2-20-1339/26 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta muude menetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja seisukohad Hageja esitas kohtule 27.01.2020 hagi, milles palus lahutada poolte vahel 1xxxxxxxxx sõlmitud abielu ning pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kinnistu asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hageja ja poolte ühise poja Exxxx Sxxx kasutusse ja kohustada kostjat vabastama kinnistu. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxxxxxxxx Jõgeva Perekonnaseisuametis. Pooltel on ühine täisealine laps. Kuigi pooled elavad ühises majas, on hageja sõnul poolte kooselu lõppenud juba 4 aastat tagasi. Kostja on keeldunud ühisest elukohast välja kolima. Hagejal ja täisealisel pojal (õpib kutsekoolis) on keeruline praegusest elukohast välja kolida, seda enam, et elukohaks on hageja vallasvara. Ühise kooselu lõppemise põhjuseks on aastatepikkune vaimne vägivald ja erimeelsused poja kasvatamisel ning kostja emotsionaalne tasakaalutus. Kostjal on kogu kooselu ajal olnud erinevaid kõrvalsuhteid ja kontosid tutvumisportaalides. Omavahelised tülid hakkasid toimuma juba kooselu alguses ning kostja manipuleeris hagejaga juba siis, kui nende ühine poeg oli alles väike. 2010.a lubas kostja hageja maha lasta ning selle kohta tegi hageja avalduse politseisse. Politsei konfiskeeris relva ning hiljem andis hagejale teadmata põhjustel tagasi. Maja, kus elatakse, kuulub hagejale. Kostjaga ei ole võimalik sõlmida mingeid kokkuleppeid ning kostja on keeldunud kohtuväliselt lahutama. Poolte kooselu lõppes 2016.a ning sellest ajast alates ei ole kostja panustanud ühise koduse majapidamise korraldamisse ega toetanud rahaliselt oma poega. Hageja ei soovi enam abielus olla ning ta ei näe võimalust abielu taastamiseks. 28.04.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Tema sõnul ei ole neil 4 aastat abielulisi suhteid olnud, nad elasid lihtsalt ühel pinnal. Ta ei soovi leppida. Teise nõude osas saab ka lahendi teha. Kostja ei ela enam kinnistul. Kostja seisukohad 09.03.2020 esitas kostja vastuse hagile. Kostja tunnistas hagi abielu lahutamise osas, kuid ei tunnistanud hageja poolt esitatud väiteid abielu lahutamise põhjuste osas, sest need ei vasta tegelikkusele. Kooselu pole lõppenud 4 aastat tagasi, sest kostja sai hageja soovist lahutada alles kohtu kaudu. Kuni käesoleva jaanuarini elasid pooled koos paarina. Kooselus tekib tavapäraselt ikka erimeelsusi, millest võivad tekkida tülid. Kostja hinnangul ei saanud ta sellest tuletada hageja ilmselget soovi abielu lahutada. Hageja ei ole kohtuväliselt esitanud kordagi selgesõnalist soovi abielu lahutada. Hageja on kostjat alatult laimanud. Kostja märkis, et kui ta oleks 2010.a pannud toime hageja ähvardamise, poleks politsei talle relva tagastanud. Hageja jutt ei vasta tegelikkusele. Kostja on panustanud ühisesse majapidamisse ning toetanud poega. Kostja on aastate jooksul teinud kinnistul suures ulatuses parendus- ja täiendustöid ning seda ennekõike enda rahalistest vahenditest, sh müünud enda isikliku kodu. Ka on kostja tasunud erinevaid koduga seotud kulusid (elekter, tv teenused ja internet, telefon, söögid jne). Kostja on nõus abielu lahutamisega, sest kedagi ei saa sundida olema abielus.

2-20-1339 Kostja ei nõustu hageja nõudega selles osas, et kinnistu tuleb jätta hageja ja poolte ühise poja kasutusse ning kohustada kostjat vabastama kinnistu. Kostja on 20 aasta jooksul teinud kinnistul olulises ulatuses enda isiklikest rahalistest vahenditest parandus- ja täiendustöid. Kostja müüs selleks ka enda isikliku elukoha, mistõttu pole tal mitte kuhugi minna. Kinnistu väärtus on abielu kestel ennekõike kostja töö ja rahaliste kulutuste läbi oluliselt suurenenud ning kostjal on õigus esitada nõue hageja vastu. Kostja loetles tööd, mida ta kinnistul teinud on. Kui pooled asusid kinnistul elama, oli see väärt umbes 5000 eurot, nüüd ligemale 50 000 eurot. Kostja leidis, et pole alust jätta kinnistut hageja ja poja kasutusse ning kohustada kostjat kinnistut vabastama, kui hageja ei maksa kostjale hüvitist enam saadu arvelt. Kostja palus jätta hagi selles osas rahuldamata. 31.03.2020 esitas kostja täiendavad seisukohad. Kostja teatas, et võtab siiski kogu hagi õigeks, sest nii on mõistlikum. Pärast esialgse vastuse esitamist sai kostja teada hageja lähenemiskeelu nõudest (teine tsiviilasi), mis muutis käesolevas asjas kostja seisukohta. Kostja selgitas oma seisukohti enne uute asjaolude selgumist. Kostja ei nõustunud hageja teise nõudega seetõttu, et kostjal on nõudeõigus hageja vastu. Kostja palus kohtul kohustada kostjat vabastama elukoht kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul, sest see võimaldaks kostjal tegeleda uue elukoha otsimisega, sh pangast kodulaenu taotlemisega. Riigis kehtestatud eriolukord tekitab kostjale ka olulist ajakulu. 23.04.2020 teatas kostja, et loobub taotlusest määrata eluaseme vabastamiseks tähtaeg, sest teises tsiviilasjas rahuldas kohus hageja avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks ning kostjal on keelatud hagejale lähenemine 100 m ulatuses mistahes kohas. 28.04.2020 toimunud kohtuistungil nõustus kostja abielu lahutamisega ja sellega, et pooled on eraldi elanud veebruari algusest 2020.a ning leppida enam ei soovi. Kostja märkis, et teise nõude osas ei soovi ta ka midagi lisada, ta on selle õigeks võtnud ja saab lahendi teha. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi kõigi nõuete osas õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi täies ulatuses õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb poolte abielu lahutada ning määrata, et hageja omandis olev perekonna ühine eluase jääb hageja kasutusse ning kostja peab kinnistu valduse hagejale üle andma. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Pooled on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et hagi õigeksvõtu korral on ette nähtud erisättena TsMS § 168 lg 6 ning millest kohus menetluskulude jaotuse määramisel lähtub. Kuna kostja võttis abielu lahutamise nõude osas hagi kohe õigeks, tuleb abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Ülejäänud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest neid nõudeid ei võtnud kostja kohe õigeks. Kumbki pool ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega soovinud menetluskulude kindlaksmääramist. Kohtule teadaolevalt on ainsaks menetluskuluks hageja poolt tasutud