nende Hageja: S K (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx); Hageja seaduslik esindaja: M K (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx telefon: xxxx; e-post: xxxx); Kostja: J K (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; telefon: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Maria Abramenkova (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S K`i hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt J K (isikukood: xxxx) hageja S K (isikukood: xxxx) kasuks välja elatis summas 241,81 eurot kalendrikuus alates 21.02.2020 kuni S K’i täisealiseks saamiseni.
3.J K on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hiljemalt 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja M K pangakontole nr xxxx selgitusega: „elatis S Kile”.
4.Jätta rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.01.2019 – 31.07.2019 eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta S K`i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
Edasikaebamise kord 1(14)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja. Kostja elab hagejast ja tema seaduslikust esindajast lahus alates 2018. a märtsist. Lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega tegeleb ema.
2.Hageja ühe kuu vajaduste nimekiri: eluasemekulud (üür, kommunaalkulud, kaabeltelevisioon) 140 eurot; toit 210 eurot (7 eurot päevas); kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; kulutused tervisele, vitamiinidele, 25 eurot; kulutused vabaajale 25 eurot; kulutused harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 10 eurot; lasteaiamaks 80 eurot; telefon ja Internet 10 eurot; muud kulud 10 eurot.
3.Käesoleval ajal töötab hageja seaduslik esindaja xxxx AS-is ja tema neto-sissetulek on 1100 eurot kuus.
4.Kostja kannab lapsele toetusraha üle summas ja kuupäeval, millal ja kuidas aga ise vajalikuks peab, arvestamata seaduse nõudeid ning lapse huve. Selline tasumise kord ei võimalda lapse emal õigeaegselt planeerida lapsele tehtavate kulude eelarvet. Kostja poolt teostatavate maksete suurus jääb allapoole seadusega määratud miinimumi. Nii kandis kostja 2019. a. jaanuari-juulikuu perioodi eest üle 1715 eurot, sel ajal, kui lapse elatisraha miinimum selle perioodi eest moodustas 1890 eurot. Võlgnevus 7 kuu eest 2019. a. moodustas 175 eurot.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2019. a. kuni 31.07.2019. a eest summas 175 eurot ning määrata, et elatis tuleb maksta M K arvelduskontole xxxx selgitusega: „elatise võlg”; kohustada kostjat tasuma hagejale alates 01.08.2019. a elatisraha igakuiselt 5. kuupäevaks 270 eurot M K (ik xxxx) Swedbank arvelduskontole xxxx selgitusega: „elatis S Kile”; kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Ei vasta tõele, et kostja vahetult osaleb lapse kasvatamises ja ülalpidamises, sh et laps viibib isa juures 10 päeva kuus. Lapse ja isa suhtlemine toimub igakuiselt harvadel juhtudel (ca 3 ööbimist isa juures kuus ja 1-2 õhtut kuus). Kostja väide sellest, nagu ta ostnud pangalaenuga korteri arvestades lapse vajadusi, on ilmselge katse viia kohut eksitusse, sest isegi kostja esitatud 2(14)
dokumentidest nähtub, et eluasemelaen (leping xxxx) on võetud kostja koos teise isikuga (kostja uue elukaaslasega) kahe peale ja järelikult kuulub kostjale vaid 1⁄2 nimetatud varast ja laenukohustustest. Sellest tulenevalt ei saa kostja panus „lapse heaolusse ja ülalpidamisse“ olla 135 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et laps viibib isa juures ca 3 ööd kuus, tuleb antud kostja vastuväide jätta elatise väljamõistmisel tähelepanuta. Lapse alaline elukoht on emaga ja ema kannab kõiki lapsega seotuid kulusid so. lasteaed, huviringid (sporditrennid – 24 eur/kuu, inglise keele kursused – 28 eur/kuu, tantsustuudio – 32 eur/kuu, muusika – 41 eur/kuu ja robootika – 30 eur/kuu, ehk kokku 155 eurot kuus), eluasemekulud (ka eluasemelaenuga ostetud korteris), toidukulud, kulud riietele, tervisele, lapse vabaajale ja muud vältimatud jooksvad kulud. Hagis toodud kulude nimekiri on ligikaudne ega ole ammendav. Laps elab xxxx, kus elu on keskmisest Eesti näitajast oluliselt kallim, ning lapse tavalisest elulaadist lähtudes tema ülalpidamine on seotud kindlate hagiavalduses toodud kuludega. Elatis mõistetakse välja lapse täisealiseks saamiseni ja lapse vajadused koos ülalpidamise kuludega tulevikus paratamatult kasvavad, kui laps kasvab suuremaks ja läheb paari aasta pärast kooli.
7.Lapsetoetust 60 eurot kuus ei saa arvestada elatise väljamõistmisel (RKTsKo nr 3‐2‐1‐35‐17 p 28.2). Kostja ei ole oma vastuses tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja varaline seisund ei ole ka nii halb, et see võiks olla aluseks peretoetuse saamise fakti arvestamiseks elatise väljamõistmisel. Kostja töötab Maksu- ja Tolliameti spetsialistina.
8.Kostja märgib, et käesoleval ajal planeeritakse Perekonnaseaduse muudatust, mille ühe osana on kavas elatise miinimumsumma kuupalga alammäärast lahti siduda. Hageja ei nõustu antud põhjendusega ning märgib, et kohus menetleb asja kehtivale seadussätetele tuginedes, mistõttu kostja põhjendused ja vastuväited väljamõistetava elatise suuruse osas on asjakohatud ja neid tuleb jätta käesoleva menetluse raames tähelepanuta.
9.Alates lapsevanemate lahkuminekust aastal 2018 tuletas M K kostjale mitu korda meelde suuliselt vestlustes, et seaduse kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja samas teostas vestlustes psühholoogilist survet M Ki vastu ning ähvardades, et kui lapse ema läheb elatise nõudega kohtusse, ei saa ta iialgi elatist lapsele minimaalses ulatuses. Aprillis 2019 teatas M K kostjale seadusjärgse elatise suurusest uuesti kirjalikult. Teatis oli kostja poolt ignoreeritud. Pärast eeltoodud meeldetuletust tasus kostja aga 235 eurot aprilli kuu eest, mai 2019 ja juuni 2019 kuu eest 250 eurot ja pärast otsustas maksta 230 eurot ja teeb seda tänase päevani vaatamata sellele, et alates jaanuarist 2020 miinimumelatise määr on veelgi kasvanud 292 euroni. Eeltoodust lähtudes perioodil 13.01.2019-13.01.2020 moodustab hageja saamata elatis 437 eurot.
10.Kostja viitab tsiviilasjas 2-18-19514 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrusele, millega oli kindlaks määratud kostja ja hageja suhtlemiskord. Hageja leiab, et viidatud kohtulahendit ei saa käesoleva asja raames pidada tõendiks selle kohta, et S K viibib kostja juures rohkem kui kolm ööd ja üks kuni kaks õhtut kuus. Esiteks kostja toodud tsiviilasja 2-18-19514 kohtulahendist tulenevad kuupäevad ei vasta olulisel määral kuupäevadele, mil hageja S K kostja juures viibis tegelikult. Kostja ei täida eeltoodud kohtulahendit korrapäraselt, jättes vahest graafikujärgsete kohtumiste mittetoimumisest hageja emale ette teatamata. Ära jäänuid kohtumisi määruse punktis 1.15 toodud tingimustel ja mõistliku aja jooksul kostja ei asenda. Sellest asjaolust tulenevalt ei tõenda kostja toodud kohtulahend seda, hageja viibib kostja juures rohkem kui kolm ööd ja üks kuni kaks õhtut kuus. 3(14)
11.Kostja poolt tehtavaid kulutusi tõendavad pangakonto väljavõtted kajastavad, et kostja käis teatud päevadel poodides. Mingit sisulist seost lapse huvides tehtud kulutustega väljavõtetest ei nähtu. Arvestades asjaoluga, et kostjal on uus pere/elukaaslane, kellega ta koos elab, on küll loogiline ja mõistlik eeldada, et nad toidupoodides käivad, kuid need read väljavõtetes ei tõenda kuidagi, vahetut kulude kandmist hageja ülalpidamiseks ajal kui S K viibib kostja juures. Ostutšekkidest võib tõenditena aktsepteerida vaid xxxx internetipoest tellitud kaupa (kogusummas ca 350-370 eurot) ning 2 tšeki rõiva ostude eest summades 29,39 eurot ja 8,99 eurot (s.o kokku 38,38 eurot). Kõik eelnimetatud kulutused on tehtud käesoleva menetluse ajal perioodil november 2019 – jaanuar 2020, mistõttu ei tõenda need regulaarset kostja kulude kandmist hageja huvides ajal kui S K viibib kostja juures. Samas ei ole need kulutused niivõrd suured, et neid saaks mõistlikult arvesse võtta elatise vähendamise aluseks.
12.Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et laps veedab aega koos isaga, kuid kostja esitatud piltidest ei nähtu kuidagi, millal olid need pildid tehtud. Seetõttu ei saa esitatud pildid olla asjakohaseks tõendiks asjaolule, et hageja viibib kostja juures rohkem kui kolm ööd ja üks kuni kaks õhtut kuus. Kostja vastus
13.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et enne hagi kohtusse esitamist osales kostja aktiivselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises, kostja on lapsega tihedas kontaktis ning laps ööbib kostja juures. Tsiviilasjas 2-18-19514 jõustub lähiajal kohtulahend ning kostja kohtumised ja lapsega veetmise aeg veelgi suureneb ning hakkab moodustama praktiliselt 1/3 ehk 10 päeva kuus ning kostja puhkuse ajal umbes 2 nädalat kuus. Seega kostja vahetult osaleb lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Samuti tuleb arvestada, et kostja, arvestades lapse vajadusi, ostis pangalaenuga 3-toalise korteri, milles laps omab eraldi tuba ning seega 1/3 (1 toa eest tasutav laen) kostja eluaseme laenust, mis moodustab igakuiselt 135 eurot, on samuti käsitletav kostja panusena lapse heaolusse ja ülalpidamisse ning lapsele elutingimuste tagamiseks lapse isa juures viibimise ajal. Seejuures lapsele elutingimuste tagamiseks kostja ostis lapse tuppa voodi, mööbli ja muu vajalikku ning need kulud on samuti arvestatavad lapse ülalpidamisse panustamiseks. Kostja tegi kulutusi lapsele riiete ja kogu vajaliku tema juures viibimiseks ostmiseks.
14.Kulud lapse ülalpidamiseks on ilmselt ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured: a. Hageja elab emale kuuluvas korteris ning kui oletada, et ainult lapse eluasemekulud on 140 eurot, siis 2 inimese peale eluasemekulud moodustavad 280 eurot kuus, mis on ebamõistlikult suur kulu. b. Samuti üle paisutatud on kulutused lapse toidule 210 eurot kuus. Laps käib lasteaias ning hommikusöök, lõuna ja õhtuoode on lapsel lasteaias, siis kodus laps sööb ainult 1 korra tööpäeva õhtul. Samas osad päevad aga laps nii peale lasteaeda kui ka puhkepäevadel sööb isa juures. Seega igakuiselt keskmiselt 21 tööpäeva on laps tasuta toitumisel, samuti kostjaga puhkepäevadel ja tööpäevadel kohtumisel laps toitub täielikult kostja juures. Ts.asjas 2-18-19514 lapse ema ise nõudis, et laps oleks söönud isa juures enne ema juurde õhtul tagasi toomist. c. Kulutused lapse tervisele, vitamiinidele, 25 eurot on samuti ülepaisutatud. Seda enam et ka lapse isa ostis lapsele ravimeid lapse ema palvel. d. Kulutused lapse vabaajale 25 eurot ja kulutused lapse harrastustele 10 eurot, mille all on samuti peetud vaba aja veetmist (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) on märgitud topelt ja ülepaisutatud. On üldteada asjaolu, et laste piletitasud on tavaliselt oluliselt odavamad. Mõned ekskursioonid aga on üldse tasuta. Samuti ka lapse isa käib lapsega kinos, teatris, basseinis jm vabaajaüritustel. Seetõttu need kulud 4(14)
vanemad kannavad praktiliselt võrdselt ning nende väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlik ja ebaõiglane. e. Lasteaiamaks summas 80 eurot kuus on ka mõnevõrra ülepaisutatud. xxxx linna kodulehelt saadava info kohaselt on lasteaia kohatasu xxxx ühe lapse kohta 65,88 eurot kuus ning toidukulu puudub. Seega hageja lasteaiamaks ei või kuidagi ületada 65,88 eurot kuus. f. Arusaamatu on kulutus telefonile ja internetile 10 eurot kuus. S K on 5-aastane laps ning tal ei ole oma telefoni ning interneti. Need kulud on alusetud. g. Muud kulud 10 eurot on arusaamatu. See kulu ei ole põhjendatud.
15.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-174-16 22.03.2017 tehtud kohtuotsuses p. 14 lg 4 asus seisukohale, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot. Seega ühe vanema osa lapse ülalpidamiskuludes on 143,50 eurot.
16.Vastavalt Perehüvitiste seaduse § 17 lõikele 3 on hageja emal õigus lapsetoetusele summas 60 eurot kuus ning hageja ema saab endale täies ulatuses ka lapsetoetuse, mis samuti on ette nähtud hageja ülalpidamiseks. Kostja arvates on 540 eurot + 60 eurot (lapsetoetus, mille saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt riigilt) = 600 eurot on ühe lapse elatisrahana liiga suur. Ka hagist on ilmne, et lapse emal ei ole lapsele igakuiselt selliseid kulutusi. Laps kostja teada õnneks terve ja tal temal pole erivajadusi.
17.Praeguseks on minimaalpalk oluliselt tõusnud ja nüüdseks on tavaline elatisraha ühele lapsele jõudnud 270 euroni ehk olles endiselt pool miinimumpalka. Samas arvestades, et praegusel ajal seadusest tulenevalt eeldatavasti kulub ühe lapse ülalpidamiseks 540.- eurot kuus ehk kõikide kulude peale 18 eurot päevas (540 eurot : 30 päeva =18 eurot), ning sellest iga vanema osa järelikult moodustab 9.- eurot, siis kui laps viibib lapse isa juures 10 päeva kuus, siis järelikult kostja kannab sellel kuul lapse ülalpidamiseks 10 päeva jooksul 180.- eurot (18 eurot x 10 päeva =180 eurot). Sellele veel lisandub lapseisa kulud lapse eluaseme tagamisega summas 135.- eurot kuus (laenumakse 1/3 osa ühe korteri toa eest). Kui aga veel arvestada lapse ema poolt lapse ülalpidamiseks saadavat lapsetoetust 60.- eurot, siis pool sellest ehk 30.- eurot tuleks samuti lahutada lapse isa elatise kohustusest. Sellest tulenevalt lapse isa igakuine panus lapse ülalpidamisse on: 180.eurot (lapse vahetu ülalpidamine) +135.- eurot (laenumakse 1/3 lapsele eluaseme tagamiseks isa juure viibimise ajal) + 30.- eurot (lapse ülalpidamiseks tasutav lapsetoetus) = 345.- eurot. Kusjuures eelmärgitud summas pole arvestatud veel muid lapseisa poolt lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, millest oli juttu ülalpool. Seega arvestades lapse isa panust lapse ülalpidamisse ja seda, et elatist seadusest tulenevalt saab välja mõista ainult sel juhul, kui vanem lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale, siis on ilmne, et kostja ei peaks üldse tasuma lapse emale elatist lapse ülalpidamiseks. Seadusest tulenevalt ei pea kostja ülal pidama ega elatist tasuma lapse ema ülalpidamiseks.
18.Ühiskondlikus debatis on summat 600 eurot elatisrahana reeglina liiga suureks hakatud pidama, sest tegelikult kulub lapsele oluliselt väiksem summa kui 540 eurot kuus. Riigikohus lahendis 3-2-1-174-16 p. 14 lg 4 osutas sellele, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi. 2013. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta.
19.Justiitsministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt tehtud uuringu järgi ja selle alusel veebruaris 2020 koostatud lõpparuande „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt 5(14)
on lapse kulu praeguselt ajal ühe vanema kohta keskmiselt 194 eurot. Ka sellest on ilmne, et hagis osutatud väidetavad vajalikud kulud lapsele on ilmselt ülepaisutatud ning osad kulud on välja mõeldud ja põhjendamatud 5-aastase hageja puhul.
20.Riigikohus on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et juba praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud elatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmise sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt Riigikohtu kohtuasjad nr 3-2-1-174-16 ja 3-2-1-35-16). Üldteadaoleva asjaoluna käesoleval ajal planeeritakse Perekonnaseaduse muudatust, mille ühe osana on kavas elatise miinimumsumma kuupalga alammäärast lahti siduda. Seega ei oleks põhjendatud enam käesoleval ajal elatist välja mõistes määrata, et elatise summa moodustab poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, vaid antud juhul tuleks lähtuda lapse tegelikest vajadustest ja mõlema vanema panuseid lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse, sh arvestada kostja vahetult lapse ülalpidamises osalemist.
21.Lähtudes eeltoodust kostja arvates antud asjas pole täidetud PKS § 100 lg 2 ettenähtud eeldus, et lapsevanem (antud juhul lapse isa) ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises ning seega hagi täies ulatuses ei kuulu rahuldamisele ja tuleb jätta rahuldamata.
22.Hageja viibib kostja juures rohkem kui kolm ööd ja üks kuni kaks õhtut kuus. Seda tõendab: 1) 22.02.2019 esialgse õiguskaitse määrus ts.asjas 2-18-19514, mille punktid 1.1. kuni 1.9. määratlesid kostja lapsega kohtumisi alates 23.02.2019 kuni 05.05.2019 ja peale seda kuni kohtulahendi jõustumiseni; 2) jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrus ts.asjas 2-18-19514, mille punktid 1.1. kuni 1.14 reguleerivad lapse isa juures viibimise aega. Kohtumääruse p. 1.14. sisaldab kostja töögraafikujärgseid vabu päevi. Nimetatud kohtumääruse kohaselt igal järgneval aastal eelmärgitud lapse ja isa suhtlemispäevad lükkuvad 1 päeva võrra edasi võrreldes eelmise aasta suhtlemispäevadega. Samuti nimetatud määruse p. 1.15 järgi asendatakse ärajäänud kohtumised; 3) kohtumiste ja nendega seotud kulutuste kandmisest kostja esitab samuti enda pangakonto väljavõtted, millistest on näha lapse toitumiseks vahetult kohtumisele eelneval päeval või kohtumiste päevadel tehtud kulutused, kuna kostja oma töölaadi tõttu ei toitu kodus; 4) lapsega koosviibimise ajal tehtud fotod ja fotod koos lapsega tehtud töödest; 5) ostutšekid lapsele ostetud asjade kohta.
23.Kostja kinnitab, et käesoleva aasta veebruaris ja märtsis tasus hageja ema M K kontole elatist 230 eurot kuus.
24.Asenduskohtumised lapsega toimuvad nagu see on apellatsioonilahendis ette nähtud. Kostja juures viibimise ajal kostja toidab last, ostab talle riideid ja jalanõusid, mänguasju, raamatuid, mänge jm. kuna lapse ema nõuab, et kostja juures laps käiks kostja ostetud riietuses ja jalanõudes ja et kostja ise ostaks lapsele mänguasju, raamatuid ja kõik muu vajaliku. Mingeid asju lapse ema lapsele isa juurde kaasa ei anna. Järelikult, kui ema juures viibimise ajal laps käib ema poolt ostetud riietes ja jalanõudes, mängib ema ostetud mänguasjadega jne. ning isa juures viibimise ajal kostja ostetud riietes ja jalanõudes ning mängib lapseisa ostetud mänguasjadega, mängudega jne., siis sellest lähtudes riiete ja jalanõude, mänguasjade, raamatute, hügieenitarvete jm. vajalike kulusid võib pidada lapsevanematel võrdseteks ning kostja ei pea selle eest tasuma elatist, kuna ta vahetult 6(14)
teeb lapsele need kulud ehk vahetult osaleb lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Sama võib väita ka vaba aja kulude kohta, kuna mõlemad vanemad lapse nende juures viibimise ajal teevad kulutusi lapse vaba aja veetmisele ja meelelahutustele (kinos, kohvikus, mängutubades, ekskursioonidel jm. käimine, raamatute ostmine ja lugemine, huvitegevustega tegelemine).
25.Tagantjärgi elatise väljamõistmine seab kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest 1) kostjal on pangalaen, mida kostja peab tasuma iga kuu summas 405.37 eurot, sh ka lapsele elutingimuste tagamiseks isa juures viibimise ajal; 2) laps viibib isa juures umbes 1/3 ajast ehk 10 päeva igakuiselt ja kostja vahetult teeb kulutusi lapse ülalpidamiseks ja osaleb lapse kasvatamises. Seejuures kuna kostja töötab Maksu- ja Tolliametis teenistujana, siis tema töötasu on fikseeritud ning töötamine või osalemine äriühingutes keelatud, milletõttu kostja sissetulekud on piiratud. Sellest on ilmne, et tagantjärgi elatise väljamõistmine seab kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, eriti arvestades praegu Eestis kehtestatud eriolukorda, ja ilmselt kahjustab kostja enda ülalpidamise võimet ja võimet osaleda lapse ja ülalpidamises. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
28.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja (tlk 4); • vanemate kooselu lõppes 2018. a märtsis ning pärast lahkuminekut jäi hageja elama emaga.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.01.2019 kuni 31.07.2019 eest summas 175 eurot ning alates 01.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras.
30.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et täidab lapse ülalpidamiskohustust (i) tasudes enda korteri laenumakseid (ii) kandes lapse kulusid vahetult, mil laps on tema hoole all, (iii) ostes lapsele vajalikke esemeid, (iv) makstes lapse ema arvelduskontole igakuist 7(14)
elatist. Lisaks märgib kostja, et (vi) lapse kulud on ülepaisutatud, (vii) elatise miinimummäär on ebamõistlikult kõrge (seda kinnitab nii Riigikohtu praktika kui ka RAKE ja PwC uuringud, väljatöötamisel on uus PKS, mis seob elatise lahti töötasu alammäärast) ning (viii) elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsele makstava lapsetoetusega. Viimaks märgib kostja, et (ix) tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta majanduslikult raskesse olukorda.
31.Esmalt märgib kohus, et jätab tähelepanuta kõik kostja väited teemal „seaduses sätestatud miinimummäär on liiga kõrge“, sh viited vastavatele Riigikohtu lahenditele ja RAKE ning PwC uuringule, ühtlasi ka viited uue PKS väljatöötamisele. Kohus selgitab, et lahendab käesoleva vaidluse kehtiva seaduse alusel, mistahes muud õigusallikad kohtule vaidluse lahendamise seisukohalt siduvad ei ole. Kostja viidatud uuringute pinnalt ei saa teha järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades sealjuures hageja elulaadi jms. Nimetatud asjaolud tuleb iga tsiviilasja raames eraldi kindlaks teha. Nimetatud kohtupraktika ning uuringud saavad olla aluseks üksnes seadusandja tegevusele ning seadusandja tegevuse tulem (s.o seadusmuudatus) omakorda saab olla aluseks õigusemõistmisele.
32.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
33.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kumbki vanem ei ole käesolevas vaidluses tuginenud asjaolule, et tema majanduslik olukord ei võimalda lapsele miinimummääras ülalpidamist anda. Seega, tuginedes ülalviidatud kohtupraktikale, eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
34.Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil laps on tema hoole all, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka 8(14)
juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
8.märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
35.Kostja on esile toonud, et laps viibib kostjaga 1/3 ehk 10 päeva kuus ning kostja puhkuse ajal umbes 2 nädalat kuus. Hageja sõnul toimub isaga suhtlemine selliselt, et laps ööbib isa juures 3 korda kuus ja täiendavalt veedab temaga 1-2 õhtut kuus. Kostja ja hageja vahel on Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrusega nr 2-18-19514 (tlk 76-83) kindlaks määratud suhtluskord. Käesoleva vaidluse seisukohalt on olulised järgmised suhtluskorra punktid (asjasse mittepuutuv tekst kustutatud): „ 1.6 ... kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb argipäevadele, toimub kohtumine vabade päevade perioodi esimesel kahel järjestikusel õhtul pärast lapse lasteaeda (esmaspäev, kolmapäev ja reede 17.00-21.00, teisipäev 16.30-21.00 või neljapäev 18.00-21.00). Kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele, toimub kohtumine koos ööbimisega (reedel pärast lasteaeda kell 17.00 kuni pühapäeval kella 20.30-ni või laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni) või pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni. 9(14)
Suvekuudel (juuni - august), kui laps lasteaias ei viibi, toimub isa ja lapse kohtumine argipäevadel (esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel) hommikul kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni – august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on reedest pühapäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni – august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on laupäevast teisipäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine pühapäeval kella 10.00-st kuni esmaspäeval kella 20.30-ni. 1.7 Paaritul aastal veedab laps isaga jõulud (24.-26. detsember) ja emaga aastavahetuse (31. detsember-1. jaanuar), paarisaastal vastupidi. 1.8 Laps veedab isaga isa sünnipäeva ja sellele eelneva või järgneva päeva. 1.9 Isal on õigus oma puhkuse ajal veeta lapsega vähemalt 7 järjestikust päeva. 1.14 Lapse isa töögraafikujärgsed vabad päevad on 2019 aastal jaanuarikuus: 5-6. jaanuar, 16-18. jaanuar, 28-30. jaanuar, veebruarikuus: 9-10. veebruar, 15-17. veebruar, 21-23. veebruar; märtsikuus: 5-7. märts, 11-13. märts, 30-31. märts; aprillikuus: 4-6. aprill, 18. aprill, 22-24. aprill; maikuus: 4-5. mai, 16-18. mai, 28-30. mai; juunis: 15-16. juuni, 21-23. juuni, 27-29. juuni; juulis: 9-11. juuli, 27-28. juuli; augustis: 3-4. august, 810. august, 20-22. august; septembris: 7-8. september, 19-21. september; oktoobris: 7-9. oktoober, 25-27. oktoober; novembris: 6-8. november, 18-20. november; detsembris: 7-8. detsember, 18-20. detsember, 24-26. detsember, 30. detsember -1. jaanuar. Igal järgneval aastal eelmärgitud lapse ja isa suhtlemispäevad lükkuvad 1 päeva võrra edasi võrreldes eelmise aasta suhtlemispäevadega.“ Kohus leiab, et lapse ja isa koosviibimise osas tuleb lähtuda kindlaksmääratud suhtluskorrast. Muud tõendid (sh fotod tlk 122-165 ja pangakontoväljavõtted tlk 84-121 ning tšekid tlk 166-173) ei ole asjakohased, kuivõrd neist ei ole võimalik järeldada lapse viibimist isa juures konkreetsetel kuupäevadel. Arvestades määruse p-is 1.14 sätestatud kostja vabade päevade graafikut ja nende langemist nädalavahetustele või argipäevadele (nädalavahetusele langevad päevad arvestatud täispäevana; argipäeva õhtud arvestusega 1 õhtu = 0,5 päeva; suvisel perioodil argipäevad täispäeva arvestusega) ning määrusega kehtestatud suhtluskorda, viibib hageja kostja juures ca 72,5 päeva aastas, seega keskmiselt 20% ühest kalendrikuust, s.o 6 päeva.
36.Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et igakuised hagejaga seotud kulud on järgmised: eluasemekulud (üür, kommunaalkulud, kaabeltelevisioon) 140 eurot; toit 210 eurot (7 eurot päevas); kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; kulutused tervisele, vitamiinidele 25 eurot; kulutused vabaajale 25 eurot; kulutused harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 10 eurot; lasteaiamaks 80 eurot; telefon ja Internet 10 eurot; muud kulud 10 eurot, huviringid 155 eurot (sporditrennid – 24 eurot, inglise keele kursused – 28 eurot, tantsustuudio – 32 eurot, muusika – 41 eurot ja robootika – 30 eurot). Kulu kokku 695 eurot. Kostja on märkinud, et lapse kulud on ülemäärased. Kohus nõustub kostjaga osaliselt. Eluasemekulud ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult suured. Toidukulu on põhjendatud osaliselt. Laps küll käib lasteaias ning saab argipäeviti seal ka süüa, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et lasteaia toitu ei tarbita suvekuudel ning nädalavahetustel. Lisaks on hageja puhul tegemist kasvava lapsega, kes vajab täisväärtuslikku toiduvalikut, mis omakorda nõuab tavapärasest kvaliteetsema ja kallima toidu soetamist. Kohus nõustub kostjaga, et ka kostjal tekib hagejaga seonduvalt toidukulu perioodil, mil laps kostjaga on. Kuna hageja on märkinud, et lapse toidukulu on 7 eurot päevas ning kohus on tuvastanud, et laps viibib arvestuslikult 6 päeva ühes kalendrikuus kostjaga, on toidukulu põhjendatud 10(14)
168 euro ulatuses. Asjaolu, et isa lapsele ema palvel vitamiine ostis, ei tähenda, et nimetatud kulu ei oleks põhjendatud. Vitamiine läheb hagejal ka edaspidi tarvis. Asjaolu, et kostja kannab samuti hageja vabaajaveetmise kulusid, ei tähenda, et hageja poolt märgitud kulud oleks ülepaisutatud. Kulude suurus on teenuste ja piletite üldiseid hindasid arvestades mõistlik. Kohus nõustub, et lasteaiamaks on ülemäärane ning loeb hageja lasteaiamaksu suuruseks 65,88 eurot kuus. Kohus nõustub kostja vastuväitega ka telefonija internetikulusid puudutavas osas – hageja ei ole esile toonud, et lapsel oleks telefon ja et laps kasutaks interneti. Muud kulud 10 euro ulatuses on põhjendatud. Seega on kostja tõendanud, et hageja kulud on ülemäärased 66,12 euro ulatuses. Elatise miinimummääras väljamõistmiseks peavad lapse kulud olema vähemalt 584 eurot kuus. Ülaltnähtuvalt on hageja kulud põhjendatud 628,88 euro ulatuses (695 - 66,12), mistõttu puudub alus nõutavat elatise summat vähendada alla miinimummäära põhjendusel, et hageja kulud ei ole piisavalt suured, et miinimummääras elatis välja mõista. Kohus on kostjale selgitanud, et elatise väljamõistmisel saab lapse viibimist kostjaga arvestada üksnes juhul, kui kostja toob välja ja tõendab, milliseid kulusid ta nimetatud perioodil vahetult hagejaga seoses kannab. Kostja poolt on tõendatud (sh põhistatud), et tema igakuised püsikulud hagejale on järgmised: kuna hagejal on oma tuba, siis kuulub hageja ülalpidamiseks korteri laenust 135 eurot (tlk 45-49, laenulepingu väljavõte), lisandub toidukulu, riided ja jalanõud, vaba aja kulu, mänguasjad, kodusisustus. Kohus leiab, et hageja osas on põhjendatud eluasemekulu 20,27 euro ulatuses (arvestusega, et laenusaajad on kostja ja tema elukaaslane, mistõttu on kostja kanda eelduslikult pool igakuisest laenukohustusest s.o 202,69 eurot ning hageja osas sellest omakorda pool, s.o 101,34 eurot ning seda eeldusel, et laps viibib seal kogu kuu. Kohus on tuvastanud, et laps viibib seal 20% ajast, mistõttu on hageja kanda jääv laenukulu 20,27 eurot). Toidukulu on põhjendatud 42 euro ulatuses (arvestusega 7 eurot päev ning eeldusel, et laps viibi kostja juures arvestuslikult 6 päeva kuus). Vaba aja veetmise kulu loeb kohus põhjendatuks 15 euro ulatuses, hügieenitarvete kulu on mõistlik 5 euro ulatuses. Kuivõrd kostja on esile toonud, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid ning mänguasju, loeb kohus põhjendatuks riided ja jalanõud 20 euro ulatuses ühes kuus, mänguasjade kulu 10 eurot kuus. Kodusisustuse kulu arvestab kohus arvestusega 5 eurot kuus, kuivõrd tegemist on ühekordse kuluga ning sisustus amortiseerub üsna pika aja jooksul. Kulu kokku 117,27 eurot.
37.PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.
38.Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 117,27 euro ulatuses ning ema 628,88 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibib 20% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 140 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb vähendada 20% võrra, kuna laps viibib 20% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 112 eurot. Toidukulu puhul on kohus juba nimetatut arvestanud. 11(14)
39.Eeltoodust tulenvalt on hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkivad kulud 600,88 eurot: o eluasemekulud 112 eurot; o toit 168 eurot; o riided ja jalanõud 30 eurot; o tervis ja vitamiinid 25 eurot; o vaba aeg 25 eurot; o kulutused harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 10 eurot; o lasteaiamaks 65,88 eurot; o huviringid 155 eurot; o muud kulud 10 eurot. -
isa juures tekkivad kulud 117,27 eurot: o eluasemekulud 20,27 eurot; o sisustus 5 eurot: o toidukulu 42 eurot; o hügieen 5 eurot; o riided ja jalanõud 20 eurot; o mänguasjad 10 eurot; o vaba aeg 15 eurot.
40.Lapse igakuised kulud on kokku 718,15 eurot, millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 359,08 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult (tasutavat elatist arvestamata) arvestuslikult summas eurot 117,27 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 241,81 euro ulatuses (359,08 - 117,27).
41.Kohus nõustub hagejaga, et lapsetoetust summas 60 eurot kuus ei saa arvestada elatise väljamõistmisel, kuna kostja ei ole oma tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Ühtlasi ei ole kostja varaline seisund halb.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.01.2019 kuni 31.07.2019 eest summas 175 eurot (7 kuud x 270 eurot - 1715 eurot tasutud elatis, tlk 5 konto väljavõte). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd kohus on hageja elatisenõuet pidanud põhjendatuks 241,81 euro ulatuses, jääb tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Kostja pidanuks ajavahemikul 01.01.2019 kuni 31.07.2019 tasuma elatist 1692,67 eurot (7 kuud x 241,81 eurot), kuid on tasunud 1715 eurot, s.o 22,33 rohkem.
43.Hageja soovib edasiulatuva elatise väljamõistmist alates 01.08.2019. Kostja on kohtumenetluse vältel jätkanud elatise maksmist. Kohus leiab, et lahendi võimaliku sundtäitmise raames ebaselguste vältimiseks tuleb ülemääraselt tasutud elatise ning menetluse käigus tasutud elatise arvelt n.ö nihutada elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva vastavalt edasi. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja oli 01.08.2019 seisuga tasunud elatist ülemääraselt 22,33 euro ulatuses ning perioodil 08.2019 kuni 03.2020 on tasunud 1840 eurot (8 kuud x 230 eurot; tlk 70, konto väljavõte), seega kokku 1862,33 12(14)
eurot. Nimetatud summa arvelt tuleb kostja elatise tasumise kohustus lugeda täidetuks kuni 20.02.2020. Elatis tuleb mõista välja järgnevast päevast alates.
44.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 21.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot.
45.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et kostja on kohustatud tasuma elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda igakuiselt 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja M K arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatis S Kile”.
46.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
47.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast ja töötasu alammäärast (ning selle muutumisest 2020. a seisuga) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2518 eurot. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses. Kuivõrd kohus leidis, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ja mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
49.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
50.Hageja esindaja esitas 25.03.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 6,5h ulatuses tunnihinnaga 30 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 195 eurot. Hageja on esitanud tõendina õigusabikulude arved ja maksekorralduse nende tasumise kohta. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 13(14)
51.Kostja märgib, et pole nõus hageja menetluskuludega, kuna hagejal puudus käesolevas asjas esindaja. Nõustaja menetluskulusid TsMS § 175 lg 2 järgi ei hüvitata.
52.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
53.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
54.Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning asub seisukohale, et hageja lepingulise esindajakulude osas esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks on, et lepinguline esindaja menetluses ka aktiivselt osaleb. Käesoleval juhul ei ole esindaja kohtule volikirja ning haridust tõendavat dokumenti esitanud. Menetlusdokumentides ei ole esindaja olemasolu välja toodud. Esindaja ei ole kohtule dokumente esitanud. Seega puudub alus vastavate kulude hüvitamiseks vastaspoole poolt.
55.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.