nende Hageja: H E L (isikukood xxx; elukoht: xxx); Hageja seaduslik esindaja: M V (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, asukoht Maakri 29, Tallinn, tel 626 2062, e-post [email protected]); Kostja: R L (isikukood: xxx; elukoht: xxx);
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt R L (isikukood xxx) alaealise lapse H E L (isikukood xxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.07.2019 - 05.02.2020 eest summas 561,60 eurot.
3.R L on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise võlgnevuse perioodi hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatise võlg“.
4.Mõista kostjalt R L (isikukood xxx) alaealise lapse H E L (isikukood xxx) kasuks välja igakuine elatis alates 06.02.2020 kuni H E L täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
5.R L on kohustatud maksma punktis 4 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäeval hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud kostja R L kanda.
7.Rahuldada hageja H E kindlaksmääramiseks osaliselt.
Li
taotlus
menetluskulude
rahaliseks
1(18)
8.Välja mõista kostjalt R L hageja H E Li kasuks menetluskulude hüvitis summas 2 985 eurot.
9.Välja mõista kostjalt R L hageja H E Li kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
10.Jätta hageja H E Li avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1614 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.M V ja R Li kooselust sündis xxx poeg H E L. Hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi alates 2019. a juulist. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust kohaselt.
2.Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuva elatise maksmist miinimummääras (s.o vastavalt 270 eurot kuus 2019. a ning 292 eurot kuus 2020. a), siis on kostjal hageja ees elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019 kuni 05.02.2020 (k.a) eest kokku summas 1 962 eurot (2019. a 6 kuud x 270 eurot + 2020. a jaanuari eest 292 eurot ja veebruari eest 50 eurot (292/29=10,06 eurot päev x 5)).
3.Hageja palub mõista kostjalt välja igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 06.02.2020) kuni H E Li täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx); mõista R Lilt (isikukood xxx) H E Li (isikukood xxx) kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest summas 1 962 eurot; määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäeval hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis“; määrata, et elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest tuleb tasuda hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatise võlg“; tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks; jätta kõik menetluskulud R Li kanda.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja asus hageja ülalpidamiskohustust täitma ja hagejale miinimummääras elatist maksma alles pärast hagi esitamist, s.o märtsis 2020. Kostja poolt kohtule esitatud vanemate vahelised kirjad ei kinnita kuidagi kostja valmidust maksta lapsele elatist või hageja ema poolt elatisest 2(18)
loobumist. Kostja eksitab kohut hageja kostja juures viibitava aja ning väidetava vahetu ülalpidamise osas. Kostja poolt kohtule esitatud summad lapse kulutuste kohta ei vasta tõele, on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Lisaks ei ole tegemist kulutustega, mis oleksid hageja ülalpidamise seisukohalt põhjendatud ja vajalikud. Kõik hageja igapäevase kasvatamise ja hooldamisega seotud püsikulud (eluase, toit, kool, trenn, huviring, riided, tervishoid, hügieen, vaba aeg jmt) on alates vanemate lahkuminekust olnud täielikult hageja ema kanda. Kostja panus hageja püsivajaduste ja -kulude katmisel on olnud olematu. Nimetatud põhjusel on esitatud kostja vastu ka tagasiulatuv elatise nõue.
5.Väär on kostja väide, et pärast vanemate lahkuminekut viibis hageja suure osa ajast kostja juures ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja ei soovinud pärast isa kodust ära kolimist juulis 2019. a esialgu kostjaga üldse suhelda ega kohtuda. Kui hageja kostjaga juuli keskpaigas uuesti suhtlema hakkas, siis oli kostja enamikel õhtutel hõivatud muude tegemistega ja jättis sageli hageja üksi koju, mistõttu tuli hageja tihti ema juurde koju tagasi. 2019. a sügisel kujunes isa ja lapse vahel regulaarne suhtluskord, mille kohaselt viibis hageja kostjaga kolmapäeva õhtuti ning igal teisel nädalavahetusel. Samas oli kostja endiselt tihti õhtuti ja öösiti kodust ära. 28.11.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 219-17479 esialgse õiguskaitse määruse, mille alusel jätkasid hageja ja kostja suhtlemist kolmapäeviti ning igal teisel nädalavahetusel. Sarnaselt jätkus hageja ja kostja suhtlemine ka 23.01.2020 vanemate vahelist kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel. Tegemist on aga tavapärase suhtluskorraga, mis ei mõjuta kuidagi lahuselava vanema miinimummääras elatise maksmise kohustust tavapärase kohtupraktika kohaselt. Seega ei saa elatise ja elatise võlgnevuse suuruse määramisel arvestada hageja kostja hoole all viibimise ajaga, kuna isa ja lapse koosveedetav aeg on marginaalne ning kostja ei kanna sel ajal lapse igapäevaseid ülalpidamiskulusid, vaid üksnes suhtlemisega seonduvaid kulusid (s.o ennekõike vähesel määral eluaseme- ja toidukulusid).
6.Arvestamata tuleb jätta kostja väidetavad kulutused mootorrattale. Lisaks sellele, et kostja ei ole väidetud kulutusi vähimalgi määral tõendanud, ei ole tegemist selliste kulutustega, mida saaks hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel arvestada. Seda esiteks põhjusel, et hageja ei ole juba ca 2 aastat motokrossiga tegelenud ning tegemist on aastaid tagasi kostja omal algatusel tehtud kulutustega. Hageja käis viimati motokrossi rajal eelmisel kevadel ja sedagi 2 korda proovimas, mitte trenni raames. Mootorratta vedamiseks mõeldud sõiduauto ostis kostja omal soovil ja hageja emaga kooskõlastamata. Sõidukit kasutati mootorratta vedamiseks kõigest paaril korral ja viimati ca 1,5 aastat tagasi. Tegemist on n.ö katkise romuga, mida kostja püüdis (ebaõnnestunult) maha müüa. Seega ei ole auto järelmaks 70 eurot kuus hageja huvide seisukohalt põhjendatud ega vajalik kulutus. Sama kehtib ka järelmaksuga soetatud mootorratta kulu kohta 25,42 eurot kuus. Seda, et hageja mootorratast ei kasuta, kinnitab asjaolu, et kostja on mootorratta müüki pannud. Hageja ülalpidamiskohustuse täitmisena ei ole võimalik arvestada arvuti ostuks tehtud kulutust summas 1 400 eurot. Esiteks ei ole kostja sellises summas kulutuse tegemist tõendanud. Teiseks oli tegemist kostja sünnipäevakingitusega lapsele. Kolmandaks, tegemist ei ole lapse püsikulu kandmisega, vaid ühekordse suurema väljaminekuga, mille tegemises tuleb vanematel eelnevalt kokku leppida ning mida ei saa automaatselt lapse ülalpidamiskohustuse hulka arvata. Samuti ei ole kulutused arvutimängudele lapse ülalpidamise seisukohalt vajalikud. Arvestades seejuures, et selleks tehtud kulutused on kostja sageli lapse taskurahast maha arvestanud. Arvestamata tuleb jätta kostja ühekordne kulu psühholoogile summas 50 eurot, kuna laps käib alates sügisest 2019. a psühholoog Ü K juures, millega seotud kulusid kannab hageja 3(18)
ema. Kostja pöördus hagejaga teise psühholoogi poole ilma igasuguse vajaduse ja põhjuseta. Kostja valetas ka lapsele, et broneeris aja Ü K juurde, kuid tegelikkuses viis lapse teise psühholoogi A L juurde. Seega ei olnud tegemist lapse seisukohalt vajaliku kulutusega. Kostja poolt hagejale antud taskuraha ei saa lugeda hageja ülalpidamiseks, kuna ülalpidamise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste järjepidev rahuldamine ning taskuraha seda eesmärki ei täida. Taskuraha on pigem kinke iseloomuga, sest laps saab taskurahana antud vahendeid kulutada enda äranägemise järgi. Kostja poolt kantud muude kulutustega (meelelahutus, reis Hispaaniasse jmt) seoses on oluline märkida, et sarnased kulud on ka hageja emal. Hageja on korduvalt käinud emaga välismaal puhkusreisidel, kuid ei ole nimetatud summasid miinimummääras elatise nõude esitamisel arvestanud. Kuna mõlemad vanemad teevad kulutusi meelelahutusele, siis tuleb need kulutused jätta tähelepanuta. Kostja poolt viidatud väiksemad riideesemed on kaks paari Selverist ostetud aluspükse, mis osutusid hagejale väikseks. Kostja ostis tõesti hagejale ka talvejope, kuid selle maksumus ei olnud kostja väidetud 250 eurot, vaid ca 100 eurot. Tõele ei vasta ka kostja väide, et hageja ema ei luba kostjal hagejale riideid osta, kuna selliselt saab hageja ema esitada elatise vaidluses kuludokumente. Vastava palve esitas hageja ema põhjusel, et ei soovinud, et kostja ostaks lapsele odavaid ja ebakvaliteetseid jalatseid ja riideid (nagu kostjal seni on kombeks olnud). Isegi kui arvestada, et kostja on kandnud hagejaga seotud väidetud kulusid (mis on täielikult tõendamata), ei ole sellest hageja ema igakuised püsikulutused lapsele vähenenud. Hagejal on püsikulud eluasemele, toidule, koolile, trennile, huviringile jmt, mis tuleb kanda elatise arvelt ja mis ei sõltu sellest, kas laps viibib sel ajal ema või isaga. Üksnes asjaolu, et hageja on viibinud suhtluskorra alusel u 8 päeva kuus isa juures, ei ole tekitanud kostjale selliseid kulusid, mis mõjutaksid miinimummääras elatise (ja elatise võlgnevuse) nõude suurust. Miinimummääras elatise (sh elatise võlgnevuse) nõude esitamisel on isa panust juba arvesse võetud. Ajal, mil laps on viibinud/viibib isaga, ei vähene emal ükski püsikulu. Kostjal ei ole mitte mingeid hageja püsikulusid (v.a mobiilikulu, mis on marginaalne). Kostja poolt loetletud kulud on suhtlemiskorra kulud, kuna need on kantud ajal, mil laps on viibinud kostjaga suhtlemiskorra alusel. Tegemist ei ole lapse igapäevaste põhjendatud ja vajalike kuludega, millised sisalduvad elatises.
7.Hageja ema on tasunud ja tasub ka edaspidi kõikide hageja igapäevaste vajaduste ja püsikulude eest (kulud eluasemele, toidule, telenteenustele, transpordile, tervishoiule ja ravimitele, koolile, riietele ja jalanõudele, huvitegevusele, vabale ajale jmt). Hageja igakuised püsikulud on kokku ca 900 eurot, millest pärast lapsetoetuse (60 eurot) maha arvamist jääb vanemate ühise ülalpidamiskohustuse suuruseks 840 eurot ehk ühe vanema osa moodustab 420 eurot. Seejuures on tegemist minimaalsete kulutustega, mille hulka ei ole arvestatud suuremaid väljaminekuid (reisid jmt). Seega ületavad hageja ema igakuised kulutused lapsele kahekordset elatise miinimummäära ning hagis nõutud elatise summa on minimaalne summa, mis hageja vajadusi ühele vanemale langevas osas kindlasti ei kata. Tegelik hageja vajadustest lähtuv elatise summa on oluliselt suurem.
8.Lisaks ei ole vanematel kokkulepet, mille kohaselt saaks kostja maksta elatist muul viisil kui rahas. Juhul, kui kostja on teinud lapsele enda väidetud kulutusi, siis on need tehtud lapse emaga kooskõlastamata. Olukorras, kus kostja on ostnud enda väitel hagejale asju 4(18)
lapse emaga kooskõlastamata, ei saa neid kulutusi arvestada miinimumelatise sisse ega sellest maha.
9.Hageja peab elatise võlgnevuse osas täiendavalt vajalikuks viidata, et isegi kui hageja ema ei ole enne hagi esitamist järjepidevevalt ülalpidamist nõudnud (millega hageja ei nõustu!), ei tähenda see, et hageja on kaotanud tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu ning selle asjaoluga saab arvestada üksnes nõude ulatuse määramisel, kui tagasiulatuvalt välja mõistetud elatis paneks kohustatud isiku raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-16). Antud juhul ei ole mistahes alust arvata, et tagasiulatuvalt elatise maksmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seega ei oma vaidlusalusel juhul isegi tähtsust, kas hageja on kostjalt hagi esitamisele eelnevalt järjepidevalt elatist nõudnud. Siiski rõhutab hageja, et kostja pidi 01.11.2019 elatise ettepanekuga tutvudes mõistliku isikuna aru saama ja ette nägema, et hageja sellise nõude esitab.
10.Hageja ei ole alates 12.02.2020 kordagi kostja juures viibinud. Elatise võlgnevuse perioodi osas on oluline arvestada, et hageja ja kostja suhtlemine ei saanud mõjutada kostja seadusjärgset ülalpidamiskohustust hageja ees. Hageja viibis reeglina kostja juures kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni (sisuliselt läks isa juurde ööbima) ning üle nädala nädalavahetustel reedest pühapäevani (4 ööd kuus), samuti koolivaheaegadel. Sageli, kui oli isa kord lapse eest hoolitseda, ei viibinud isa ise reaalselt kodus ning laps pöördus tagasi ema juurde.
11.Vastavalt alljärgnevale kulutabelile olid lapse ema igakuised minimaalsed ülalpidamise ja kasvamise kulud elatise võlgnevuse perioodil keskmiselt ca 900 eurot. Hageja selgitab, et nende kuluartiklite puhul, mida ei kanta igakuiselt, on välja arvutatud 1 kuu keskmine kulu aasta lõikes (ehk kulu on jagatud 12-ga). Sellisteks kuludeks on näiteks kooliga seotud kulud, riiete/jalatsite kulu jmt. Hageja märgib, et tema leibkond koosneb kahest isikust – hageja ja hageja ema, mistõttu on leibkonna kulud (nt eluasemekulud) jagatud kahe perekonnaliikme vahel. Samuti selgitab hageja, et kulutabel hõlmab üksnes hageja igakuiseid hädavajalikke kulusid ning nende hulka ei ole arvestatud suuremaid väljaminekuid (reisid, mööbel jmt). Kululiik Kasutuseelised (üür) Kommunaalteenused Teleteenused (internet, TV) Kulutused toidule Pesupesemise vahendid/kodukeemia Juuksur Hügieenitarbed/ravimid/vitamiinid jmt Kulutused riietele ja jalanõudele Kooliga seotud kulud Huviring Trenn Vaba aja kulud Taskuraha Kulu kokku: Riiklik lapsetoetus: Vanemate ühise ülalpidamiskohustuse suurus:
Kulu ühes kuus
891 eurot 60 eurot 831 eurot 5(18)
Sellest kostjale langev osa 50/50 jaotuse korral:
415,50 eurot
12.Hageja elas perioodil juuli 2019. a kuni märts 2020. a emaga üürikorteris aadressil xxx. Vastavalt üürilepingule moodustas igakuine üüritasu 420 eurot, mis tegi hageja kuluks 210 eurot (420/2). Lisaks tasus hageja ema korteri kasutamisega seonduvate kommunaalkulude (vesi, elekter, prügivedu jmt) eest keskmiselt 100 eurot kuus, millest hageja osa moodustas 50 eurot. Hageja ja ema elavad alates märtsist 2020. a 3-toalises üürikorteris asukohaga xxx, mille igakuine üüritasu on 630 eurot. Seega on hageja igakuised eluasemekulud võrreldes elatise võlgnevuse perioodiga suurenenud ning hageja eluasemekulud on täna 315 eurot (630/2). Samuti on suurenenud eluaseme kasutamisega seotud igakuised kommunaalkulud – näiteks tuli märtsis 2020. a kommunaalkulude eest tasuda ca 130 eurot ja elektri eest ca 12 eurot, mis teeb hageja osaks kokku 70 eurot. Kulud TV-le ja internetile. Elatise võlgnevuse perioodil tasus hageja ema teleteenuste kasutamise eest üürileandjale igakuiselt kokku 35,95 eurot, mis tegi hageja kuluks ca 18 eurot. Kuna vastav kulu kanti sularahas, siis ei ole hagejal võimalik viidatud kulu tasumise kohta kuludokumente esitada. Samas on tegemist üldteada ja mõistlikus suuruses kuluga, mille põhjendatust ei saa kahtluse alla seada. Alates 17.03.2020 moodustab viidatud kulu kokku 27 eurot, mis teeb hageja osaks 13,50 eurot. Toidukulu. Hageja keskmine toidukulu on ca 200 eurot kuus. Arvestades toiduainete hindu ei saa olla vaidlust, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvava lapse (teismelise noormehe) peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, lihatooteid, piimatooteid, mahla jne. Tervishoid ja hügieen. Need kulud kaasnevad järgmiste ostude ja teenustega: tualettpaber, šampoon, palsam, dušigeel, kehakreem, juuksehari, hambahari, hambapasta, suuloputusvahend, deodorant, lõhnaõli, ravimid, vitamiinid, juuksur. Hageja igakuine kulu pesemisvahenditele ja kodukeemiale on ca 10 eurot, juuksurile 17 eurot ja hügieenitarvetele/ravimitele/vitamiinidele ca 50 eurot. On üldteada asjaolu, et laste hügieeni ja tervishoiu eest tuleb hoolt kanda, mistõttu ei pea hageja vajalikuks hakata viidatud kulutusi eraldiseisvalt tõendama. Kulude suurust arvestades ei saa nende mõistlikkust kahtluse alla seada. Riided ja jalanõud. Laps on kasvueas, mistõttu tuleb igal aastal välja vahetada oluline osa hageja garderoobist. Samuti, kuna laps käib koolis, siis on tal täiendav riiete ja jalanõude vajadus. Hageja loeb oma igakuiseks keskmiseks kuluks riietele ja jalatsitele aasta lõikes 100 eurot kuus. Ainuüksi septembris ja oktoobris 2019. a oli hageja riiete ja jalatsite tõendatud kulu kokku ca 630 eurot, lisaks soetas ema hagejale jaanuaris 2020. a uue mütsi, pusa ja jaki väärtusega kokku 100,85 eurot. See teeb üksnes perioodil september 2019. a kuni jaanuar 2020. a hageja riiete ja jalatsite keskmiseks kuluks 146,20 eurot (730,94/5). Seega on hageja tegelik kulu veelgi suurem kui 100 eurot kuus, kuid lapse emal ei ole kõiki kuludokumente säilinud. Kooliga seotud kulud. Koolis käimisega kaasnevad lisakulud (koolitarbed, klassipildid, ekskursioonid, lilled ja kingitused klassijuhatajale, klassiraha). Lapse emal on säilinud kuludokumendid septembris 2019. a koolitarvete ostuks tehtud kulude osas summas ca 60 eurot (kaustikud, vihikud, pliiatsid, kalkulaator jmt). Kuna suurem osa kooliga seotud arveldamisest toimub reeglina sularahas, siis ei ole vastavaid kulusid võimalik tõendada. Samas on tegemist üldteada kuludega, mis koolis käimisega kaasnevad. See kulu on aasta lõikes ca 40 eurot kuus. Tegemist on igal juhul mõistliku kuluga, kuna kohtupraktikas on 6(18)
2014. a loetud vastavat kulu mõistlikuks summas ca 24 eurot (vt 2-13-61843) ning koolikohustusega seotud kulud on lastel ühetaolised. Teadaolevalt on ka tarbekaupade hinnad viimase 6 aasta jooksul oluliselt tõusnud ning 40 eurot on igati põhjendatud ja mõistlik summa. Kulud huvialaringidele ja trennile. Lapse osalemine erinevates huvialaringides on tema edasise tuleviku parimates huvides, kuna huviringides osalemisega avardatakse lapse silmaringi ning arendatakse vastavalt kunsti-, spordi- ja muusikameelt. Hageja käis elatise võlgnevuse perioodil hispaania keele kursustel, mille kulu oli 84 eurot kuus. Samuti käib hageja spordiklubis trennis, mille igakuine kulu on 32 eurot. Meelalahutus, vaba aeg. Need kulud on seotud lapsele meelelahutuse pakkumisega (reisimine, sõprade sünnipäevad, restoranid/kohvikud, kino, muuseumid, veekeskused) ja hageja sünnipäevade korraldamisega seonduvate kuludega. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega lapse silmaringi avardamise ning sotsiaalsete oskuste arendamise aspektist. Hageja hinnangul on need kulud tavapäraseks ja põhjendatud osaks iga lapse kasvamisest ja lapsepõlvest. Igakuine keskmine kulu on ca 50 eurot. Näiteks käis hageja augustis 2019. a kaks korda Soomes ning ainuüksi lapse poolt laeval tehtud kulutused moodustasid üle 70 euro. Hageja on sellises eas, kus ta kasutab ka iseseisvalt raha ning ema annab lapsele taskuraha keskmiselt 20-35 eurot kuus. Elatise võlgnevuse perioodil, s.o juuli 2019. a kuni veebruar 2020. a kandis hageja ema hagejale taskurahana keskmiselt ca 30 eurot kuus. Lisaks on hageja ema kandnud elatise võlgnevuse perioodil mitmeid ühekordseid väljaminekuid. Näiteks hageja mobiiltelefoni remont (17.09.2019 kulu 70 eurot).
13.Antud juhul ei ole mistahes alust arvata, et tagasiulatuvalt elatise maksmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (selliseid asjaolusid ei ole ka kohtu ette toodud), mistõttu ei oma vaidlusalusel juhul tähtsust, kas hageja on elatise võlgnevuse perioodil (juuli 2019 kuni veebruar 2020) järjepidevalt elatist nõudnud. Siiski rõhutab hageja, et kostjalt küsiti korduvalt (sh hageja seadusliku esindaja M V ema M V poolt, kes elab kostjaga ühes majas) lapse ülalpidamist, kuid kostja ütles selgesõnaliselt, et tema ei kavatse maksta, kuna see pidi lapse ema „eralõbu“ olema. Samuti esitas hageja ema kostjale 01.11.2019 nõudekirja elatise maksmiseks, mistõttu oli kostja selgelt teadlik elatise nõudest ning pidi aru saama ja ette nägema, et hageja esitab kohtuvaidluse korral ka elatise võlgnevuse nõude.
14.Paljasõnaline, tõendamata ja tõele mittevastav on kostja väide, et hageja viibis perioodil juuli 2019. a kuni veebruar 2020. a kostja juures üle 90 päeva. Hageja viibis elatise võlgnevuse perioodil (v.a juulis 2019. a, mil suhtlust peaaegu ei toiminud) kostjaga kolmapäeva õhtust (kooliperioodil pärast koolitunde ja ema kodus kooliülesannete tegemist) kuni neljapäeva hommikuni (ehk sisuliselt läks 4 korda kuus isa juurde ööbima) ning iga teise nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni (kuu lõikes 4 ööd). See teeb ühes kuus kokku 8 ööd (ehk ca 25% ajast). Isegi kui kostja andis sel ajal lapsele vahetult ülalpidamist (eluase, toit, meelelahutus), ei anna see automaatselt alust elatise vähendamiseks isa juures viibitud päevade võrra. Kostja väitel on ta kandnud märkimisväärseid kulutusi hageja toidule, eluasemele, meelelahutusele jmt, kuid ei ole loetletud kulutusi tõendanud. Kostja konto väljavõtted ei tõenda kostja poolt väidetud ja hagejaga seotud kulutusi. Kostja ei ole oma seisukohas välja toonud, millised kostja konto väljavõtetel kajastatud kulud on tehtud hageja huvides. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas ja millised kulutused on kantud hagejaga seoses, rääkimata tehtud kulude 7(18)
vajalikkusest ja otstarbekusest. Seejuures hõlmavad kostja konto väljavõtted kulutusi perioodist, mil hageja ei viibinud kostjaga, samuti oma sisult äärmiselt küsitavaid kulutusi (baarid, ööklubid, restoranid, taksoteenused, lillepoed, alkoholipood jmt), mis ei ole ilmselgelt kantud hagejaga seoses. Tegemist on kostja isiklike ostude ja väljaminekutega, millel ei ole hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega mingit puutumust.
15.Kostja ei ole tõendanud kulutuste tegemist hageja eluasemele, söögile ja toasoojale ajal, mil hageja viibis kostjaga. Perioodil 01.07.2019 kuni 31.03.2020 tasusid xxx elamu elektriarveid täies ulatuses kostjaga samas majas elavad hageja emapoolsed vanavanemad M ja V V ning kostjal elektrienergiale mingit kulu ei olnud. Elatise võlgnevuse perioodil tasus kostja elamu kasutamisega seoses üksnes kahel korral gaasiarveid (01.10.2019 kulu summas 191 eurot ja 18.12.2019 kulu summas 185 eurot ehk kokku 376 eurot), mis teeb 7 kuu peale keskmiselt ca 50 eurot kuus ning millest hageja osa moodustab väga marginaalse osa vastavalt elamut kasutavatele isikute arvule (kostja ning hageja vanemad) ja arvestades hageja isa juures viibitud aega. Elektrienergia ning vee- ja kanalisatsioonikulude kandmist kostja arvelduskonto väljavõtetelt ei nähtu. Lisaks märgib hageja, et kostja ei küta eraldi hageja tuba, vaid kogu maja on ühisel küttesüsteemil. Mis puudutab lapse toidukulusid, siis tihti andis hageja ema lapsele toidu kaasa või käis laps söömas emapoolsete vanavanemate juures, kes elavad kostjaga samas majas. Seega on kostja poolt esile toodud eluaseme- ja toidukulud lisaks nende tõendamatusele ka selgelt ülepaisutatud ja tegelikkusele mittevastavad.
16.Seoses kostja poolt esile toodud eluasemekuludega (kodulaen) selgitab hageja täiendavalt, et kostja sai tühja xxx krundi oma isalt kingituseks 30. sünnipäevaks. Sellele hakati ühiselt maja ehitama 1999. a. Ametliku sissetuleku puudumise tõttu ei saanud kostja sel ajal pangast laenu võttu. Ehituse alustamiseks müüdi ära hageja emale kuuluv 3-toaline korter xxx, millest saadud raha panustati täies ulatuses xxx elamu ehitamiseks. Samuti panustasid oma raha elamu ehitusse hageja ema vanemad V ja M V, kes kasutavad xxx elamut oma elukohana ja kes on aastaid tasunud ka suurema osa elamu kasutamisega seotud kommunaalkuludest – vesi, elekter jmt (sh kostja eest). Hageja ema M V ja tema vanemate rahaline panus xxx maja ehituseks moodustas kokku ca 1 miljon krooni. Seega on xxx elamu ehitatud suures osas hageja ema ja tema vanemate rahalistest vahenditest. Esimese pangalaenu sai kostja võtta alles siis, kui majakarp oli valmimas. Hiljem võttis kostja laenu juurde. Pangast võetud laenudega ehitas kostja xxx müügi eesmärgil teise maja. Majanduslanguse saabudes 2008. a hakkas maja ehitamine üle jõu käima ja maja müüdi kahjumiga maha. Sellest jäid järele enne ehitust võetud laenud. Hageja emal puudub ülevaade, kui palju ja millisel eesmärgil kostja pangalaenu võttis, kuid viidatud laene püütakse nüüd näidata nagu need oleks võetud xxx maja ehituseks, mis ei vasta tõele.
17.Kostja sõnul on ta teinud hagejale korduvalt taskuraha ülekandeid ning andnud ka sularaha. Kostja konto väljavõtte kohaselt tegi kostja perioodil juuli 2019. a kuni veebruar 2020. a hagejale taskuraha ülekandeid 4 korral kokku summas 77 eurot (01.08.2019 12 eurot, 29.09.2019 15 eurot, 06.11.2019 30 eurot, 20.11.2019 20 eurot). See teeb ühe kuu keskmiseks taskuraha kuluks 11 eurot (77/7). Lisaks ei ole kostja poolt hagejale tehtud ülekanded käsitatavad lapse ülalpidamiskohustuse nõuetekohase täitmisena. Tegemist on lapsele makstud taskuraha, mitte elatisega. Nimetatud raha kasutab laps vastavalt oma äranägemisele ning sellest ei maksta lapse igakuiseid püsikulusid, mis on elatise maksmise tegelik eesmärk. Seejuures rõhutab hageja, et kohtupraktikas on kinnitatud, et elatisekohustus on kohaselt täidetud üksnes siis, kui see on tasutud teisele vanemale. Üksnes juhul, kui lapse vajaduste eest hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud 8(18)
ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (nt Riigikohtu lahend 3-2-1-159-12). Käesoleval juhul ei ole hageja ema andnud nõusolekut tasuda elatist lapse kontole ega sel viisil elatise tasumist ka hiljem heaks kiitnud. Isegi kui arvestada kostja poolt makstud summasid elatisena, ei ole kostja selline panus ühelgi juhul piisav.
18.Kostja 03.03.2020 seisukohas nimetatud mootorratta (igakuine väidetav kulu 25,42 eurot) ja mootorratta vedamiseks ostetud auto (igakuine väidetav kulu 70 eurot) ning 20.04.2020 seisukohas nimetatud mootorratta ja mootorratta vedamise auto kulu (kokku 87 eurot kuus) kandmist ei ole kostja tõendanud. Selliste kulude kandmine ei nähtu ka kostja arvelduskontode väljavõtetelt. Kostja poolt viidatud mootorratta vedamise auto xxx on müügis juba alates 24.03.2019. Krossimootorratas xxx müügikuulutus on Facebookis üleval alates 10.12.2019. Tänaseks on mootorratas müüdud.
19.Kostja väitis 03.03.2020 seisukohas, et ostis hagejale 250 eurot maksva talvejope. 20.04.2020 seisukohas märkis kostja aga, et ostis hagejale jope summas 139 eurot. Kostja on teinud selle kulutuse omal algatusel ja olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus. Hageja ema on ostnud hagejale kõik vajalikud riided (sh üleriided). Hageja läks alati isa juurde puhaste riietega, lapsele olid kaasa pandud ka varuriided, mistõttu puudus igasugune vajadus lapsele uute asjade ostmiseks. Kuivõrd laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb vanem, kellel on igapäevane ülevaade ja teave lapse vajadustest.
20.Samuti ei saa miinimumelatise sisse ega sellest maha arvestada kostja kulutusi arvutimängudele, kuivõrd need ei ole lapse ülalpidamise seisukohalt vajalikud. Ka arvuti ost (ainus kulu, mille kandmist on kostja tõendanud!) oli kostja sünnipäevakingitus hagejale ning tegemist oli ühekordse suurema väljaminekuga, mida ei saa automaatselt ülalpidamiskohustuse täitmise hulka arvata. Ühtlasi ei ole võimalik arvestada kostja ja hageja reisikuludega, kuna sarnased kulutused olid ka hageja emal, kes käis hagejaga detsembris 2019. a puhkusreisil. Neid kulutusi ei ole hageja aga miinimummääras elatise võlgnevuse nõude esitamisel arvestanud. Lisaks on hageja suuremate kulutuste osas seisukohal, et sellised (kallimad) ostud tuleks vanemate vahel eelnevalt kooskõlastada ning kui seda tehtud ei ole, siis jääb vastav kulu vanema kanda, kes on otsustanud kulutuse teha.
21.Isegi, kui teoreetiliselt jaatada, et kostja kandis elatise võlgnevuse perioodil hagejaga seoses erinevaid kulusid (mida kostja ei ole tõendanud!), siis ei ole ühelgi juhul tegemist lapse igapäevaste põhjendatud ja vajalike kulutustega, millega oleks võimalik arvestada miinimummääras elatise kohustuse täitmisel. Hageja rõhutab veel kord, et kostja väidetavad vahetud kulud on suhtlemiskorra kulud, kuna need on kantud ajal, mil laps viibis kostjaga suhtlemiskorra kokkuleppe alusel. Kostja vahetu panus ei mõjuta lapse igakuised püsikulusid, mis on lapse ema kanda ning mille kandmisel tuleb kostjal igakuise elatise tasumise teel osaleda (hageja ema poolt igakuiselt kantud kulutused on esile toodud hageja 20.04.2020 seisukohas). Kostja väidetavad kulutused hageja meelelahutusele jmt ei kuulu lapse esmavajaduste hulka.
22.Hageja ema töötas juba poolte kooselu ajal 3 töökohal, et kõik hageja vajadused oleksid kaetud. Ka täna töötab hageja ema mitmel kohal, et hageja varasemat elustandardit säilitada. Kostja vastus 9(18)
23.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hageja on elatise nõudest loobunud ning kohtussepöördumine oli asjatu. Kostja avaldab, et on nõus lapsele elatist tasuma alates 2020. a märtsist. Tagasiulatuvale nõudele vaidleb vastu, kuivõrd laps elas nimetatud perioodil ka kostja juures (igas kalendrikuus keskmiselt 11-13 päeva) ning kostja kandis sellega seonduvalt lapse kulusid vahetult. Kostja kannab hagejaga igakuiselt järgmisi kulusid: auto mootorratta vedamiseks 70 eurot, mootorratas igakuiselt 25.42 eurot, igakuine kindel raha 20 eurot, hulgaliselt täiendavaid arvutiga seotud kulusid PAYPAL maksed + Steam + Billzard 150 eurot, söögi, kino, spa ja muud kulud kokku eeldatavasti vähemalt 400 eurot, motokrossiga seotud kulud 100 eurot (mootorratta remont). Ühekordsed kulud: psühholoog 50 eurot, arvuti 1400 eurot, talvejope 250 eurot, reis Hispaaniasse ca 500 eurot. Kuna hageja elas määratud perioodil samuti antud majas ning oli sisse kirjutatud sinna, maksis kostja ka hageja eest antud maja laenumakseid ca 264 eur/kuu. Majas elab veel 2 inimest, seetõttu maja kommunaalkulud jaotati neljaks, ning hagejale kuluv arvestuslik kommunaalkulu on ca 50 eur/kuu.
24.Hagejal puudusid mainitud perioodil rahalised vahendid selleks, et omalt poolt katta lapse igapäevased vajadused vähemalt 292 euro ulatuses igas kalendrikuus.
25.Eesti Vabariigis 2020 a veebruaris läbiviidud uuringu järgi on ühe lapse miinimumelatise määr 70 % võrra kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis. Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019 a lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega puudub vaidlus faktis, et kostja maksab igas kalendrikuus lapse emale lapse ülalpidamiseks ca 100 eurot rohkem kui lapse normaalseks kasvamiseks/kasvatamiseks kulub.
26.Kui lapse isa ei oleks lapsele arvutit ostnud, ei olekski lapsel olnud võimalik eriolukorra ajal igapäevases õppetöös osaleda ning eakaaslastega neile vajalikus keskkonnas suhelda.
27.Kostja seab kahtluse alla väite, et tšekkidel kirjeldatud kaubad on ostetud hagejale. Lisaks ei ole kuidagi tõestatud, et mobiiltelefoni remont oli just hageja mobiiltelefonile tehtud. Hageja esindaja ei pea tingimata kallis xxx piirkonnas elama, Tallinna linnas leidub sama suuri üüripindasid, mille eest ei pea maksma 420 eurot kuus üüri + kommunaalkulud. Lapse ema soovi toredusliku elustiili osas ei pea lapse isa kinni maksma. Seetõttu on asjakohatud ka mitmed viited mingisugustele Riigikohtu lahenditele. Enamgi veel, hageja seaduslik esindaja avaldab tõsimeeli seisukoha, et kostja peaks kinni maksma nüüd veel ka uue 3-toalise üüritud eluaseme kulud lapse osas. Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud ülejäänud kuluartiklid hageja osas on tõendamata, mistõttu ei ole kostjal ka võimalik nende kohta sisulisi vastuväiteid esitada. Samas seab kostja kahtluse alla hageja seadusliku esindaja poolt märgitud kulutused lapsele nii keskmise toidukulu osas 200 eurot, aga ka teleteenuste kulu summas 18 eurot kui ka kulud nt juuksurile igas kuus 17 eurot jm mittevajalikud kulud. Seega ei ole hageja seadusliku esindaja poolt esitatud enamuse kuluartiklite ja nendele kuluvate rahasummade puhul tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega lapse mõistlikul viisil ülalpidamiseks ja kasvatamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
28.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 10(18)
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
29.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
30.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: M V ja R Li kooselust sündis xxx poeg H E L (tlk 4, sünni tõend); hageja ja tema ema elavad koos ja kostjast eraldi alates 2019. a juulist; vanemate M V ja R Li vahel on tsiviilasjas nr 2-19-17479 tehtud 23.01.2020 määrusega (tlk 5-6) kinnitatud kompromiss, millega määrati kindlaks lapse elukoht (p 1.1) ning suhtluskord lapse ja isa vahel (p 1.2); hageja viibis perioodil 01.08.2019 - 05.02.2020 kostja juures ca 8 ööd kalendrikuus (ehk ca 25% ajast); hageja ei ole alates 12.02.2020 kostja juures viibinud; kostja maksab hagejale elatist seadusjärgses miinimummääras alates 2020. a märsist.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest (s.o 06.02.2020) kuni H E Li täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx); mõista R Lilt H E Li kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest summas 1 962 eurot.
32.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) on laste ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud, kandes lastega seotud kulusid vahetult, lisaks (ii) hageja on üldse elatise nõudeõigusest loobunud ning (iii) lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks, samuti ei ole kulud tõendatud, (iv) hageja emal puudusid rahalised vahendid, et hagejat tagasiulatuva elatisnõude perioodil ülal pidada.
33.Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta kõik poolte seisukohad ning väited, mis puudutavad vanemate omavahelisi suhteid (sh varalisi suhteid) ning lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisega seotud küsimusi ja erimeelsusi. Käesolevas tsiviilasjas lahendatakse üksnes lapse ülalpidamisega seotud vaidlust.
34.Kostja märgib, et hageja on elatisenõudest loobunud ning tugineb sealjuures vanemate vahel peetud kirjavahetusele (tlk 13). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendist väidetav asjaolu ei nähtu. Isegi, kui hageja seaduslik esindaja oleks kostjale midagi sellist väitnud, saab seda käsitleda vanematevahelise lapse ülalpidamist puudutava kokkuleppega, mis ei 11(18)
takista lapse elatisnõudega kohtu poole pöördumist (PKS § 100 lg 3). Samuti oleks vastav kokkulepe tühine (PKS § 109). Seega tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta.
35.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on suuremad kui 584 eurot, täpsemalt 891 eurot (vt hageja 20.04.2020 menetlusdokumendi lk 3, kulude ülevaade). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (seda isegi olukorras, kus kulud on suuremad kui 584 eurot). Seetõttu ei asu kohus analüüsima ka hageja poolt esitatud mahukad tõendid hageja kulude kohta.
36.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, lisaks ei ole kostja ka töövõimetu.
37.Kostja märgib, et täitis hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Pooled ei vaidle, et hageja viibis perioodil 01.08.2019 - 05.02.2020 kostja juures vähemat 8 ööd kalendrikuus (ehk ca 25% ajast), alates 12.02.2020 ei ole hageja kostja juures viibinud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tema juures viibinud rohkem kui 8 ööd kalendrikuus. Vanemate vahel kehtivast suhtluskorrast ei ole kohtu hinnangul põhjendatud juhinduda, kuivõrd pooled on esile toonud, et suhtluskorda ei täideta. Kostja on lapse vahetut ülalpidamist kinnitavate tõenditena esitanud oma pangakonto väljavõtted (vt kostja 20.04.2020 menetlusdokumendi lisad). Kostja on ka välja toonud, milliseid kulusid ta väidetavalt kandnud on. Siiski ei ole kostja sidunud enda poolt esitatud tõendeid enda poolt väljatoodud asjaoludega, kuigi vastav kohustus pooltele menetlusseadustikust tuleneb (vt TsMS § 363 lg 1 p 3 ja § 394 lg 2 p 3), kusjuures kohus on seda kostjale selgitanud juba 19.02.2020 hagi menetlusse võtmise määruses (vt resolutsiooni p 3 ja selgituste p 1). Hageja on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole kohtul hagimenetluses õigust ega kohustust ise tõenditest asjaolusid otsida, asjaolude sidumine esitatud tõenditega on poole ülesanne. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata (välja arvatud arvutiga seotud kulud, vt allpool). Kohus märgib, et edasiste segaduste vältimiseks tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohtuni ei ole toodud 12(18)
ega tõendatud, et vanemate vahel kehtiks kokkulepe, mille kohaselt võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui raha maksmisena.
38.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale nõutavas ulatuses elatist maksma. Seetõttu ei pidanud kohus ka vajalikuks kostja ja hageja seadusliku esindaja majandusliku olukorra kindlakstegemist ja selle kohta tõendite kogumist. Kostja võimekust hagejale nõutavas ulatuses ülalpidamist anda kinnitab ka asjaolu, et kostja on vaidlustamata asjaoludel käesoleva tsiviilasja menetluse kestel nimetatud kohustust täitma asunud. Kostja viited hageja seadusliku esindaja halvale majanduslikule olukorrale tagasiulatuva elatise raames ei ole asjakohased, kuna: (i) ei ole esile toodud, et koos emaga elanud hageja esmavajadused oleks nimetatud perioodil katmata jäetud, ning seda ka olukorras, kus kostja hagejale elatist ei maksnud; (ii) sellisel juhul esineks alus vanemate võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks ning kostjal lasuks kohustus panustada hageja ülalpidamisse proportsionaalselt suuremas ulatuses kui hageja emal; (iii) nimetatud väide ei tingiks hageja tagasiulatuva elatisenõude rahuldamatajätmist.
39.Kostja märgib, et lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kohus märgib, et kostja väide on alusetu. Kostja ei ole tõendanud (põhistanud), millised hageja kulud ning millises ulatuses on n.ö ülepaisutatud. Pelgalt paljasõnalise väite pinnalt, mille kohaselt on kulud ülemäärased, järeldusi teha ei ole võimalik, seetõttu ei pöördunud ümber ka tõendamiskoormis ja hageja ei pea jätkuvalt oma kulude suurust tõendama. Asjakohatu on kostja viide 2020. a veebruaris ilmunud uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuandele, kuivõrd hageja ülalpidamisvajadust analüüsitakse juhtumipõhiselt ning mistahes üldise statistilise uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi hageja igakuiste vältimatute vajaduste osas. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära.
40.Seega, kuivõrd hageja igakuised kulutused moodustavad vähemalt kahekordse PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kostja puhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust andes ülalpidamist ebapiisavalt ja regulaarselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 06.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
41.Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest summas 1 962 eurot, s.o miinimummääras. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi 13(18)
enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja on kosjalt nõudnud elatist 01.11.2019 nõudekirjas (tlk 7-8). Hagi on hageja esitanud 06.02.2020. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist tasunud. Kuivõrd hageja tagasiulatuva elatise periood hõlmab endas ca 8 kalendrikuud, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja stabiilselt head majanduslikku seisukorda). Hageja ei ole elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Siiski leiab kohus, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmisena tuleb arvestada hagejale 2019. a oktoobrikuus arvuti ostmist, mille kogumaksumus oli 1400,40 eurot (vt kostja 20.04.2020 menetlusdokumendi lisaks olevad xxx arved). Kostja on põhistanud, et arvuti näol oli tegemist hageja vältimatu vajaduse rahuldamisega – arvutit saab kasutada õppetööks ning ka meelelahutuseks ja eakaaslastega suhtlemiseks. Hageja seaduslik esindaja ei ole esile toonud, et hagejal oleks arvuti juba olemas olnud või et hagejal oleks olnud võimalik muul viisil õppetöös osaleda (sh arvestades riigis alates 2020.a märtsist kehtivat õppetöökorraldust johtuvalt eriolukorrast). Nimetatud ja kohaselt tõendatud kulutusega arvestamatajätmine ei oleks kostja suhtes õiglane, mistõttu arvestab kohus selle kulutuste tagasiulatuva elatise nõudest maha. Seega tuleb tagasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest summas 561,60 eurot (1962 – 1400,40).
42.Hageja palub tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole esile toonud, miks ja millises ulatuses on temale otsuse viivitamatu täitmine hädavahalik. Asja materjalidest nähtub, et kostja juba tasub hagejale miinimummääras elatist. Samuti ei ole esile toodud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei võimaldaks hagejale ülalpidamist anda, mistõttu on otsuse viivitamatu täidetavus hädavajalik. Seega leiab kohus, et puudub alus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.
43.Lisaks selgitab kohus hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleks sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 14(18)
44.Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäeval hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis“. Lisaks määrab kohus, et elatise võlgnevus perioodi 01.07.2019-05.02.2020 (k.a) eest tuleb tasuda hageja ema M V arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatise võlg“.
45.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
46.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 2628 eurot. Menetluskulude jaotus
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
48.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
49.Hageja esindaja esitas 14.05.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 25h 33min ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 4599 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja 15(18)
nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
51.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
52.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 31.01.2020 elatise hagi koostamine, kirjavahetus kliendiga 3h 52min; 06.02.2020 hagi redigeerimine, lisade komplekteerimine ja hagi esitamine kohtule e-toimiku vahendusel 12min; 20.02.2020 e-toimikus menetlusse võtmise määruse vastuvõtmine, sellega tutvumine ja e-kiri kliendile 7min; 02.03.2020 kostja 28.02.2020 vastusega tutvumine ja e-kiri kliendile 10min; 04.03.2020 kostja 03.03.2020 seisukohtadega tutvumine ja e-kiri kliendile 7min; 09.03.2020 hageja seisukoha koostamine 4h 37min; 10.03.2020 seisukoha täiendamine, redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 18min; 17.03.2020 kostja 17.03.2020 seisukohaga tutvumine 13min; 18.03.2020 e-kirjavahetus kliendi ja kohtuga kompromissi teemal, tutvumine kostja täiendava seisukoha ja kliendi selgitustega, kohtu viimasele kompromissiettepanekule vastuse koostamine 42min; 15.04.2020 kirjavahetus kliendiga seoses lõplike seisukohtade koostamisega 10min; 17.04.2020 kliendi poolt edastatud kuludokumentidega tutvumine, lõplike seisukohtade koostamine 3h 45min; 19.04.2020 lõplike seisukohtade koostamine ja täiendamine lähtuvalt kliendi kommentaaridest 1h; 20.04.2020 täiendavate kuludokumentidega tutvumine, seisukoha täiendamine, redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1h 30min; 21.04.2020 kostja 20.04.2020 seisukoha ja tõenditega tutvumine, e-kiri kliendile, telefonikõned kliendiga 1h 5min; 23.04.2020 kostja kuludokumentide (konto väljavõtete) analüüs, kostja 20.04.2020 seisukohale ja tõenditele vastuse koostamine 3h 15min; 27.04.2020 hageja seisukoha koostamine kostja 20.04.2020 seisukohale ja tõenditele 4h; 30.04.2020 seisukoha redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 15min; 04.05.2020 kostja 30.04.2020 seisukohaga tutvumine 15min.
53.Hageja esindajal on kulunud hagi koostamiseks ja esitamiseks 4h 4min. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Hagi maht on ca 3,5 lk, kusjuures valdava osa sellest moodustavad õigusnormide sõnastuse ja kohtulahendite tsiteeringud. Esile on toodud üksikud asjaolud, samuti on lisatud mõni üksik tõend. Tegemist on lihtsakoelise hagiga. Kohus loeb toimingu põhjendatud ajakuluks 2h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2h 4min võrra.
54.Hageja esindajal on kulunud 30.04.2020 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega seotud toiminguteks perioodil 21.04.2020 – 30.04.2020 kokku 8h 35min. Kohus leiab, et toimingu ajakulu on ülemäärane. Dokumendi maht on ca 7,5 lk, kusjuures arvestatava osa sellest moodustavad õigusnormide sõnastuse ja kohtulahendite tsiteeringud, lisaks on hageja korranud varasemalt esitatud seisukohti. Elisatud on mõni üksik tõend. Arvestades 16(18)
mõistlikku kliendisuhtlusele kulunud aega ning ajakulu kostja tõenditega tutvumiseks, loeb kohus toimingu põhjendatud ajakuluks 5h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 3h 35min võrra.
55.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
56.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne – tegemist on lapse ülalpidamisnõudega, mille puhul ei ole tegemist keeruka õigusliku vaidlusega. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem – 3,5 kuud. Asjas ei toimunud istungeid. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud büroo mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot (käibemaksuga).
57.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 19h 54min (25h 33min – 5h 39min), mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (150 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2985 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2985 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1614 euro ulatuses (taotletud summa 4599 eurot – rahuldatud summa 2985 eurot).
58.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17(18)
59.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.