2-20-557/13 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Menetluse käik 13.01.2020. a esitas hageja seaduslik esindaja kohtule hagi Ixxxx Mxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hagi pealkiri on küll „hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks“, kuid nõude sisus on elatise suurendamise nõue. Hageja esindaja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hagejat kasuks välja elatise miinimummääras, 292 eurot kuus. Hageja põhjendab nõuet, et varem välja mõistetud summa jäi väikseks, kuna lapse vajadused on suurenenud. Laps käib koolis, peab söögiraha andma iga päev. Hagile on lisatud Axx Mxxxx sünnitunnistus ja Tartu Maakohtu otsus 21.04.2017, millega on Axx Mxxxx ülalpidamiseks IxxxxxxMxxxxxt mõistetud välja elatis 160 eurot kuus. Kostja kirjalikus vastuses 31.01.2020 nõuet ei tunnistanud ja esitas vastuväited: kostja saab kätte 290 eurot kuus ja saab tõestada, et ta pole suuteline suuremat elatist maksma. Ka on kostjal küsimus, kas lapse ema ka mingit raha lapsele annab. Kohus küsis MTA-lt andmeid nii hageja seadusliku esindaja Sxxxx Mxxxxxxx kui ka Ixxxx Mxxxx sissetulekute kohta. Kohus määras kohtuistungi 30.märtsile. 24.03.2020 esitas Ixxxx Mxxx kohtule taotluse temale riigi õigusabi andmiseks. Kaaskirjas on põhjendus, et kostja ei ole olukorraga nõus. Kostja ei saa aru, mille eest lähevad tema pangakontolt rahad maha. Ka soovib ta kindlasti DNA testi tegemist, et tuvastada, kes on selle lapse isa. On esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks ja kostja majandusliku seisundi teatis (tl.17-18). Kohtuistungil 30.03.2020 käsitlesid pooled elatise maksmise eeldusi. Hageja seaduslik esindaja ei ole arvet pidanud, kui suured on lapse tegelikud kulud. AxxxMxxx õpib xxxxxxx Täiskasvanute Gümnaasiumis, elab koos esindajaga. Koolis käib kolmel päeval nädalas. Hageja seaduslik esindaja andis ülevaate, et eluasemekulud on 200 eurot korteri peale. Sxxxx Mxxxxxxxon elatisenõude andnud ammu kohtutäiturile sissenõudmiseks, kuna oli elatise võlg. Kostja andis seletuse, et ta saab kuus palka kätte 200 eurot. Maksab korteriomanikule üüri ja kommunaalmaksed on. Tal ei tule rahast välja rohkem maksta. Kostja on arusaamatuses, mille eest tal kohtutäitur kinnipidamisi teeb. Kohtutäiturilt küsinud ei ole. Kostja tahab isaduse vaidlustada ja teha DNA testi.

Kohus selgitas kostjale tema õigust pöörduda päringuga kohtutäituri poole. Kohus selgitas ka põlvnemise vaidlustamise korda, see toimub eraldi menetluses, selleks on ettenähtud tähtaeg, mis on praeguseks möödas. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Hageja esindaja nõustus kohtu ettepanekuga suurendada elatist 180 euroni kuus. Ka kostja nõustus kohtu ettepanekuga suurendada elatist 180 euroni kuus. Pooled olid nõus elatise suurendamisega kompromissiga. Pärast kohtuistungit pöördus kohus kohtutäitur Ivi Kalmeti poole, et saada lühikest ülevaadet xxxxx Mxxxxxx elatise sissenõudmise ja senise elatisevõlgnevuse kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, võtnud aluseks tsiviilasja materjalid leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. TsMS § 459 lg.1 järgi Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostjalt on lapse AxxxMxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatis kohtu 21.04.2017.a määrusega 160 eurot kuus. Aastal 2017 oli töötasu alammäär 470 eurot kuus ja PkS § 101 lg.1 järgi elatise miinimummäär seega 235 eurot kuus. Aastal 2020 on töötasu alammäär 584 eurot kuus ja PkS § 101 lg.1 järgi elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on seega oluliselt tõusnud lapse vanemate ülalpidamisvõimekus (vanemate sissetulekud) ja laps saab osa vanemate sissetulekust ja elustandardist. Maksu- ja Tolliamet vastas kohtu järelepärimisele, esitades andmed Sxxxx Mxxxxxxi ja Ixxxx Mxxxx sissetulekute kohta eelneva 12 kuu jooksul. Esitatust selgub, et S.M xxxxx sissetulek on keskmiselt 793 eurot kuus ja I.Mxxxx sissetulek keskmiselt 679 eurot kuus. See tähendab, et elatise maksmine ühele lapsele lapse vajaduste pooles ulatuses ei saa olla ülejõukäiv ka kostjale. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kohus käsitles kohtuistungil hageja vajadusi. Selle tulemusel leiab kohus, et hageja vajadused võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võivad olla suurenenud hagejale kooli tarbeks ostetud arvuti maksumuse (järelmaks) arvel ja koolitoidu kulude arvel. Arvestades hagejale makstavat riikliku lastetoetuse summat (60 eurot) tegi kohus hageja esindajale ettepaneku vähendada nõuet elatisesummani 180 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja nõustus sellega, nõustus ka kostja. Pooled olid nõus sõlmima elatise suurendamise kohta kompromissi. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus kinnitab poolte kokkuleppe kompromissina ja lõpetab elatise suurendamise nõude osas menetluse. Kohus lahendab kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus leiab, et avaldus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 näeb ette Riigi õigusabi ei anta, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; Käesolevas asjas on kohtu menetluses hageja nõue elatise suurendamiseks ja riigi õigusabi andmist kaalub kohus selle nõude kontekstis. Kostja põhjendused saada riigi õigusabi selleks, et kohtutäiturilt saada ülevaadet kinnipidamiste kohta, ei kuulu käesoleva nõude sisusse. Kostja ehk võlgnik on õigustatud ja kohustatud olukorra endale selgeks tegema, pöördudes ise kohtutäituri poole. Kostja ei ole seda seni teinud. DNA testi tegemine, et selgitada põlvnemist, ei toimu samuti käesoleva menetluse raames. Hageja on 17-aastane ja kostja ei ole seni seadnud kahtluse alla põlvnemist, ka eelmises elatiseasja menetluses mitte. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse isadust vaidlustada PkS § 93 lg.1 korras. Kostja on isaduse omaks võtnud enam kui 17 aastat tagasi ja vaidlustamiseks ettenähtud 1-aastane tähtaeg on möödunud. Kui kostja soovib isaduse vaidlustada, tuleb tal seda teha põhjendatult ja eraldi menetluse raames. Selle menetluse raames on kostjal võimalik soovi korral riigi õigusabi taotleda. Põlvnemise tuvastamine on võimalik ka kohtuväliselt poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole käesoleva menetluse raames riigi õigusabi taotlemine ja andmine neil asjaoludel põhjendatud. Kostja osalemine käesolevas kohtumenetluses on kostjale võimetekohane ka ilma riigi õigusabita. Hageja on nõus esitatud nõuet vähendama, mistõttu elatise suurendamine 20 euro võrra kuus ei ole sedavõrd koormav, et see tingiks riigi õigusabi kasutamise. Kostja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu esineb RÕS § 7 lg.1 p.1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus jätab Ixxxx Mxxxxxe riigi õigusabi andmata.