lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5002/11

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5002/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5002

Tsiviilasi

XX (X) avaldus otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

XX (isikukood Menetlusosalised ja nende Avaldaja lepinguline esindaja Janno Perv esindajad ringkonnakohtus Asja läbivaatamine

XXXXXXXXXXX),

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5002 tühistada osas, millega keelduti XX avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 3). Saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas (s.o XX 20. aprilli 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmine ja rahuldamine) on maakohtu määrus jõustunud.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
XX (avaldaja, ema) esitas 1. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse CC (laps) ja BB ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks, alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Maakohtu nõudel avaldaja täpsustas avaldust 9. aprillil 2020, paludes endale otsustusõiguse andmist lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 otsustamist vajavates küsimustes. Muus osas palus avaldaja menetluse lõpetamist. Avalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetluses testamendi tühistamise nõue. Vaidlusaluse testamendi kohaselt on pärijaks lapse isa ning asepärijaks laps, kui isa sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Vanemad ei ole selles tsiviilasjas lapse esindamise küsimuses kokkuleppele jõudnud ja lapse huvides on, kui tsiviilasjas esindab teda avaldaja.
2.Harju Maakohus keeldus 13. aprilli 2020. a määrusega avaldust otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast.
3.Avaldaja esitas 20. aprillil 2020 menetluse taastamise avalduse, milles palus võtta avalduse otsustusõiguse saamiseks alaealise lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetlusse, kuna selle menetlusse mittevõtmise alused on ära langenud. Maakohus käsitles menetlusdokumenti määruskaebusena.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus võttis 30. aprilli 2020. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja tühistas oma 13. aprilli 2020. a määruse. Sama määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest teisel alusel, s.o TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Maakohus leidis, et esitatud avaldusega otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb selle menetlemisest keelduda. Avalduse asjaoludest nähtuvalt on vanematel tsiviilasjas nr 2-17-13555 vastandlikud huvid, seega ei saa vanemad last ühiselt esindada. Kohus ei saa hinnata praeguse tsiviilasja raames, kumb vanem kaitseks lapse huve tsiviilasjas nr 2-17-13555 paremini. Kohus peab lähtuma lapse huvidest ning lapse huve kaitseks kõige paremini neutraalne kolmas isik, mistõttu on maakohtu hinnangul vajalik tsiviilasjas nr 2-17-13555 lapsele erieestkostja määramine, kellel puudub isiklik huvi lõpplahendi osas.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse menetlusse võtta. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 menetlusse võtmata, ei selgitanud ega põhjendanud, miks lapse huvidest tulenevalt on vajadus määrata erieestkostja. Avaldaja põhjendas perekonnaseaduse (PKS) § 119 kohaselt, et vanemad ei ole tsiviilasjas nr 2-17-13555 lapse esindamise küsimuses kokkuleppele jõudnud ja lapse huvides on, kui tsiviilasjas esindab teda avaldaja. PKS § 209 praegusel juhul ei kohaldu. Tsiviilasjas nr 2-17-13555 on esitatud hagi testamendi vaidlustamiseks ja tühistamiseks, mitte pärandi valitsemisega seonduvate küsimuste lahendamiseks.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada avalduse maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb avaldus otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud määruskaebuse osas, millega maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (resolutsiooni p 3). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
9.Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohtul ei olnud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). See kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1). Maakohus leidis avalduses toodud asjaoludel ekslikult, et avaldust ei saa PKS § 119 alusel rahuldada, sest tsiviilasjas nr 2-17-13555 tuleb lapsele määrata PKS § 209 järgi erieestkostja. TsMS § 217 lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 122 lg-s 1 on sätestatud konkreetsed juhud, mil vanema hooldusõigus 2 (3)

ei kehti ja ta ei saa last esindada, sh kohtumenetluses (vt Riigikohtu 1. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas 2-19-13540, p 13.2). Praegusel juhul ei ole vanemate esindusõigus kohtumenetluses PKS § 209 järgi välistatud, sest esindamist võimaldavad toimingud ei ole sellised, mida kumbki vanematest teha ei saa. Ka ei ole lapse huvide kaitseks tsiviilasjas nr 2-17-13555 määratud TsMS § 219 alusel esindajat. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse PKS § 119 järgi ühele vanemale. See, kas ema suudab oma lapse huve tsiviilasjas nr 2-17-13555 kaitsta, on sisuline hinnang, mille saab anda asja sisulisel lahendamisel menetlusosaliste väiteid hinnates. Eelnevat arvestades ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu avaldusega otsustusõiguse saamiseks lapse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-13555.

10.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
11.TsMS § 696 lg 1 alusel ei ole määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval