XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks CC suhtes ning CC hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XX-le
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2020 määrus avalduse läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XX (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Kadõševitš esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: CC (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik
Linnavalitsus
Lasnamäe
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2020 määrus XX avalduse läbivaatamata jätmise kohta ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
XX esitas 27.04.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja YY (puudutatud isik II, isa) ühise hooldusõiguse alaealise lapse CC suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus täielikult üle XX-le. Menetluskulud palus avaldaja jätta lapse isa kanda.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku II abielust XX.XX.XXXX tütar CC. Lapse isa sõitis 2010.a Inglismaale tööle ja elab seal siiani. Vanemate abielu lahutati 23.07.2012. Lapsi puudutavaid otsuseid võtab vastu ema üksi. Lapse isa ei võta osa tütre elust ega tema kasvatamisest, ülalpidamiskohustust täidab ebaregulaarselt ja osaliselt. Lapse isaga on väga raske ühendust saada, kuna ta ei vasta sõnumitele, e-kirjadele ega telefonikõnedele. Ei ole alust arvata, et isa hakkaks oma kohustusi lapse suhtes edaspidi täitma.
3.Laps ei saa isa nõusolekuta sõita välisriiki ega klassiga ekskursioonile. Isal ja lapsel ei ole vaimset sidet. Lapsega seotud kohustusi täidab ema uus abikaasa. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse emale täielik üleandmine on lapse huvides.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata ning avaldaja ja lapse isa menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.
5.Avaldaja märkis avalduses lapse isa aadressiks XXX, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning lisas, et elukoha aadress on vana, teist aadressi avaldaja ei tea ja ta palus dokumendid saata e-posti aadressile. Kohtuasja materjalide kättetoimetamine avalduses märgitud e-posti aadressile ebaõnnestus. Samuti ei õnnestunud kohtul lapse isaga ühendust saada telefoni teel ega suhtlusportaali Facebook kaudu.
6.09.08.2018 teatas avaldaja, et lapse isa elukoha aadress on YYY, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik. Kohtul õnnestus dokumendid puudutatud isikule II sellel aadressile Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi pädeva kohtu kaudu kätte toimetada.
7.Maakohus taotles Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi pädevalt kohtult tõendite kogumist aadressil YYY. 30.12.2019 teatas pädev kohus, et tõendite kogumine ei ole võimalik, kuna lapse isa ei ela enam sellel aadressil. 16.01.2020 teatas avaldaja, et lapse isa ei vasta tema e-kirjadele, ei ole menetluse kestel temaga ühendust võtnud ega lapse vastu huvi tundnud.
8.Kuna avaldaja ei ole esitanud lapse isa andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente talle kätte toimetada, tuleb avaldus jätta läbi vaatamata. Kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente lapse isale mõistlike pingutustega kätte toimetada. Kuna on selge, et lapse isa Eestis ei ela ja seega suure tõenäosusega menetlusdokumente avaliku kättetoimetamisega kätte ei saa, ei ole avalik kättetoimetamine lubatav. Täiendavate andmete selgumisel saab avaldaja pöörduda uuesti kohtu poole.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, võtta avalduse menetlusse ja see rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta lapse isa kanda.
10.Maakohus jõudis ebaõigesti järeldusele, et esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
11.Maakohus jättis arvestamata avalduse aluseks olevad asjaolud. Kohus pidi hindama tõendeid, vaatama avalduse sisuliselt läbi ja esitatud asjaoludel selle rahuldama. Kuna vanemad on lahku läinud ja isa ei ole kunagi koos lapsega elanud ega suhelnud juba kümme aastat, ei ole isal õigusi lapsesse puutuvate otsuste vastuvõtmisel. Maakohus eiras vaidluse asjaolusid ja võttis vastu üksnes formaalse otsuse, et menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
12.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Eestkosteasutus toetab määruskaebus ja avaldust. 17.02.2020 vastas lapse isa lõpuks eestkosteasutuse teadetele ja kinnitas, et annab avaldajale täieliku nõusoleku kõikide toimingute ja soovide teostamiseks lapse suhtes.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Tõele ei vasta määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 2). Maakohus sellist järeldust ei teinud. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, leides, et lapse isale ei ole mõistlike pingutustega võimalik tsiviilasja materjale kätte toimetada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avalduse ebaõigesti läbi vaatamata.
17.TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus lapse hooldusõiguse asjad hagita menetluses. TsMS § 198 lg 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muu asjast puudutatud isik. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ja kohtu kohustust kaasata menetluse osalised omal algatusel, ei võinud maakohus avaldajale ette heita lapse isa andmete esitamata jätmist ega jätta avaldust TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.
18.Lisaks eeltoodule ei ole õige maakohtu järeldus, nagu ei oleks avaldaja esitanud kohtule lapse isa andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente talle kätte toimetada. Tsiviilasja materjali kohaselt toimetati menetlusdokumendid, s.o avaldus koos tõenditega ja avalduse menetlusse võtmise määrus, lapse isale isiklikult kätte 12.06.2019 avaldaja teatatud aadressil YYY, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (tl 102). Nimetatu nähtub ka maakohtu määruse kirjeldavast osast. Asjaolu, et lapse isa on pärast menetlusdokumentide temale kättetoimetamist oma elukohta muutnud, ei anna alust jätta avaldus läbi vaatamata.
TsMS § 200 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel endal kohustus oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatada.
19.Tsiviilasja materjali kohaselt on lapse isal olnud võimalik isiklikult tutvuda nii avalduse kui ka menetlusse võtmise määrusega, milles on märgitud, et kohus soovib lapse isa kooskõlas TsMS § 558 lg 1 sätestatuga isiklikult ära kuulata. Lapse isa ei ole avaldusele reageerinud. Maakohus pöördus Euroopa Nõukogu määruse nr 1206/2001 alusel Suurbritannia pädeva kohtu poole palvega kuulata lapse isa asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ära tema elukohariigis (tl 91-93). Ärakuulamine ebaõnnestus, kuna 08.10.2019 planeeritud ärakuulamise ajaks ei elanud lapse isa enam teadaoleval aadressil (tl 119). Muul viisil ei ole maakohus lapse isaga ühendust saanud. Ringkonnakohus märgib, et avalduse läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ka see, et kohtul ei ole õnnestunud vanemat isiklikult ära kuulata või tema ärakuulamist korraldada.
20.Kuigi TsMS § 558 lg-st 1 tuleneb kohtule kohustus vanemad last puudutavas vaidluses isiklikult ära kuulata, sätestavad sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 sellest reeglist erandid. Nii ei pea kohus vanemaid ära kuulama muuhulgas siis, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Ringkonnakohtu hinnangul võib lapse huvidega olla vastuolus see, kui lapsega koos elava vanema hooldusõiguse efektiivset teostamist takistab asjaolu, et teine hooldusõiguslik vanem lapsega seotud kohustusi ei täida või ei ole võimeline neid täitma. TsMS §-st 558 ei tulene järeldust, et vanema isikliku ärakuulamise võimatuse korral on temalt hooldusõiguse äravõtmine igal juhul välistatud (vt Riigikohtu määrust nr 2-18-19295, p 18). Maakohus ei ole asja lahendamisel TsMS § 558 lg 3 kohaldamise võimalusi kaalunud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada.
21.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1 ja § 659), s.t ringkonnakohus hindab käesolevas menetluses seda, kas maakohus jättis avalduse õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei saa käesolevas menetluses avaldust sisuliselt lahendada, nagu taotleb avaldaja. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
22.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5 ja 7 sätestatud hagita menetluse uurimispõhimõttega, mille kohaselt on kohtul hagita asjades asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Samuti tuleb maakohtul hinnata TsMS § 558 lg 3 kohaldamise võimalusi, arvestades seejuures kohustust lähtuda last puudutava otsuse tegemisel lapse huvidest (perekonnaseaduse (PKS) § 123 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21).
23.Määruskaebemenetluses kantud kulude jaotuse määrab kindlaks maakohus menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.