Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
991.80 eurot Hageja: K O (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: X X (isikukood: xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen Hääl (epost: [email protected]) Kostja: R O (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post:xxx) Kostja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (e-post: [email protected])
kirjalik menetlus Menetluse viis Resolutsioon
Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, xb kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostjalt on välja mõistetud hageja kasuks elatis Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuse nr 2-09-20271 alusel 2500.00 Eesti krooni, s.o 159.78 eurot. Kostja tasub väljamõistetud elatist, mis aga ei kata lapse vajadusi. Hageja palub suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuse nr 2-09-20271 alusel 2500.00 Eesti krooni kostjalt väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o alates 23.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.02.2026, summas 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palub määrata otsuse täitmise korrana elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxx AS-is SEB Pank. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 4113.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista esitatud nõuet. Kostja selgitab, et temalt on elatis välja mõistetud 2010. aastal ning ta tasub seda. Kostja on asunud tasuma enamat, kui otsusega väljamõistetu. Ta tasub hagejale 200.00 eurot kuus. Hageja vajadusi kostja ei vaidlustanud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et võrreldes 2010. aastaga on tal täiendavalt ülal pidada kaks alaealist last, s.o 2012. aastal sündinud tütar ja 2014. aastal sündinud poeg. Kostja on osanik, juhatuse liige ja töötaja äriühingus OÜ x. Kostja igakuine sissetulek on 2030.00 eurot kuus. Kostja igakuised väljaminekud on 1464.00 eurot. Kuna kostja majanduslik olukord on sant, tasub kostja eest kostja ema hagejale elatist 200.00 eurot kuus. Menetluse kestel teatas kostja, et on võimeline tasuma hagejale elatist 260.00 eurot kuus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Hageja menetluskulude suurusele vaidleb kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350.00 Eesti krooni kuus, millest 1⁄2 on 2175.00 Eesti krooni. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on alates 01.01.2011 palga alammäär 2780.02 eurot kuus, millest 1⁄2 on 139.01 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel on alates 01.01.2012 palga alammäär 290.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 145.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel on alates 01.01.2013 töötasu alammäär 320.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 160.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177.50 eurot, ning alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest 1⁄2 on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Seega on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kuid tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud poole õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.11.2014 otsuse nr 3-2-1-120-14 p 13). Kuna hagi on esitatud 23.05.2019, siis on hagejal õigus taotleda Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsusega nr 2-0920271 välja mõistetud elatise muutmist alates 23.05.2019. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostja ja hageja lepingulise esindaja laps. Samuti selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuse nr 2-09-20271 alusel mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks 2500.00 Eesti krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (hagiavalduse lisa 2). Vaidlus puudub ka selles, et kostja täidab nimetatud kohtuotsust (vt nt 21.01.2020 protokoll). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsust nr 2-09-20271 on muutunud hageja vajadused sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et xvad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsusest nr 2-09-20271 nähtuvalt mõistis kohus 2010. aastal kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 2500.00 Eesti krooni, mis ületas 2010. a miinimummäära, s.o 2175.00 Eesti krooni, 325.00 Eesti krooni võrra. Hageja on esitanud hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks praeguse miinimummäärani. Kostja ei ole vaidlustanud hageja vajadusi (vt 21.01.2020 protokolli lk 4). Kuna hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Seda eriti olukorras, kus 2010. aastal olid lapse vajadused suuremad kui tolleaegne kahekordne miinimumelatise määr (vt hagiavalduse lisa 2). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust suurendada väljamõistetud elatist alla kehtiva miinimummäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,
kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last, s.o lisaks hagejale, 2012. aastal sündinud tütar ning 2014. aastal sündinud poeg (kostja 17.06.2019 vastuse lisa 1). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja töövõimet ei ole piiratud. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kui menetluse algul teatas kostja, et ta on võimeline tasuma 200.00-215.00 eurot kuus, siis 2020. aastal teatas kostja 250.00-260.00 euro maksmise võimalikkusest (vrdl 30.08.2019, 11.02.2020 ja 08.04.2020 kostja seisukoht ning 21.01.2020 protokoll). Seega ei ole kostja majanduslik seisund ning igapäevane elustandard nii halb, kui kostja seda välja näidata soovib (vt nt kostja äriühingu majanduslik seisund, kostja pere kaugreis 2019. aasta lõpus (hageja 25.02.2020 lisad 1 ja 2). Seda eriti kostja seisukoha valguses, mille kohaselt on kostja igakuine sissetulek üle 2000.00 euro. Võrrelduna 2010. aastaga, mil kostja oli töötu ja sai Töötukassalt hüvitist (vt 21.01.2020 protokoll, Swedbank AS-i 24.03.2020 vastus, 25.03.2020 Maksu- ja Tolliameti vastus). Praeguse sissetuleku korral ei jää kostja nooremad lapsed hagejast halvemasse olukorda, kui kostja tasub hagejale elatist miinimummääras. Seda ka olukorras, kus kostja väitel on kostja noorema tütre vajadused 390.00 eurot kuus ning pojal 423.00 eurot kuus (vt kostja 11.02.2020 dokument), millest kostja kanda jääb eelduslikult 1⁄2. Kohus ei x hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale ning hageja viibimisele osaliselt vanavanemate juures, kuna rahuldab hagi miinimumelatise määras. Samuti ei x kohus hinnangut elatise tasumisele sh vahetule tasumisele enne nõudeperioodi. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et K O hagi R O vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus muudab Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuse nr 2-09-20271 alusel väljamõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 23.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole xxx AS-is SEB Pank iga kuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.