Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-20743 maist 2020 kuni T S täisealiseks saamiseni XXX igakuise elatusrahana 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hagejad paluvad välja mõista kostjalt kummalegi hagejale elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 27. detsembrist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad määrata elatusraha maksmise kohustuse täitmine hagejate ema pangakontole. Hageja väitel elavad nad oma emaga ja kostjast eraldi, kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust vähemas määras kui seadus ette näeb, 125 eurot kuus ühe hageja kohta ja seda ebaregulaarselt. Hagejate vajadused moodustavad ühes kuus 540 eurot kummagi hageja kohta. Kostja vastus 2(8)

2-19-20743 Kostja võtab omaks, et kostja on hagejate vanem, isa ning et kostja on kohustatud hagejatele elatist maksma. Kostja ei nõustu elatusraha suurusega. Kostja väitel lagunes perekond hagejate seadusliku esindaja (alaealiste laste ema) süül, kes 2017 aasta lõpus soovis kostjast lahutada vaatamata sellele, et kostja tegi ettepaneku perekond säilitada. Lahutuse hetkeks oli kostja teeninud ja soetanud vara: korteri aadressil XXX, garaažiboks nr XXX hooneühistus HÜ N, mootorratta Honda CBR 1100XX, ehitusaasta 1997, reg.märk XXX, sõiduki Volkswagen Multivan ehitusaasta 1998.a., reg märk XXX ja sõiduki Volvo V50 reg märk XXX ehitusaasta 2011, mis soetati ühiselt kogutud raha eest pärast lahutusavalduse kohtusse esitamist. Hagejate seaduslik esindaja (alaealiste laste ema) määras elatiseks 100 eurot kahe lapse peale kuus. Samuti oli ta valmis kostja juurest midagi kaasa võtmata lahkuma. Samuti pidid vastavalt suulisele kokkuleppele hagejate seadusliku esindajaga (alaealiste laste emaga) korter aadressil XXX ja sõiduk Volvo V50 reg märk XXX (ehitusaasta 2011) elatise osalise tasumise arvel jääma M S. Kostja kolis elama hagejatest eraldi. Vaatamata hagejate seadusliku esindaja (alaealiste laste ema) pakkumisele kandis kostja esimesel kuul hagejate (laste) ülalpidamiseks üle 200 eurot, edasi kandis kostja omal algatusel igakuiselt hagejate (laste) ülalpidamiseks üle 250.00 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale (alaealiste laste emale) esitatud küsimusele, kas rahast piisab, vastus oli jaatav. Nelja kuu pärast vormistati hagejate seadusliku esindaja (alaealiste laste ema) algatusel notari juures vara jagamine, vastavalt millele läksid abielu kestel soetatud korter aadressil XXX ja suhteliselt uus sõiduk Volvo V50 reg märk XXX (ehitusaasta 2011.a.) üle kostja endise abikaasa ainuomandisse. Seejuures kordas kostja hagejate seaduslikule esindajale (alaealiste laste emale), et korter jäeti lastele ja viimane nõustus. Pärast notariaalse tehingu sõlmimist suheldi sõbralikult ja mingeid probleeme polnud. Kostja esitas 2019. aasta detsembri alguses VF konsulaati avalduse ajutise elamis- ja tööloa saamiseks Venemaal. Sellest teada saades esitas hagejate seaduslik esindaja hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Kuigi eelneva 1,5 aasta jooksul oli ta ülekantava raha summaga rahul ning vastas küsimusele, kas rahast piisab, jaatavalt. Kostja seaduslikul abikaasal VF-is tööd ei ole ning ta on kostja ülalpidamisel. Ajutise elamisloa saamist Venemaal on oodata umbes 2020. aasta aprillis. Palgad on Vene Föderatsioonis oluliselt madalam kui Eestis, seoses sellega ei saa kostja nõutavat elatusraha summat maksta. On ilmselge, et tööotsingud uues elukohas võtavad aega. Seega pole kostjal, erinevalt endisest abikaasast ja hagejate seaduslikust esindajast, kes töötab riigiasutuses, stabiilset sissetulekut, st, kuni tööle asumiseni pole kostjal mingi aja jooksul püsivat sissetulekuallikat. Samuti pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et Vene Föderatsioonis on laste ülalpidamiseks määratava elatise suurus oluliselt madalam. Kostja leiab, et arvestades kostja muid kohustusi ja varalist seisundit, ei ole kostja võimeline andma hagejatele ülalpidamist, kahjustamata sealjuures enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei keeldu elatise maksmisest ja palub kohut vähendada elatise suurust kuni 250 euroni kahele lapsele. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et lapse vajadustest võib osa olla kaetud riiklike toetustega. Hagejate seaduslik esindaja saab hagejate tarbeks riiklikku lastetoetust. Kostja arvates tuleb hagejale riigi poolt makstavat toetust hageja elatisraha arvestamisel arvesse võtta ning vähendada toetuste summa võrra nõutava elatisraha igakuuliste maksete suurust. Kostja peab ülepaisutatuteks kulutusi eluasemele (kui arvestada, et korteris elab 4 inimest, peaks korteriüür moodustama 240.00 eurot, mis pole usutav), mänguasjadele/raamatutele, ootamatutele asjaoludele, muid vältimatuid püsikulutusi ja kulutusi riietele ja jalanõudele (lastele ei osteta iga kuu jalanõusid ja riideid), mis pole dokumentaalselt tõestatud. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et hagejate seaduslik esindaja märkis ekslikult, et kostjal on korter. See asjaolu ei vasta tegelikkusele. Kostja arvates on hagejate seadusliku esindaja sissetulek selline, et hagejate 3(8)

2-19-20743 seaduslik esindaja ei ole võimeline kandma lapse ülalpidamisega seotud kulusid summas 830 eurot kuus (1080 eurot laste ülalpidamiseks – 250 eurot). Lähtudes sellest on võimalik asuda seisukohale, et hagiavalduses esitatud kulud laste ülalpidamisele ei vasta tõele ega kajasta tegelikkuses olevaid laste vajadusi. Kostja on seisukohal, et hagejate mõistlikud materiaalsed vajadused laste kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks on PKS-s sätestatud elatise miinimummäärast väiksemad ning arvestades RAKE uuringu tulemusi, ei ületa üldjuhul 344 eurot lapse kohta kuus, millega on kaetud piisavalt hageja otsesed vajadused toidule, riietuse-ja jalanõudele, eluasemele, tervishoiule, side-ja transpordile, spordile, huvialale, koolikohustuse täitmisele ja muudele vältimatutele püsikuludele. Seega leiab kostja, et mõistlik elatise suurus on maksimaalselt 250 eurot kuus mõlemale lapsele. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja võtavad omaks, et detsembris 2019 tasus kostja hagejatele elatist 200 eurot, jaanuaris 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot, veebruaris 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot, märtsis 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot ning aprillis 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot. Hagejad võtavad omaks, et hagejate seaduslik esindaja (ema) M S saab kätte lapsetoetuseid kummagi hageja kohta 60 eurot kuus. Hagejad võtavad omaks, et nende perekond lagunes 2017. aasta lõpus ning kostja ei ela koos hagejatega alates 2019. aasta lõpust. Tutvudes kostja vastusega, leiavad hagejad, et kostja vastuses toodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ega nõutud elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja maksab hagejatele elatist ebapiisavas suuruses ning ei tee seda, nagu seadus sätestab, iga kalendrikuu kohta ette. Hagejad arvavad, et elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei võimalda asjaolu, et hagejate ema ja kostja jagasid nende ühisvara. Hagejad ei võta omaks asjaolu et hagejate ema oli valmis kostja juurest midagi kaasa võtmata lahkuma ning et hagejate seaduslik esindaja (ema) määras elatiseks 100 eurot kahe lapse peale kuus. Ka ei tulene endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingust, et oli saavutatud kokkuleppe arvestada jagatava vara elatisega. Hagejad on seisukohal, et isegi kui kostja peab oma uut abikaasat ülal pidama, siis ei või see mõjutada hagejate ülalpidamist. Kui kostja abikaasa on täisealine töövõimeline isik, siis võib ta leida tööd vähemalt minimaalse töötasu eest. Selle asjaolu, et kostja annab ülalpidamist oma abikaasale, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks hagejate elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud määra. Hagejad ei võta omaks, et Vene Föderatsioonis on laste ülalpidamiseks määratava elatise suurus oluliselt madalam. Teiseks arvavad hagejad, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav Vene Föderatsiooni õigus. Asjaolu, et kostja väidetavalt taotleb Vene Föderatsiooni elamisluba, mille kohta täpset teavet hagejatel ei ole, ei anna alust rakendada Eestis maksavale elatisele Venemaa elatise määra. Hagejad leiavad, et kuigi riik maksab hagejatele lapsetoetust ei anna see käesolevas vaidluses alust elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära. Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Hagejad arvavad, et kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist seadusega sätestatud alammääras. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt makstakse kostjale töötasu OÜ W poolt ja keskmiseks töötasuks on 1415,04 eurot kuus. Isegi eeldada, et peab kostja 4(8)

2-19-20743 andma ülalpidamist oma abikaasale, kes väidetavalt elab Venemaal ja ei oma tööd, siis lähtudes sellest, et kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis saab kostja käsutada enda, oma abikaasa ja hagejate ülalpidamiseks keskmiselt 353,76 eurot kuus. Arvestades, et hagejad paluvad elatist minimaalmääras, mis on väiksem, kui 353,76 eurot, siis on kostja võimeline maksma hagejatele elatis seadusega sätestatud alammääras. Hagejad leiavad, et hagejate vajadused ei üle paisutatud, Kuna antud juhul hagejate elatisnõue ei ületa lapse elatise miinimummäära, siis pole vaja põhjendada ega tõendada hagejate vajadusi. Hagejad ei ole kohustatud tõendama, et nende igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja arvavad, et kostja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, mis võiks olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära. Hageja paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejate vanem, isa ning hagejatele ülalpidamist andma kohustatud isikuks (perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96). Hagejad on alaealised lapsed ja õigustatud elatist nõudma (PKS § 97 p 1). Hagejad elavad kostjast eraldi. Lähtuvalt PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on alaealised lapsed ja nõuavad elatist seadusega sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 27. detsembrist 2019. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisest 27. detsembrist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates 01. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et kostja on maksnud vaidlusalusel perioodil detsember 2019 kuni aprill 2020 hagejatele elatist 600 eurot kummalegi hagejale. Kohus arvutab elatusraha suuruse perioodi eest alates 27. detsembrist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20. mail 2020 ühekordse summana, mida hagejatel oli õigus selle perioodi eest saada seaduses sätestatud miinimummääras. Elatis 27. detsember 2019 kuni 31. detsember 2019 moodustab viie päeva eest 44,40 eurot, (arvestusega ühe kuu elatusraha 2019. aastal 270 eurot korrutada 12 kuud aastas jagada 365 päevale aastas ja korrutada viie päevaga). Elatis alates 01. jaanuarist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20. mail 2020 moodustab 1360 eurot (arvestusega nelja kuu, jaanuar, veebruar, märts, aprill 2020 elatusraha määras 292 eurot kuus, kokku 1168 eurot, millele liita elatis 2020. aasta mai 5(8)

2-19-20743 kuu 20 päeva eest 192 eurot (ühe kuu elatusraha 2020. aastal 292 eurot korrutada 12 kuud aastas jagada 365 päevale aastas ja korrutada 20 päevaga). Kokku elatusraha perioodi eest 27. detsember 2019 kuni 20. mai 2020, mida üks hageja on õigustatud saama, moodustab 1404,40 eurot. Kostja on selle perioodi eest tasunud elatist määras 600 eurot kummalegi hagejale. Hagejatel kummalgi on perioodi eest 27. detsember 2019 kuni 20. mai 2020 saamata elatusraha 804,40 eurot. Kohus järeldab, et hagejad on õigustatud nõudma kostjalt perioodi eest 27. detsember 2019 kuni 20. mai 2020 saamata jäänud elatusraha kummalegi hagejale 804,40 eurot ühekordse summana ja alates 21. maist 2020 elatist kummalegi hagejale igakuise elatusrahana 292 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuna hagi on esitatud seaduses sätestatud elatusraha miinimummääras, s.o muutuva rahalise väärtusega elatise saamiseks, on hagejad õigustatud tulevikus Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel saama elatist selliselt, et hagejate igakuiseks elatusrahaks arvestatakse pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei ole võimeline hagejatele elatist maksma hagis nõutud elatusraha suuruses. Kostja nõustub, et mõistlik elatise suurus oleks maksimaalselt 250 eurot kuus mõlemale lapsele ehk 125 eurot ühe hageja kohta. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (t.l.-12) selgub, et kostja keskmiseks töötasuks OÜ-st W on 1416,07 eurot kuus. Peale elatise maksmisel kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras 292 eurot lapse kohta jääb kostjale palgast endale 832,07 eurot. Seega võimaldab kostja sissetulek maksta elatist kahele alaealisele lapsele selliselt, et kostja ei kahjusta enda ülalpidamist. Kostja viidatud asjaolu, et Venemaal on töötasu väiksem kui Eestis, ei ole alus elatise vähendamiseks. Kostja on töövõimeline isik ja kohustatud tagama lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ning sellest tulenevalt otsima endale tööd, mis võimaldaks ülalpidamiskohustust täita. Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal on kohustus pidada ülal oma uut abikaasat, kes elab Venemaal ja ei tööta. Kostja on esitanud kohtule abielu registreerimise tõendi ja väljavõtted abikaasa passist (t.l.-43,44), mille kohaselt on kostja abielu registreeritu 24. augustil 2019 Venemaal. Kohus järeldab, et kostja töötasu võimaldab tal peale hagejatele elatise ära maksmist ülal pidada nii ennast kui ka oma abikaasat, sealjuures jääb kostja ja tema abikaasa käsutusse 832,07 eurot, ehk kummalegi 416,04 eurot. Samuti ei anna alust elatise vähendamiseks kostja vastuväide, et Venemaal on elatise määrad väiksemad kui Eesti Vabariigis. Hagejad elavad Eesti Vabariigis ning hagejate elatusraha suurus ja elatise maksmise kord määratakse kindlaks eesti õiguse kohaselt. Kostja esitas vastuväite, et kostja ja hagejate ema vahel oli ühisvara jagamisel kokkulepe, et hagejate ema saab endale suurema osa ühisvarast, mille arvelt täidetakse kostja kohustust lapsi ülal pidada. Lähtuvalt PKS § 100 lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika 6(8)

2-19-20743 ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut ning vastavalt PKS § 109 on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, tühine. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist. Kostja esitatud ühisvara jagamise lepingust (t.l.-13-18) ei selgu ühtegi kokkulepet elatise osas, samuti ei ole kostja tõendanud kokkulepet mingis muus vormis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejate igakuised kulutused nii suured kui seda on märgitud hagiavalduses ning seetõttu tuleks vähendada hagejate igakuist elatusraha. Kohus nõustub siinkohal hagejatega, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei pea hagejad tõendama oma igakuiste vajaduste suurust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate kulutused oleks väiksemad kui seda on hagiavalduses märgitud. Kostja leiab, et hagejate igakuine elatusraha on kaetud riiklike toetustega ja seetõttu tuleks vähendada kostjalt nõutava elatise suurust. Kohus on seisukohal, et elatusraha vähendamisel alla seaduses sätestatud miinimummäära saab riiklikke toetusi arvestada vaid juhul kui kohutatud isik ei ole võimeline elatist vähemalt miinimummääras maksma. Käesoleval juhul on kostjal piisav sissetulek elatise maksmise kohustuse täitmiseks miinimummääras ja seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatist alla miinimummäära. Samal põhjusel ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära kostja vastuväites viidatud TÜ R uuringus toodud andmete põhjal, kuna seadusandja on määranud alaealise lapse minimaalseks elatusrahaks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum kuutöötasust ning seetõttu saab kohus vähendada elatist vaid juhul kui kostja ei ole suuteline elatist maksma seaduses sätestatud suuruses. Kohus järeldab, et kostja esitatud vastuväited ei anna alust vähendada kostjalt välja mõistetava elatise suurust. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks elatise perioodi eest alates hagi esitamisest 27. detsembrist 2019 kuni 20. maini 2020 ühekordse summana 804,40 eurot ning alates

2-19-20743 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha ühele hagejale moodustab kokku 2639,60 eurot (44,40 eurot 27. detsember 2019 kuni 31. detsember 2019, 2336 eurot 01. jaanuarist 2020 kuni 31. august 2020 ja 259,20 eurot 01. september 2020 kuni 27. september 2020), elatis kahele hagejale seega 5279,2 eurot. Hagihind moodustab 5279,20 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb kostjal hüvitada hagejatele ka kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hagejate igakuise elatusraha hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole määratud ajaks. Lahendamata taotlus Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata hagejate taotluse tõendite kogumiseks (t.l.-45 pöördel), milles hagejad paluvad kohtul võtta välja andmed rahvastikuregistrist kostja võimalik laste kohta. Kohus selgitab, et teiste ülalpeetavate olemasolu (PKS § 102 lg 2) peab tõendama kostja, mitte hageja, samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet, et kostjal oleks veel ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Seega ei ole vaidluse all, et kostjal oleks veel ülalpeetavaid, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.