2.Välja mõista kostjalt M Tlt elatis hagejate L T ja R T kasuks alates 06. jaanuarist 2020. a igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot iga lapse kohta kuus so kahele lapsele kokku 500 (viissada) eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.
3.Igakuised elatise maksed tuleb tasuda I T arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is iga kuu
kuupäevaks, selgitusega “Elatis L ja R T ülalpidamiseks”.
4.Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJATE NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sündisid I T ja M T kooselust xxx. a tütar L T ja xxx. a poeg R T. Vanemate kooselu lõppes 2018. aasta juunis, sellest ajast elavad hagejad koos emaga. Kostja on lastele kuni 2019. aasta augustini (k.a) elatist tasunud 500 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele 250 eurot, mis teeb alates 2019. aasta jaanuarist 20 eurot vähem, kui seadusega ette nähtud elatise miinimum. Alates 2019. aasta augustist ei ole kostja hagejate ülalpidamiskohustust korrapäraselt täitnud. 2019 . a septembris ja oktoobris ei ole kostja ülalpidamiskohustust täitnud ning novembris ja detsembris on kostja tasunud elatist 200 eurot. 2020. aasta jaanuaris laekus kostjalt elatis summas 250 eurot, mille hagejad arvestavad 2019. aasta võlgnevuse katteks. Elatise võlgnevuse arvestus 2019. aasta ees perioodil 1 aasta enne hagiavalduse esitamist on ühele lapsele 1 165 eurot. Kostja on tasunud 2019. aastal elatist mõlemale lapsele kokku 4 150 eurot, mis teeb ühele lapsele 2 075 eurot. 2019. aastal oli elatise miinimumäär 3 240 eurot aastas (270 kuus). Hageja palub kostjalt välja mõista 2019. aasta elatise võlgnevus lapse kohta ühekordse maksena summas 1 165 eurot, kokku 2 330 eurot. Alates 2020. aastast on seaduses sätestatud elatise miinimummääraks 292 eurot kuus lapse kohta. Kostja ei ole hoolimata hagejate seadusliku esindaja palvetest nõustunud elatist seaduses sätestatud määras tasuma ning juba 2019. aasta septembrist on elatise tasumine kostja poolt olnud kaootiline. Hagejate esindaja on seisukohal, et elatise tasumine alla seaduses sätestatud miinimummääras kahjustab laste huve ning paneb laste emale suurema ülalpidamiskoormuse. Seaduse kohaselt peavad mõlemad lapsevanemad täitma ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses. Ülalpidamiskohustuse mittekorrapärane täitmine kahjustab lisaks lastele ka laste ema huve, sest laste ema ei tea kunagi, millal ja millises ulatuses saab ta kostja panusega laste ülalpidamisse arvestada. Kostja töötab xxx ning laste emale teadaolevalt on kostja aastane sissetulek 50 000 eurot, s.o 4 200 eurot kuus. Eeltoodust on kostjal võimalik elatise tasumise kohustust nõuetekohaselt täita. Hagejate hinnangul puuduvad sellised asjaolud, mis õigustaksid kostjal oma lastele mitte tasuda või tasuda elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Pool laste vajadustest on tegelikult suuremad kui summa, mille tasumist hagejad oma bioloogiliselt isalt nõuavad. Lastel on lisaks tavapärastele kulutustele
(eluaseme- ja sidekulud, kulutused toidule, tervishoiule, hügieenile, riietele ja jalanõudele, koolikohustuse täitmiseks, meelelahutusele, huviringidele, sünnipäevadel osalemisega seotud kulutused jms) moodustavad suure osa lastele tehtavatest kulutustest transpordiga seotud kulutused. Nimelt, tulenevalt laste ja nende ema elukohast tuleb lapsi igapäevaselt sõidutada, sest laste elukohas puudub sisuliselt võimalus ühistranspordiga liikuda kooli, kodu ja huviringide vahet. Laste teekond kooli (xx bussijaam) ja koju on edasi-tagasi ca 26 km pikk. Päevas on vaja teha minimaalselt 3 edasi-tagasi sõitu. Hommikul tuleb lapsed viia kooli, lõunal on vaja minna Lile kooli järgi, sest ta tunnid lõppevad varem ning õhtul tuleb koolist ära tuua R, kelle tunnid lõppevad hiljem. Laste ema ja tema uus elukaaslane pidid laste sõidutamiseks soetama perele isegi teise sõiduki, et lastel oleks võimalik mugavalt lisaks koolis käimisele ka huviringides käia. Kui lapsi ei oleks vaja sõidutada, siis perel teise sõiduki omamise vajadus puuduks, sest nii laste ema kui uus elukaaslane töötavad osaliselt kodus. Päevane läbisõit laste koolikohustuse täitmise võimaldamise tagamiseks on 78 km, mis teeb kuus keskmist koolipäevade arvu arvestades kokku ca 1 700 km, sellele lisandub huviringides käimisega seotud läbisõit. Eeltoodust nähtub, et lisaks tavapärastele kulutustele moodustavad lastele tehtavatest kulutustest suure osa kulutused transpordile.
2.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest s.o 06.01.2020. a seadusega kehtestatud miinimummääras 292 eurot kuus lapse kohta (2x292) ehk 584 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise võlgnevus perioodi 06.01.2019 kuni 05.01 2020. a ühekordse summana kokku 2 330 eurot (ühe lapse elatis 11 65 eurot, 2 x 1165 = 2 330 eurot). Kohustada kostjat kandma elatis jooksva kuu 1-ks kuupäevaks I T arveldusarvele. Menetluskulud paluvad hagejat jätta kostja kanda.
M T VASTUVÄITED
3.Kostja märgib oma vastuses, et hagejate seaduslik esindaja on esitanud hagi meelevaldselt ja esitanud fakte ebatäpselt ning valikuliselt, püüdes kohut eksitada. Esmalt on hagejate seaduslik esindaja esitanud elatise nõude tagasiulatuvalt, milline ei ole põhjendatud. Kostja on elatist tasunud ja seda piisavalt, et oleks tagatud hagejate vajadused. Arvestamata ei saa jätta asjaolusid, et laste huviringid ja koolitoit on tasuta. Eluaseme kulusid ei ole teada, sest lapsed elavad koos laste ema elukaaslase elamus, siis eelduslikult selle kulud ei ole suured. On ilmne, et sellest johtuvalt ei ole hagejate seaduslik esindaja välja toonud ühtegi numbrit vaid on nõude esitanud üldistatuna. Seega puudub arusaam, millega ja kas lapsed tegelevad ning kas ja kui suured on kulud. Kostja on lisaks elatisele tasunud perioodil 21.02.2019. a - 20.12.2019. a L T arvelduskontole kokku 1 019 eurot. Kandes taskuraha ning tasunud ratsa treeninglaagri, kui ka vahendite eest. Kostja on kandnud 12.04.2019. a ning 25.06.2019. a kulud L T ratsalaagri eest kokku summas 279 eurot. R T arvelduskontole on kostja kandnud perioodil 21.02.2019. a- 28.12.2019. a rahalisi vahendeid kokku 816 eurot, millised sisaldavad taskuraha kui ka seikluslaagri tasu summas 220 eurot. Lisaks on I T kontole tehtud kannetest nähtavad täiendavalt R Tle tehtud taskuraha summas 20 eurot, telefoni omavastutus 2x27.90 eurot. Kostja tasub hagejate igakuised telefoniarved perioodil 07.01.2019. a 03.01.2020. a kokku summas 756,80 eurot. Kostja soetas Lile telefoni maksumusega 243,49 eurot. Lisaks eelnimetatutele tasub kostja hagejate interneti teel mängitavate mängude eest kokku summas 319,88 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ei ole toonud välja ühtegi numbrit kulude osas ja paljasõnaliselt väitnud, et kulud on tegelikkusest suuremad. Laste ema küsib kostjalt lastele riiete ostmiseks raha. Kostja on täiendavalt lastele soetanud riideesemeid. Hagejate seaduslik esindaja on
välja toonud, et lastele tehtavad kulutused on sidekuludele, siis nagu eelnevalt välja toodud, kannab neid tänaseni kostja. Kooli transpordi osas on hagejate seaduslik esindaja taaskord esitanud eksliku info. Nimelt töötab hagejate seaduslik esindaja kooli kõrval, seega on transpordi kulu tema tööle ja koju sõitmise kulu. Kaks päeva nädalas toimetatakse lapsi Jõhvi bussijaama ja see teeb mitte 26 km vaid 6-7 km. Bussisõit on tasuta. Kuivõrd hagejate seadusliku esindaja poolt on välja toodud loetelu, millised kulud võiksid olla, kuid nimetu tarbeks tehtud kulutuste suurust välja toodud ei ole. Seega ei saa seda pidada vajaduspõhiseks. Vastab tõele, et lapsevanemad peavad mõlemad võrdselt panustama, kuid hagejate seaduslikul esindajal tuleb arvestada asjaoluga, et ka tema peab laste ülalpidamiskohustuste kandmisel panustama võrdselt kostjaga. On vale eeldada, et see peaks olema vaid kostja kohustus nagu hetkel hagejate seaduslik esindaja soovib. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuivõrd ta on ülalpidamiskohustust täitnud ning esitatu on ebamõistlikult koormav. Tuginedes eeltoodule tuleb elatis välja mõista ka alla alammäära, kuivõrd esinevad selleks mõjuvad põhjused. Elatis väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalist seisundist. Kostja töötab xxx ja tema keskmine neto sissetulek on kuus ca 2 000 eurot, kuid tuleb arvestada sealsete reaalsete kuludega, millised tuleb tal kanda. Kostja üürib elamispinda, mille igakuine üür on 940 eurot, mis peetakse kinni palgast. Lisanduvad kulud elektrile, igakuised kohustuse panga ees kokku summas 82,81 eurot, kohustused xx AS ees, igakuised maksed 317 eurot kuus, millele lisandub kasko 41 eurot kuus ja kohustuslik liikluskindlustus 132,50 eurot aastas so 11.00 eurot kuus. Seega moodustavad igakuised kulud pangale ja sõidukile ca 452 eurot, millele lisanduvad kulud toidule 400-500 eurot kuus, riietele sh tööriided ca 60 eurot, hügieenitarbed-pesuvahendid ca 60 eurot kuus, kommunikatsioonikulud ca 40 eurot kuus ja küttele 200-180 eurot, igakuisetele reisidele suunal Eesti Vabariik- xxx Vabariik ca 100 eurot. Kokku igakuised püsikulud ca 1 400 eurot, millele lisanduvad hagejate kommunikatsioonikulud, taskuraha, interneti teel mängitavate mängude raha, täiendavad ostud lastele, sh meelelahutus kokku 200 eurot kuus. Kokku orienteeruvalt 1 600 eurot kuus, milline suurusjärk võib olla isegi suurem, sest kui lastel tekivad vajadused, siis pöördutakse kostja poole, sest hagejate seaduslik esindaja ei soovi kulutusi kanda. Kostja on seisukohal, et arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et riigipoolne lapsetoetus 60 eurot lapse kohta, milline mõeldud lapse täiendava ülalpidamise katteks, laekub hagejate seadusliku esindaja kontole. Kostja palub kohut elatise nõude lahendamisel nimetatut arvesse võtta ja leiab, et osaliselt katab see ära hagejate igapäevased vajadused. Arvestades asjaoluga, et hagejate vajadused ei ulatu 644 eurot kuus hageja kohta ja nende vajadused on miinimummäärast väiksemad, siis on alust elatis välja mõista alla miinimummäära. Kostja teeb kompromiss ettepaneku, mille kohaselt maksab kostja elatist lapsele 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. M T ei tasu elatist ajal, mil lapsed viibivad võrdselt mõlema vanema juures, so koolivaheajad ja suvevaheajad. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et L ja R T hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. L T ja R T on M T lapsed.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
7.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
8.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
9.Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
10.Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
11.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
12.Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja on käesoleva ajani tasunud lastele igakuiselt elatist, kuid vaidlus on selles, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja väiksemas summas, kui seadusega kindlaks määratud.
15.Kostja väitel, tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka vanema varalist seisundit ning reaalsete kuludega. Kostja on oma kompromissettepanekus märkinud elatise suuruseks kuus 150 eurot. Kostja rõhutab, et ta kannab lisaks veel elatise maksmisele kulutusi telefonile ja internetis mängitavate mängude eest. Hagejatele kannab ta taskuraha ja on tasunud muid makseid. Kostjale teadaolevalt ei käi hagejad tasulistes ringides. Koolitoit on tasuta, bussisõit on tasuta.
16.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
17.Hageja on lisanud hagiavaldusele perioodi 01.01.2019. a kuni 06.01.2020. a M T poolt tasutud elatise, nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist kokku 4 150 eurot.
18.Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et M T on tasunud 2019 aastal laste ülalpidamiseks igakuiselt elatist 500 eurot (kahele lapsele kokku), vaid 2019 jaanuar 330 eurot, veebruaris 170 eurot, novembris ja detsembris on tasutud 200 eurot. 2020 aasta jaanuaris on kostja tasunud elatist 550 eurot.
19.Kostja märkis, et lisaks elatisele maksab ta laste telefoni arved, internetis mängitavate mängude eest. Kohus nõustub, et maksed on alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, kuid tegelikkusele ei vasta hagejate seadusliku esindaja väited selles, et kostja poolt elatise maksmine on ebapiisav ja mittekorrapärane täitmine kahjustab laste huve ja lisaks laste ema huve.
20.M T leiab, et arvestades enda majanduslikku olukorda, on tal võimalik PKS § 102 lg 2 p 2 ja 3 tulenevalt tasuda iga alaealise lapse ülalpidamiseks 150 eurot, mis on kostja arvates ühele lapsele piisav, millel lisaks kostja kannab lastele veel taskuraha ja teeb muid kulutusi. Samuti tuleb arvestada riiklikku peretoetust (lastetoetust).
21.Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
22.M T töötab xxx ning töötasu on 2 000 eurot. Kostja on tasunud ühe lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus, va 2019. aasta jaanuar (330), veebruar (170), november ja detsember (200 eurot kuus). 2019 . aasta septembris ei ole kostja elatist maksnud.
23.Hagejate seaduslik esindaja ei ole enda majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud.
24.Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega.
25.Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2)
26.Kohus arvestab käesoleval juhul nii hagejate seadusliku esindaja (ei ole oma majanduslikku olukorra kohta tõendeid esitanud) kui kostja ülalpidamisvõimet ning alaealiste laste huve leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
27.Kohus nõustub, et laste kasvades, suurenevad ka nende vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea laste vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda.
28.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).
29.Kohus nõustub, et keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
30.Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka kostja panust ajal, mil lapsed viibivad tema juures. Kohus nõustub, et ajal, mil lapsed viibivad isa juures, kannab ta eeldatavalt kulud vahetult. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid arvestada tuleb seda, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks.
31.Kohus on seisukohal, et 250 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 250 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
32.Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot, 13–17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot.
33.Samas pole hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi mitte millegagi tõendanud. Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et lapse vajadused ei ületa ühes kuus 412 eurot.
34.Kuna kostja on tasunud elatist 500 eurot (250 eurot ühele lapsele) kuus ja oma kirjalikus vastuses märkis ta, et on nõus edaspidi elatist tasuma 150 eurot lapsele kuus.
35.Kohus arvestab elatise väljamõistmisel kostja võimekust tasuda elatist seejuures kahjustamata enda tavapäraste vajaduste rahuldamist, mõistab kohus välja elatise 500 (2x250) eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 06.01.2020.a. Samas tagab 250 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise.
36.Hagejad nõudsid hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt elatise võlgnevus 680 eurot.
37.Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.
38.Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
39.PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
40.Kohus möönab, et elatisemaksed 2019. a on olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis. Millegagi ei ole tõendatud, et pooltel oli kohtuväline kokkulepe elatise tasumises miinimummääras, hageja seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või laste huvid oleks saanud kahjustada ebapiisavate elatisemaksete tõttu.
41.Kui laste ülalpidamisvajadus on ilmne ja kostja ei osale laste ülalpidamises või ei tee seda piisavalt, jääb kohtule selgusetuks hagejate seadusliku esindaja viivitamine elatise nõude esitamisega. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise.
42.Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
43.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
Menetluskulude jaotus
44.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
45.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.