Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Perioodil 01.05.2020 – 24.01.2021 maksab N Š

T Š elatist 70 eurot kuus.

T Š elatist 185 eurot kuus kuni hageja T Š

2-19-13866 II.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-13866 seoses kompromissi kinnitamisega.

III. Menetluskulud jätta poolte endi kanda (v.a riigilõiv). Vabastada kostja 135 euro ulatuses riigilõivu maksmise kohustusest. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu viie päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates. Asjaolud T Š on kohtule 10.09.2019 esitanud hagi elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.01.2019. N Š on esitanud vastuhagi isaduse tuvastamiseks. 23.03.2020 ekspertiisiaktist nähtub, et N Š saab 99,999999986% tõenäosusega olla T Š isa. N Š on oma seisukohas kinnitanud, et nõustub ekspertiisiaktis leituga. Pooled on pidanud läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Kostja on selgitanud, et tulenevalt töö kaotusest ei ole tal käesoleval hetkel võimalik 270 eurot maksta ning kostja teeb ettepaneku, et ta maksab oma karistusaja lõpuni (s.o 24.01.2021) 70 eurot kuus ja peale 24.01.2021 saaks kostja maksta 274 eurot kuus. Hageja on nõus, et kostja maksab perioodil 20.04.2020 – 24.01.2021 70 eurot kuus, kuid peale seda perioodi soovib, et hageja nõuded rahuldatakse täies mahus. Kohus korraldas 30.04.2020 kohtuistungi, et poolte läbirääkimisi vahendada ning kompromissitingimusi täpsustada. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et on saanud elatisabi summas 400 eurot ja oli nõus oma nõuet vähendama 185 euroni kuus. Lisaks oli hageja esindaja nõus, et kuni vanglast vabanemiseni 24.01.2021 maksab kostja 70 eurot kuus. Elatise võlgnevuse likvideerimisega oli hageja esindaja samuti nõus peale kostja vanglast vabanemist. Pooled sõlmisid 30.04.2020 kohtuistungil kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

2-19-13866 Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni viie päevani vastavalt menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. N Š oli käesolevas tsiviilasjas 17.01.2020 määrusega antud menetlusabi ning N Š oli vabastatud riigilõivu summas 150 eurot tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel ning 93 euro ulatuses ekspertiisikulude tasumisest. N Š on tasunud 15 eurot riigilõivu eest ning 8,4 eurot ekspertiisikulude eest. Ülejäänud osas on riigilõiv ning ekspertiisikulud tasumata. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg-te 3 ja 7 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, peab N Š kandma oma menetluskulusid, s.h riigilõivu ja ekspertiisikulud. Arvestades seda, et pooled on saavutanud asjas kompromissi, leiab kohus, et N Š tuleb vabastada tasumata osas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest s.t 135 euro ulatuses. Ekspertiisikulu summas 75,60 eurot kohustub N Š tasuma vastavalt 17.01.2020 määruses sätestatule.

/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.