Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-17-1253 kuulumist poolte ühisvara hulka, oli 06.01.2014 seisuga kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna üksnes kostja S B. Politseiametnik teatas hagejale, et vaidlused korteriomanikuga korteri kasutamise küsimustes peab hageja lahendama tsiviilkohtus. 10.01.2014 hageja helistas kostjale ja palus anda nõusoleku hagejat kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Kostja teatas, et tema sellist nõusolekut ei anna. 21.01.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. Kostja vaidles 17.11.2014 menetlusdokumendis hagile vastu ja leidis muuhulgas, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluse korteriomandi omanik. 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-3114 kinnitas Harju Maakohus kompromissi, mille kohaselt muudetakse kinnistusraamatu kannet selliselt, et senine omanik S B kantakse sisse 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuna ning S B ja V B kantakse sisse 1⁄2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena. Hoolimata hageja omandiõiguse tunnustamisest keeldus kostja ikka hagejat korterisse sisse laskmisest. 2015 talvel võttis hageja oma lepingulise esindaja jurist Oleg Gogini juuresolekul ja juristi töötelefoni kaudu ühendust kostjaga. Telefonivestluses nõudis hageja kostjalt korterisse sisse laskmist, keeldumise juhul aga nõudis tasuma hagejale kasutuseelist korteri ainukasutamise eest suuruses 10 eurot/m2 kohta, ehk ca 140 eurot (56m2x25%x10 eurot/m2) igakuiselt. Kostja keeldus nii korterisse sisse laskmisest kui ka kasutuseeliste maksmisest. Telefonivestlus oli salvestatud jurist Oleg Gogini telefonil. Kuna kostja keeldus hageja varaliste ja mittevaraliste nõuete rahuldamisest tuli hagejal pöörduda nõuetega kohtu poole. Kuid 2015 aasta jooksul hageja majanduslik olukord halvenes ning ei võimaldanud hagejal kohtukulusid finatseerida. 04.02.2016 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, mille Harju Maakohus 25.02.2016 määrusega rahuldas. 24.01.2017 esitas hageja kohtule ühisvara jagamise hagi, kus nõudis xxxx korteriomandi jagamist ja kasutuseeliste summas 115 eurot/kuus väljamõismist kostjalt alates 14.11.2014. 18.12.2018 menetlusdokumendi punktides 2.1.1 - 2.1.5 toodud asjaolud olid korduvalt käsitletud poolte vahel peetud kohtuvaidlustes ts asjades nr 2-14-59500; nr 2-14-3114; nr 2-17-8353; nr 2-17-8347. Hageja esitab nimetatud tsiviilasjadest mõned menetlusdokumendid, kust nähtuvad pooltevahelised õigussuhted. 21.01.2014 hageja ja kostja 17.11.2014 menetlusdokumentides on käsitletud ka enamik 18.12.2018 menetlusdokumendi punktides 2.1.1 - 2.1.5 toodud asjaoludest. Kasutuseeliste nõudmine nähtub muuhulgas 21.01.2014 hagiavaldusest, kus hageja toob välja, et „kostja takistab hagejal ühisomandis oleva korteri valdamast ja kasutamast, mille tõttu on hageja sunnitud elada üürikorteris, mille eest maksab hageja ise. Sellega hagejale on tekitatud kahju“. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus hageja poolt toodud asjaolusid vaidlustanud ja väidab 24.03.2017 menetlusdokumendi punktis 2, et kostja tegi hagejale takistusi korterisse sisenemiseks, täpsemalt saab põhjustega tutvuda ka tsiviilasjas nr 2-1459500. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et alates 2013 jaanuarist kasutas kostja üksinda ja hageja tahte vastaselt ühisvarana olevat korteriomandit. Asjaoludest tulenevalt oli hageja juba alates 2013.a augustist kostja korteriomandi ainukasutamise vastu ning nõudis selles osas hageja õiguste rikkumise kõrvaldamist. Kostja vastupanu tõttu ei saanud hageja aga korteriomandit kasutada. Sellest tulenevalt on selge, et hageja ei jätnud oma käitumisega kostjale mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. Samuti hagiavalduses on sõnaselgelt välja toodud, et hageja soovib saada oma omandist kasutuseelised, mistõttu ei või kellelgi tekkida muljet, et hageja hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda nõuda. 17.10.2018 otsusega määras Tallinna Ringkonnakohus lõpetada poolte ühisomand, müües korteriomand (tervikuna) avalikul enampakkumisel. Sellest tulenevalt korrigeerib hageja nõude ja palub jagada hageja ja kostja korteriomandi kasutuseelis, mõistes kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 115 eurot kuus alates 14.11.2014 (abielu lahutamisest) kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel. Kasutuseeliste suuruse põhjendamisel jääb hageja täies ulatuses 24.01.2017 hagiavalduses toodud põhjenduste ja koos hagiga esitatud tõendite juurde.

2-17-1253

S B seisukohad Kostja S B on 24.03.2017 menetlusdokumendis seisukohal, et kuna hageja oli alkoholi liigtarbija ja vägivaldne, siis need olid põhjuseks, miks kostja tegi hagejale takistusi korterisse sisenemiseks, põhjustega saab tutvuda ka tsiviilasjas nr 2-14-59500. Samas on hagejal olnud võimalus esitada ühisvara jagamiseks hagiavaldus juba peale abielu lahutamist, kuid seda hageja ei ole teinud, lastes kostjal enda eest tasuda korteriomandile võetud kohustusi panga ees. Laenukohustust on kostja tasunud perioodil 01.01.2014 - 28.02.2017.a. ainuisikuliselt. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Riigikohus on 01.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 (p 14) selgitanud, et abikaasadel saab olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi kasutuseelise saamise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud ning kasutuseeliste saamise õigus on abikaasade ühine jagamatu õigus, on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või seetõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Muu hulgas võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed (vt viimati Riigikohtu

2-17-1253 jätnud oma käitumisega teisele kaasomanikule mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-93-12 punktis 20 selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi. Kohus on seisukohal, et hagi kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -ühisvara hulka kuulub xxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxx) 1⁄2 mõttelist osa; -alates 2013.a augustist on korter olnud kostja S B ainukasutuses; -kostja on teinud hagejale takistusi korterisse sisenemiseks; -kostja ei soovinud, et hageja elab temaga ühes korteris ja teatas hagejale, et kirjutas hageja 2013 detsembris korterist xxxx, välja; -hageja on alates 2014.a pidevalt tegutsenud selle nimel, et säilitada oma seos korteriga ja tuvastada omandiõigus korterile xxxx; -hageja esitas kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja kostjale arusaadavalt 24.01.2017 hagiavalduses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on soovinud säilitada oma seose korteriga, sh tuvastada omandiõigus korterile xxxx. Hageja esitas 21.01.2014 Harju Maakohtule hagi kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-143114 kinnitas Harju Maakohus kompromissi, mille kohaselt muudetakse kinnistusraamatu kannet selliselt, et senine omanik S B kantakse sisse 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuna ning S B ja V B kantakse sisse 1⁄2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena. Kostja 24.03.2017 menetlusdokumendiga on tõendatud, et kostja tegi hagejale takistusi korterisse sisenemiseks, põhjendades seda hageja alkoholi liigtarbimise ja vägivaldsusega. Samas on poolte abielu lahutatud 14.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-59555 (jõustunud 15.11.2014), mille tõttu ei ole mõistlik eeldada, et pooled soovisid ka pärast abielu lahutamist elada koos samas korteris. Hageja on kohtule kinnitanud, et pooltel ei olnud vaikivat kokkulepet selle kohta, et kostja kasutab korteriomandit ainuisikuliselt ning et hageja nõudis korduvalt kasutuseeliste hüvitamist alates augustist 2013. Hageja teabe kohaselt on ta suhelnud kostjaga ja esitanud oma kasutuseelise nõude läbi korteriukse ning esitanud kasutuseelise nõude 2015 talvel kostjale telefoni teel. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja poolt läbi korteriukse vestluse ajal kasutuseelise nõude esitamine, samuti ei ole usutav, et kostja sellises olukorras hageja nõudest aru sai. Hageja ei ole esitanud telefonivestluse väidetavat salvestust, millest nähtuks sõnaselgelt nõude esitamine. Kohus leiab, et hageja on esitanud kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja kostjale arusaadavalt 24.01.2017 hagiavalduses. Arvestades hageja aktiivsust seoses korteriga xxxx ja poolte abielu lõppemist, ei ole põhjendatud järeldada, et hageja oleks jätnud oma käitumisega asja kasutanud abikaasale mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda nõuda või et asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus on seisukohal, et hageja nõude esitamine

2-17-1253 kasutuseelise hüvitamiseks alates abielulahutusest on põhjendatud, kuid alates 15.11.2014, kuna tulenevalt PKS § 66 p 2 lõppes abielu 15.11.2014 kohtuotsuse jõustumisega. Hageja on 18.12.2018 menetlusdokumendis oma nõuet muutnud ja soovib kasutuseelise hüvitamist kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel, mitte kuni ühisvara jagamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja ei ole asja uue läbivaatamise menetluses oma seisukohta esitanud. Hagiavalduse kohaselt, hageja hinnangul on xxxx asuva korteri üürihind 460 eurot. Hageja tõendab nimetatud üürihinda kinnisvaraportaalis xxxx avaldatud üürikuulutustega. Kuna kogu korterist kuulub hageja ja kostja ühisomandisse 1⁄2 korterist, siis poolte ühisvaras olevast 1⁄2-st pool kasutuseelistest kuulub arvestuslikult hagejale (kogu korteri kasutuseelistest kuulub hagejale arvestuslikult 1⁄4). Sellest tulenevalt hindab hageja kasutuseeliseks õiguse 1⁄4 kogu üürihinnast, ehk 115 eurole kuus. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli ja on korter xxxx ka poolte ühise lapse elukohaks. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-14-11930 leiab kohus, et kasutuseelise väärtuse määramisel on põhjendatud arvestada lisaks ühisomanikele ka poolte lapsega ja seetõttu on mõistlik arvestuslik kasutuseelis 1/3 poolte ühisvaraks olevast 1⁄2 kinnistu mõttelisest osast, so 1/6 kogu korteri kasutuseelisest, so 76,67 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsusega otsustati lõpetada V B ja S B ühisomand xxxx asuvale korteriomandi (registriosa nr xxxx) 1⁄2 mõttelisele osale järgmiselt: müüa korteriomand (tervikuna) avalikul enampakkumisel. Kohus jagab ühisvarana poolte vahel xxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxx) kasutuseelise ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks rahalise hüvitise 76,67 eurot kuus alates 15.11.2014 kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohus jätab riigilõivud, millest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Kohus jätab V Ble antud riigi õigusabi tasu ja kulud V B kanda. Kohus jätab kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale on Harju Maakohtu 25.02.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1869 määratud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi on osutatud tsiviilasjas nr 2-17-1253. Hageja on Harju Maakohtu 01.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1253 vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest ja 13.06.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1253 vabastatud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Kohus on 25.02.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-1869 kontrollinud hageja majanduslikku seisundit ja on tuvastanud, et hagejal puudusid rahalised vahendid õigusteenuse eest

2-17-1253 tasumiseks. Samuti on kohus 01.02.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-1253 tuvastanud, et hagejal puudusid rahalised vahendid riigilõivu 300 tasumiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse 29.11.2019 määrusega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta riigilõivud, millest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsusega lahendati hagi osaliselt ja mõisteti V B kasuks välja rahaline hüvitis 10 864,98 eurot ja jagati korteriomandi müügist saadav raha pärast rahaliste kohustuste täitmist poolte vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o 1⁄4 V Ble ja 3⁄4 S Ble. Seega on V B majanduslik olukord võrreldes 2016-2017.a paranenud ja ei ole põhjendatud jätta riigi õigusabi tasu ja kulusid riigi kanda. Kohus mõistab V Blt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.