Perekonnaõigus › Abielulahutus

V P ja V P vahel on sõlmitud abielu 12.08.2006, mille kohta on Ida-Viru Maavalitsus koostanud abieluakti nr 317. Abielusuhted poolte vahel on pöördumatult lõppenud ja pooled elavad alaliselt lahus alates veebruarist 2018. Istungil jäi hageja oma nõude juurde ning selgitas, et veebruarist 2018 ei ela pooled koos, kostja vahel helistab. Laste elus kostja ei osale ja elatist ei maksa. Kohus kuulas kostja ära 15.04.2020 toimunud kohtuistungil telefoni teel. Kostja ei olnud lahutusega nõus ja arvas, et suhteid on võimalik taastada. Kostja leiab tööd ja siis on kostja hinnangul ka asjad paremad, kuna kostja ikka armastab hagejat. Kohus andis pooltele leppimiseks ühe kuu ning palus leppimise korral hagejal hagiavaldus tagasi võtta. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud hageja hagi tagasi võtnud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 12.08.2006 IdaViru Maavalitsus (Narva) poolt, abieluakt nr 317. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja soovis aega leppimiseks, kuid leppimiseks antud aja jooksul ei esitanud pooled kohtule tõendit leppimise kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.