Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-17647/48
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.04.2020
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 6153

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-18-17647/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2019 2-18-17647/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17647

Tsiviilasi

C K hagi K K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: C K (isikukood xxx), seaduslik esindaja O-I K; Kostja: K K (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kaupo Kask.

Kohtuistungi toimumise aeg

12.02.2020, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista K Klt (K) C K kasuks C K ülalpidamiseks igakuine elatis alates 21.11.2018 summas 59,44 eurot kuni C K täisealiseks saamiseni 25.01.2029.

3.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 01. kuupäevaks O-I K arveldusarvele nr XXX (selgitusse märkida „C elatis“).

Menetluskulude jaotus

4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

1.C K (hageja, laps) esitas 21.11.2018 maakohtule hagi K K vastu elatise 250 eurot kuus väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.01.2029. Samuti palus hageja välja mõista tagasiulatuv elatis ühe aasta eest enne hagi esitamist 2373,40 eurot. Hageja palus väljamõistetavad summad kanda O-I K (hageja seaduslik esindaja, ema) arvelduskontole. Hagiavalduse (kd I, tl 1-2) kohaselt sündis hageja 25.01.2011 kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust. Alates 01.07.2014 elasid hageja vanemad lahus ja hageja elas koos emaga. Hageja viibis kostjaga ebareeglipäraselt, kuid mitte rohkem kui üle nädalavahetuse. Hageja oli esimese klassi õpilane, kes elas emaga kõigi mugavustega korteris, kasutas ema juhitud transpordivahendit liikumiseks kooli ja huviringidesse, kasutas kaasaegseid sidevahendeid ja tegeles arenguks vajalike huvialade ja spordiga. Perioodil 01.01.2018-31.12.2018 olid hageja kulud kokku 6234 eurot, st kuus kulus hagejal 519,50 eurot. Kostja võttis hageja ülalpidamisest osa episoodiliselt ja omaenese arusaamise kohaselt (tasus hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 50 eurot kuus). Kostja ei osalenud lapse kulude kandmises. Kõik vastupidist väitvad kostja esitatud tõendid olid ajast pärast hagi esitamist. Riided, koolitarbed jms muretses hagejale tema ema. Eraldielava vanema piisava toetuseta muutus lapse ülalpidamine lapsega koos elavale vanemale ülejõukäivaks. Kostja oli töövõimeline isik, kes tegeles tõenäoliselt nn varimajanduse korras erinevate spordikaupade vahendamisega interneti teel. Ta elas Viimsis üürikorteris koos uue elukaaslasega, sõitis renditud Ford Mustangiga, reisis välismaal (käis 2018. aastal kahel korral Tais puhkamas) ja oli suuteline palkama endale advokaadist esindaja, mis näitas, et ta oli võimeline ülalpidamiskohustust täitma vähemalt seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses. Eelneva tõttu oli kostjal aasta jooksul enne hagi esitamist tekkinud elatisevõlg hageja ees 2373,40 euro ulatuses. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek oli 1250 eurot ja tema elukaaslase sissetulek 3500 eurot. Hagejale kuulus lisaks elukaaslasega kahepeale kinnisasja omandiõigus.

02.03.2020 esitas hageja kohtule järgmised tõendid: kostja esindaja poolne ettepanek kompromissiks (kd II, tl 157, pöördel), kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-18725 (kd II, tl 157, pöördel), koolitarvete nimekiri (kd II, tl 158), kompromissiettepanek enne kohtumenetlust (kd II, tl 158, pöördel-159), graafik (kd II, tl 160-165), huvikooli x koostöölepingud (kd II, tl 166-168, pöördel, 170-171, pöördel, 173), x arve (kd II, tl 169), hageja seadusliku esindaja AS-i SEB Pank kontoväljavõte (kd II, tl 172) ning hageja seadusliku esindaja Swedbank AS-i kontoväljavõte (kd II, tl 174-176, pöördel). Kostja on märkinud, et kostja vaidleb hageja kuludele vastu ja leiab, et need on tõendamata. Kostja on kohtule esitanud ka 2013. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringu laste tegelike vajaduste ja nende suuruste kohta (kd I, tl 140-155), millega kostja soovib tõendada, et hageja tegelikud kulud on oluliselt väiksemad, kui seda on väitnud lapse ema. Kohus leiab, et ainuüksi 2013. aasta RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hageja vajadusi. Hageja on täiendavalt selgitanud, et tal ei ole kõiki tšekke ega tõendeid säilinud. Kohus on 12.02.2020 kohtuistungil selgitanud, et tšekke tuleb esitada mõistlikkuse piires. Arvestades seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning ka seda, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, ei ole seda TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja. Üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Kohus märgib, et kulutused toidule nähtuvad Swedbank AS-i kontoväljavõttest ja hageja seadusliku esindaja poolt esitatud ostutšekkidest (kd III, tl 82-86). Lisaks nähtuvad tšekkidelt ka kulutused pesuvahenditele, kuna pesuvahendid on ostetud ka toidupoest. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu summas 134,70 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et on üldteada, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem. Kohtu arvates on hageja seadusliku esindaja eelpool märgitud riiete kulud hagejale põhjendatud ja ka tõendatud (kd III, tl 69-70). Hagejale taskuraha andmine nähtub hageja seadusliku esindaja poolt tehtud ülekannetest (kd II, tl 176, pöördel). Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 20 eurot. Hageja eluaseme-, kommunaal- ja reisikulud on tõendatud. Seevastu sideteenuste kulude kandmine hageja seadusliku esindaja poolt tõendatud ei ole. Hageja kulud moodustavad 527,58 eurot (205,60 + 51,88 + 134,70 + 25,40 + 60 + 20 + 30) lapse kohta. Samas on hageja 02.03.2020 seisukohas (kd II, tl 155, pöördel) märkinud, et perioodil 01.11.2018-01.03.2020 olid kulud kokku 12 127,94 eurot ning kulud hagejale olid kokku 7063,97 eurot ehk ühes kuus 504,57 eurot. Hageja on arvestuse aluseks võtnud 14 kuud ehk 7063,97 eurot : 14 kuud = 504,57 eurot. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikult tuleb arvestuse aluseks võtta 16 kuud (01.11.2018-01.03.2020), millest tulenevalt oleks hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 441,50 eurot (7063,97 eurot : 16 kuud). Seega loeb kohus hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 441,50 eurot.

seaduslik esindaja olnud nõus sellega, et hageja viibib isa juures 32 %. Lõplikes seisukohtades on hageja seaduslik esindaja märkinud, et hageja viibib isa juures graafiku järgi 24 % ajast. 06.11.2019 seisukohas on kostja märkinud, et viimasel viiel kuul on laps veetnud isa juures 62 päeva, mis moodustab keskmiselt umbes 40 % kalendripäevadest kuus. 13.09.2019 seisukohas on kostja märkinud, et laps on tema juures viibinud vähemalt 32 % kalendriaastast. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Eeltoodut on pooltele selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2019 otsuses, maakohus 12.08.2019 kohtunõudes ja 12.02.2020 kohtuistungil. 12.02.2020 kohtuistungil kohustas kohus kostjat esitama tõendid selle kohta, kui palju on laps alates 01.12.2018 viibinud isa juures kuude lõikes ja mis kulusid on isa lapsele teinud, kuni 2020. aasta veebruarini. Kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud järgmiselt:  2018. aasta detsembris viibis laps isa juures vähemalt 4 päeva (kd I, tl 71-73). Kostja ostis hagejale muuhulgas ujumisriided 34,21 eurot ja mänguasjad 68,78 eurot (kd I, tl 82). Kostja tegi kulutusi hagejale sel perioodil vähemalt 200,88 eurot kuus (kd I, tl 11, 15-17). Perioodil 04.12.2018-09.12.2018 on kostja kandnud hageja seadusliku esindajale kontole hagejaga seonduvalt 65 eurot ja hageja enda kontole 25 eurot, kokku 90 eurot (kd I, tl 17).  2019. aasta jaanuaris oli laps isaga vähemalt 8 päeva (11.-14.01.2019, 25.-27.01.2019 ja 28.01.2019) (kd III, tl 6-10). Kostja ja tema leibkonna suurus ja sissetulek ning kulud nii endale kui lastele olid samad kuni kolmanda lapse sünnini märtsis 2019. Jaanuaris 2019 oli kostja kulu hagejale vähemalt 200,88 eurot.  2019. aasta veebruaris viibis laps isaga vähemalt 6 päeva (08.-10.02.2019, 22.24.02.2019, kd III, tl 11-13). Kostja ja tema leibkonna suurus ja sissetulek ja kulud nii endale kui lastele olid samad kuni kolmanda lapse sünnini märtsis 2019. Kostja kulu hagejale oli vähemalt 200,88 eurot. Perioodil detsember 2018-veebruar 2019 olid kostja kulutuste suuruseks hageja osas 200,88 eurot, sh 80 eurot kommunaal- ja üürikulu, 62,75 eurot ülekanded hageja seadusliku esindaja kontole ning 58,13 eurot riided, mänguasjad ja spaa. Märtsis 2019 sündis kostjal kolmas laps. 

Perioodil detsember 2018-veebruar 2020 on kostja kandnud hagejaga seoses kulusid kokku 3469,72 eurot, mis teeb ühes kuus keskmiselt 231,31 eurot. Hageja seaduslik esindaja vastuväiteid toidukulude osas esitanud ei ole. Transpordikulude (kütus) osas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et ta ei vaidle sõitudele vastu, aga võib eeldada, et sõber ostab ka bensiini. Kohus märgib, et kostja on oma perega teinud väljasõite, kasutades selles kostja sõbra autot. Kuna kütusekulu kandmine kostja poolt on tõendanud, leiab kohus, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Mis seondub kommunaalkuludega, siis selles osas märgib kohus järgmist. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-69-13, punkt 19). Kohtu hinnangul on kostja selgitanud ja tõendanud, millised ja kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega, sest pole vaidlust, et seoses hageja elamisega kostja poolt üüritavas korteris kaasnevad ka kulutused, mis vajavad tasumist. Üürikulude osas on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et õige ei ole üürikulu jaotamisse arvestada ka hageja, kuna hagejal ei ole üüritud korteris oma tuba. Kohus märgib, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja poolt üüritavas korteris oleks hageja kasutuses eraldi tuba. Seega peab kostja üüri tasuma sõltumata sellest, kas hageja tema juures viibib või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud lugeda hagejaga seotud kuluks ka kostja poolt korteri üüri tasumine. Kostja on hageja üürikulust hageja osaks arvestanud 100 eurot. Kohus leiab, et selles summas ei saa arvestada kostja poolt elatise tasumise kohustust täidetuks. Kostja esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale perioodil 13.04.2018-10.12.2018 ülekandeid (iga ülekande summaks on 50 eurot ja selgituseks „lapsele raha“) (kd I, tl 15-17). Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et ülekanded, mis kostja on hageja seaduslikule esindajale teinud summas 50 eurot igakuiselt, ei ole mõeldud mitte lapsele vaid õppelaenu katteks, mille hageja seaduslik esindaja võttis enda nimele, kui tema ja kostja olid abielus. Õppelaenust hageja seaduslik esindaja osa ei saanud, kogu raha läks abikaasale auto soetamiseks. Kohus märgib, et kuna kostja poolt tehtud ülekannete selgituseks on märgitud „lapsele raha“ ei saa kohus eeltoodud ülekandeid lugeda kostja poolt õppelaenu hüvitamiseks hageja seaduslikule esindajale. Kohtu hinnangul on tegemist kostja poolt tehtud ülekannetega hageja ülalpidamiskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui hageja viibib kostja juures, on kostja andnud hagejale vahetult ülalpidamist summas 131,31 eurot (231,31 - 100).