Ringkonnakohus leiab, et mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses tuleb sisustada koostoimes sama sätte teisest ja neljandast lausest tuleneva vahendite ühetaolise kasutamise põhimõttega. Kõnealuses tähenduses mõjuv põhjus esineb eelkõige juhul, kui jaotades kohustatud isiku sissetuleku tema ja ülalpeetavate vahel ühetaoliselt, siis jääb elatist nõudvale lapsele väiksem osa kui on ette nähtud miinimumelatisena. Siinjuures on üldjuhul kohane eeldada, et isikute vajadused on võrdsed, aga täiskasvanud kohustatud isik peab ise ennast ülal pidama kui lapsele annab ülalpidamist ka teine vanem. Kostja algselt väidetud sissetuleku 1500 eurot puhul tähendab see, et pool ühe isiku vajadustest on 375 eurot. Kuna hageja nõuab sellest summast väiksemat elatist, siis pelgalt kostja sissetulek ja muud kulutused ei anna alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks.
10.4.Lisaks tugineb kostja väitele, et hageja elab ühe kuu igal aastal tema juures. Hageja leiab selles osas, et see ei mõjuta kõiki kulusid, mida lapsega koos elav vanem peab kandma. Samuti tõi hageja esile, et samas ulatuses viibis laps isa juures juba kompromissi sõlmimise ajal.
10.4.1.Mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses võib siiski olla lapse vajaduste katmine muul viisil, sh vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu
25.aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (Riigikohtu
8.jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13 teine lõik). Siiski tuleb eeldada lapsega seonduvate kulude kandmist vastavalt kohustatud vanema juures veedetud aja suhtele teise vanema juures veedetavale ajale. 5 (7)
10.4.2.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et lapse osalise viibimise isa juures saaks jätta kõrvale pelgalt seetõttu, et samasugune olukord esines juba kompromissi sõlmimise ajal. Nagu märgitud eespool p-s 9.3, jäi kokkuleppe järgi isa kanda 200 eurot lapse 421 euro suurusest vajadusest, st alla poole. Kuna pooled võisid ka toona lähtuda lapse osalisest viibimisest isa juures, siis ei takista sama asjaolu praegu miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmist.
10.4.3.Pooled ei vaidle, et laps elab isa juures vähemalt ühe kuu aastast, st 1/12 ajast. Kuigi seda suhet ei saa alati üle kanda vanemate kantavatele kuludele, siis mõjutab see ikkagi poolte tõendamiskoormist eespool p-s 10.1 märgitud summade osas. Niisiis oli eeldatav piirsumma eelmisel aastal 495 eurot ja käesoleval aastal ca 535 eurot, millest suuremaid igakuiseid kulusid pidi tõendama hageja ja väiksemaid kostja. Ka selles osas pooled tõendeid ei esitanud.
10.4.4.Ringkonnakohus leiab, et kui laps elab ühe kuu aastast elatise maksmiseks kohustatud vanema juures, siis on see piisavalt pikk aeg, mis mõjutab ülalpidamise andmise viisi ja ulatust. Eeldatavasti täidab isa 1/12 suuruse osa ülalpidamiskohustusest vahetult ja seda eeldust pooled ümber ei lükanud. Järelikult esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses ja ühtlasi alus mõista välja alammäärast väiksem elatis.
10.5.Vaidlust pole selles, et hageja kohta laekub emale lapsetoetus 60 eurot kuus. Kostja tugines sellele asjaolule. Ringkonnakohus järeldas eespool, et PKS § 102 lg 2 kohaldamise eeldus on täidetud. Järelikult saab ka lapsetoetuse summaga elatise summa arvutamisel arvestada (vrd Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13 kolmas lõik).
10.6.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks võtta elatise summa määramisel arvesse kostja väidet töö kaotamise kohta. Vanemal on kohustus teenida piisavat sissetulekut, et tagada lastele ülalpidamine. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega on töökoha kaotus ainult üks asjaolu, mida saaks arvestada koos teistega hindamaks, kas kostja suudab teenida piisavat sissetulekut. Kostja ei toonud esile ega tõendanud takistusi uuesti tööle asuda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja tõendi (dtl 290–291) kohaselt kaotas ta töö oma käitumise ja suhtumise tõttu.
10.7.Samuti ei mõjuta elatise suurust kostja väited, et ta peab andma ülalpidamist nii oma Soomes elavale abikaasale kui ka teisele lapsele.
10.7.1.Maakohus lahendas vaidluse tervikuna Eesti õiguse põhjal, sellele on ka mõlemad pooled viidanud. Eesti ja Soome on Euroopa Liidu liikmed, mistõttu tuleb kontrollida, kuidas määravad EL-i õigusaktid ülalpidamisasja suhtes kohaldatava õiguse. Vajadusel saab määrata kohaldatava õiguse ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) järgi, sest selle § 1 lg 1 kohaselt tuleb kohaldatav õigus leida viidatud seaduse järgi, kui vaidlusega seotud õigussuhetel on kokkupuude mitme riigi õigusega.
10.7.2.REÕS § 61 sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni, mille artiklite 1 ja 4 järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustustele õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Sama tuleneb nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art-st 15. Seega tuleb hageja ülalpidamisnõudele kohaldada Eesti õigust, aga kostja Soomes elava abikaasa ja teise lapse ülalpidamisele Soome õigust. Neil kaalutlustel on ainetud kostja viited PKS sätetele seoses kostja kohustusega pidada ülal oma abikaasat. 6 (7)
10.7.3.Abikaasade vahelisi suhteid käsitleb Soome õiguses avioliittolaki (abieluseadus, edaspidi: AL; kättesaadav nt https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1929/19290234#O2L4). AL § 46 kohaselt peavad mõlemad abikaasad osalema perekonna ülalpidamisel. Ringkonnakohus järeldab sellest, et eelduslikult on abikaasade panus perekonna ülalpidamisse võrdne. Pelgalt kostja abikaasa rasedus ja lapsepuhkusele jäämine ei anna alust hinnata, et abikaasal ei ole endal üldse sissetulekut. Kostja ei tõendanud, et osa tema sissetulekust tuleb paratamatult kulutada abikaasa ülalpidamiseks, sh AL §-st 46 jj tuleneva kohustuse täitmiseks.
10.7.4.Vanema ülalpidamist lapse suhtes käsitleb AL §-s 46 viidatud laki lapsen elatuksesta (lapse ülalpidamise seadus, edaspidi ElatusL; kättesaadav nt https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa /1975/19750704). ElatusL § 1 järgi on lapsel õigus piisavale ülalpidamise ja ElatusL § 2 kohaselt vastutavad vanemad lapsele ülalpidamise andmise eest vastavalt oma võimalustele. Seega tuli kostja teisele lapsele kostjalt antava ülalpidamise ulatuse määramisel kostjal esile tuua ja tõendada lapse vajadused, samuti nii tema enda kui ka abikaasa võimalused last ülal pidada. Kostja neid asjaolusid esile ei toonud. Ringkonnakohus tõlgendab PKS § 102 lg 2 teist ja neljandat lauset nii, et vanem peab ka rahvusvahelist puutumust omavate õigussuhete korral järgima oma vahendite ühetaolise kasutamise reeglit. Eespool p-s 10.3 märgitu kohaselt järeldub sellest reeglist, et kostjal on võimalik pidada kumbagi last ülal 375 euro ulatuses. Ringkonnakohus põhjendas p-s 10.6, et kostja võimalik vahepealne töökaotus seda järeldust ei mõjuta.
10.8.Eelneva põhjal arvutab ringkonnakohus kostjalt hagejale makstava elatise igakuise makse suuruseks hagi esitamise ajal 220 eurot järgmiselt: -
hageja vajadused on 540 eurot kuus, millest 60 euro on kaetud lapsetoetusega; vanemate kanda jäävat ülalpidamiskohustust 480 eurot (= 540 – 60) tuleb kostjal täita pooles ulatuses, st summas 240 eurot;
/12 ulatuses annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult, st igakuiselt tuleb tasuda 220 eurot (= 11/12 × 240).
10.9.Vastavalt TsMS § 459 lg-le 2 saab varasema kohtulahendiga määratud kohustuse suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, st 5. juulist 2019. Elatis tuleb välja mõista hageja täisealiseks saamiseni.
11.Õige on hageja kaebuse väide, et maakohus ei põhjendanud, miks ei saa hageja nõuda kas kokku lepitud või kohtu tuvastatud suuruses elatise igakuise makse muutumist. PKS § 101 lg 1 mõtte kohaselt peaks lapse ülalpidamiseks makstav elatis muutuma vähemalt sama suhtarvu võrra nagu muutub töötasu alammäär. Sama põhimõtet saab ja peab üldjuhul rakendama ka miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise korral. Ringkonnakohus põhjendas, miks on käesoleval juhul hagi esitamise aja seisuga elatise kuumakse suurus 220 eurot. PKS § 101 lg-s 1 viidatud töötasu alammäär oli sel ajal 540 eurot. Sellest summast moodustab 220 eurot
/27 suuruse osa. Järelikult tuleb elatis välja mõista nii, et see ei osutu ka edaspidi väiksemaks kui 11/27 suurune osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
12.TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks, selles osas pole kostja vastuväiteid esitanud.
13.Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.