XX avaldus rahvastikuregistris lapse elukohaandmete muutmiseks ainuotsustusõiguse andmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Robert Suir CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. YY võib määruskaebuse esitada oma seadusliku esindaja kaasabita (TsMS § 553 lg 1). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.XX (avaldaja, lapse isa) esitas 14.06.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus anda avaldajale üle ainuotsustusõigus YY (laps) elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris. Menetluskulud palus avaldaja jätta CC (lapse ema) kanda.
2.Avalduse kohaselt lõppes vanemate abielu 28.02.2017, peale mida algselt elas laps omal valikul vaheldumisi mõlema vanema juures. Alates 29.10.2017 asus laps õppima Q ning õpib seal tänaseni. Koolist eemaloleku ajal elab laps avaldajaga. Avaldaja on korduvalt palunud lapse emalt nõusolekut, et lapse elukoht rahvastikuregistris muudetaks, kuid lapse ema pole sellega nõustunud. Sellega on lapse ema keeldunud täitmast rahvastikuregistri seaduses sätestatud kohustusi, kuna lapse elukohana on märgitud registris ema elukoht, kuigi tegelikult elab laps isaga.
3.Lapsele määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist, välja arvatud menetluskulude jaotuse osas. Laps on väljendanud esindajale selgelt nõustumist avaldusega.
4.Eestkosteasutusele jäid selgusetuks asjaolud, mis on seoses lapse elukohaandmetega rahvastikuregistris probleeme tekitanud ja tinginud vajaduse ainuotsustusõiguse andmiseks avaldajale nimetatud küsimuses.
5.Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda. Lapse ema hinnangul pole rahvastikuregistris lapse elukoha aadressi muutmine lapse huvides. Laps elab Q õpilaskodus pühapäevast reedeni ning viibib vanemate juures vaheldumisi vastavalt oma soovile. Avaldaja väited, justkui ei elaks laps üldse enam ema juures, ei vasta tõele ning on meelevaldsed. Seega puudub alus lapse elukoha andmete muutmiseks. Lisaks ei kuulu avaldajale elukoht TTT, kuhu avaldaja tahab lapse elukoha registreerida. Avaldaja elab ise tegelikult JJJ.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohtu 17.12.2019 määrusega jättis maakohus lapse isa avalduse ainuotsustusõiguse saamiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
7.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-dele 119 ja 123. Maakohus tuvastas, et lapse praegune rahvastikuregistris märgitud elukoht, ja aadress, kuhu avaldaja tahab lapse registreerida, asuvad mõlemad Kadriorus Tallinna Kesklinna linnaosas. Maakohtu hinnangul on lapse huvides omada rahvastikuregistrijärgset elukohta Tallinnas linnas, sest lapse tegelik elukoht on Tallinnas ning registreeringuga on talle tagatud tasuta ühistranspordi kasutamine linna piires ning muud võimalikud Tallinna linna poolt pakutavad teenused. Isegi kui eeldada, et rahvastikuregistri kanne omab tähtsust kooli valiku osas, siis nii lapse praegune elukoht V tänaval, kui ka T, on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi teeninduspiirkonnas ning kooli valiku puhul ei oma mitte mingisugust tähtsust kummale aadressile laps rahvastikuregistris registreeritud on. Vanemate vahel
puudub vaidlus lapse kooli ja perearsti osas, milliste valik võib sõltuda lapse registreeritud elukohast. Avaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks oleks avalduse rahuldamine lapsele kasulik ning millise probleemi see lahendaks. Rahvastikuregistri kande muutmine ei muuda mingilgi viisil lapse tänast elukorraldust. Lapse elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris puudub igasugune eluline ja lapse huvidega kooskõlas olev vajadus.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Maakohtu määrusele esitas 31.12.2019 määruskaebuse lapse isa, kes palus maakohtu määruse tühistada, v.a osas, milles lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäeti riigi kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus pole võtnud arvesse avaldaja väidet, et väljaspool Q ühiselamus elamist elab laps isa juures. Maakohus pole tuvastanud, et laps elaks ema juures. Lapsel pole ka vahelduvat elukohta. Maakohus pole põhjendanud, miks ei ole arvestatud avaldaja väidetega rahvastikuregistri seadusest tulenevate kohustuste täitmise vajadusega. Vanematel on kohustus kajastada rahvastikuregistris oma alaealiste laste elukoha aadress õigesti.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
10.Lapse esindaja vaidles määruskaebusele vastu. Esindaja on vahepealsel ajal lapsega vestelnud ning laps kinnitas, et on alates 2019. a septembrist elanud vabadel nädalavahetustel ema juures ning isa juures on laps olnud umbes kahel korral.
11.Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
14.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võivad tõendeid esitada teised menetlusosalised ka määruskaebusele vastamiseks. Määruskaebemenetluses on täiendavad tõendid esitanud lapse ema ja lapse esindaja. Lapse ema on esitanud TTT asuva korteri müügikuulutuse ja lapse esindaja on esitanud e-kirjavahetuse vanemate esindajatega. Ringkonnakohus võtab menetlusosaliste esitatud tõendid asja materjalide juurde.
15.PKS § 119 järgi, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise
vanemata, seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Otsustusõiguse asja lahendades otsustab kohus, kas see, et last puudutava olulise küsimuse lahendab üks vanem, on konkreetset situatsiooni arvestades lapse huvides vajalik ning kas avalduse esitanud vanem on pädev tegema last puudutavas küsimuses otsustusi lähtudes eelkõige lapse, mitte enda huvidest (RKTKm 12.06.2016, 3-2-1-159-15 p-d 24-26).
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsustusse sekkuda.
17.Kolleegium on seisukohal, et lapse isa avaldusest ei selgu, miks on isale rahvastikuregistris elukohaandmete muutmiseks ainuotsustusõiguse andmine lapse huvides. Vanemad on kinnitanud, et lapse koolivaliku osas vaidlust ei ole, samuti perearsti osas (tlk 47 ja pöördel). Mõlemad vanemad on nõus sellega, et laps viibib nädala sees Q kooli õpilaskodus. Samuti ei saa esitatud väidete pinnalt nõustuda, et väljaspool õpilaskodu elaks laps peamiselt isa juures. 04.11.2019 ärakuulamisel selgitas lapse ema, et laps on viimased kuu aega olnud ema juures kõik nädalavahetused (tlk 48). 16.12.2019 on kohus kuulanud ära lapse, kes selgitas, et käib nädalavahetustel nii ema kui isa juures (tlk 57). Eestkosteasutuse 13.02.2020 seisukoha kohaselt on laps avaldanud, et on alates 2019. a septembri keskpaigast veetnud kõik nädalavahetused ema juures ning isa juures on ta käinud külas vaid mõnel korral (tlk 69). Sama on kinnitanud lapse esindaja (tlk 71 pöördel). Asjas esitatud materjalide pinnalt on ilmne, et laps viibib mõlema vanema juures, kuid käesoleval ajal on lapse peamine elukoht ema juures.
18.Määruskaebuses ei ole lapse isa esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et isale ainuotsustusõiguse andmine rahvastikuregistris lapse elukoha andmete muutmiseks oleks lapse huvides või vastaks tegelikule olukorrale. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud lapse isa avalduse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust määruse tühistamiseks.
19.Arvestades vaidluse olemust, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.