Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal
Kohtuasi
M.T. avaldus ühise hooldusõiguse ainuhooldusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.N. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja M.T.
lõpetamiseks
ja
Puudutatud isik K.N., esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik O.N. Puudutatud isik Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu) Asja läbivaatamise kuupäev
23. märts 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-13540 ja saata asi samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
Rahuldada Anti Aasmaa taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 243 eurot (sh käibemaks). Saata määrus teadmiseks OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.T. (avaldaja, ema) esitas 4. septembril 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada ema ja O.N. (isa) ühise hooldusõiguse K.N. (lapse) suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus emale.
2.Maakohus võttis 5. septembri 2019. a määrusega mh ema avalduse menetlusse, määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja (lapsele määratud esindaja), kaasas menetlusse puudutatud isikuna isa ja teavitas kohtuvaidlusest lapse elukohajärgset kohalikku omavalitsust Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu; eestkosteasutus).
2-19-13540
3.Lapsele määratud esindaja arvates tuleb isalt lapse hooldusõigus täielikult ära võtta.
4.Eestkosteasutus toetas avaldust. Alternatiivselt toetas eestkosteasutus võimalust peatada isa hooldusõigus lapse suhtes kuni hooldusõiguse ennistamiseni.
5.Isa vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus rahuldas 15. novembri 2019. a määrusega ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis lapse ainuhooldusõiguse emale. Maakohus märkis, et emast saab määruse alusel lapse ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub lapse isiku- ja varahooldusõigus. Maakohus jättis rahuldamata lapsele määratud esindaja taotluse võtta isalt täielikult ära lapse isikuja varahooldusõigus. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda (v.a lapsele määratud esindaja tasu, mis jäi riigi kanda). Maakohus leidis mh, et põhjendatud ei olnud lapsele määratud esindaja taotlus võtta isalt täielikult ära lapse hooldusõigus. Maakohtu ette ei toodud ja maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt oleks isa last ohustanud. Maakohus ei teadnud, kas isa ohustab last tulevikus ning kas muud abinõud ei anna tulemust (perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg 2). Kui tulevikus esinevad alused võtta isalt täielikult ära lapse isiku- ja varahooldusõigus, saab ema selleks kohtule avalduse esitada.
7.Laps esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse, ja teha uue määruse, millega võtta isalt lapse hooldusõigus täielikult ära.
8.Ema toetas lapsele määratud esindaja määruskaebust.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Ringkonnakohus jättis 18. detsembri 2019. a määrusega lapsele määratud esindaja määruskaebuse läbi vaatamata, menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Ringkonnakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võttis maakohus ekslikult lapsele määratud esindaja määruskaebuse menetlusse, mistõttu tuleb see jätta TsMS § 664 lg 2 ja § 553 lg 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus mh, kas määruskaebuse esitajal on kaevatava määruse peale kaebeõigus. Lapse iseseisvat kaebeõigust reguleerib TsMS § 553 lg 1, mille järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Praegu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse lapsele määratud esindaja. Lapsele määrati esindaja TsMS § 219 lg 2 alusel. Samas ei anna see alust, et lapsele määratud esindaja saaks esitada alaealise piiratud teovõimega isiku esindajana määruskaebuse. Ta ei ole lapse seaduslik esindaja. TsMS § 553 lg-s 1 sätestatud eeldust ei esine, sest iseseisva kaebeõiguse teostamiseks peab alaealine piiratud teovõimega isik olema vähemalt 14-aastane. Kuna lapsel ei olnud maakohtu määruse peale iseseisvat kaebeõigust, jättis ringkonnakohus TsMS § 664 lg 2 alusel määruskaebuse läbi vaatamata. 2(4)
2-19-13540
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Laps esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad lapsele määratud esindaja kaebeõiguse kohta vastuolus kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga. TsMS § 553 lg 1 ei kitsenda tsiviilkohtumenetlusteovõimetut isikut esindava isiku kaebeõigust, vaid laiendab vähemalt 14-aastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja võimaldab tal kaebuse esitada esindajast sõltumatult. Vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja (PKS § 122 lg 1). Vanemate hooldusõigused ei kehti lapse suhtes ka praeguses kohtuasjas. Laps on oma vanematest kui seaduslikest esindajatest eraldiseisev menetlussubjekt. Talle laienevad kõik menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus vaidlustada lahendeid. Ringkonnakohtu käsitluse kohaselt puuduks praeguses menetluses isik, kes võiks lapse nimel vaidlustada lahendi, mis ei ole lapse huvides. TsMS § 219 lg 2 korras menetlusosalisele määratud esindaja kaebuse esitamise õigust kinnitab TsMS § 219 lg 4 teine lause, mille kohaselt, kui esindaja on määratud üksnes ühe kohtuastme jaoks, on esindajal esindusõigus ka kaebuse esitamiseks selles kohtuastmes tehtud lahendi peale. TsMS § 219 lg 2 alusel määratud esindaja kaebeõigust on Riigikohus järjepidevalt jaatanud (nt Riigikohtu 11. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16; 11. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-16).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada ja lapsele määratud esindaja maakohtu määruse peale lapse nimel esitatud määruskaebus tuleb saata TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
13.Ringkonnakohus jättis ekslikult lapsele määratud esindaja maakohtu määruse peale lapse nimel esitatud määruskaebuse TsMS § 644 lg 2 ja § 553 lg 1 alusel läbi vaatamata, leides, et lapsele määratud esindajal ei olnud kaebeõigust.
13.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause järgi on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. Alaealisel on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ehk võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 201 lg 2 esimene lause, TsÜS § 7 lg-d 1 ja 2). Piiratud teovõime tõttu puudub alaealisel aga tsiviilkohtumenetlusteovõime ehk võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 2 esimene lause). TsMS § 217 lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. TsMS § 202 lg 2 teise lause kohaselt võib vähemalt 15-aastane alaealine menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga.
13.2.TsMS § 219 lg 2 sätestab, et perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. TsMS § 219 lg 5 esimese ja kolmanda lause järgi määrab kohus mh TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi ning advokaadi määramisel ei kontrolli kohus täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Maakohus määras praegu lapsele TsMS § 219 lg-te 2 ja 5 kohaselt esindaja, kuna leidis, et see on vajalik lapse huvide kaitseks (I kd, tl 17 pöördel).
3(4)
2-19-13540 PKS § 122 lg 1 järgi ei kehti vanema hooldusõigus mh kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja. TsMS § 217 lg-st 7 tuleneb, et kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 217 lg-t 7 tuleb tõlgendada eelkõige koosmõjus TsMS §-ga 219, mis reguleerib menetlusosalisele kohtu poolt esindaja määramist. Lisaks võib vanemate esindusõigus olla ka PKS § 120 lg 6 ja § 180 lg 1 p 3 järgi osas õigusvaidlustes välistatud, mistõttu tuleb lapse sellises õigusvaidluses esindamiseks määrata PKS § 209 järgi erieestkostja. Riigikohus rõhutas, et TsMS § 217 lg 7 kehtib eelkõige neil juhtudel (Riigikohtu 17. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 27). Eelnevast tulenevalt ei kehtinud vanemate hooldusõigus praeguses kohtuasjas ja vanematel ei olnud õigust last seaduslike esindajatena menetluses esindada. Üksnes lapsele määratud esindajal oli õigus last praeguses menetluses esindada (mh esitada TsMS § 222 lg 1 p 10 alusel lapse nimel ringkonnakohtule maakohtu määruse peale määruskaebus).
13.3.TsMS § 553 lg 1 kohaselt võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Viidatud säte reguleerib lapse iseseisvat kaebeõigust ning annab alaealisele, kes on vähemalt 14 aastat vana, õiguse teostada kaebeõigust paralleelselt teda kohtumenetluses esindava seadusliku esindajaga. Viidatud säte ei reguleeri aga lapsele määratud esindaja õigust esitada last esindades lapse nimel teda puudutava lahendi peale kaebus TsMS § 222 lg 1 p 10 järgi. TsMS § 219 lg-te 2 ja 4 ning § 222 lg 1 p 10 alusel oli lapsele määratud esindajal õigus esitada lapse nimel ringkonnakohtule maakohtu määruse peale määruskaebus, mistõttu jättis ringkonnakohus põhjendamatult kaebuse läbi vaatamata.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
15.Kuna laps oli vabastatud menetlusabi korras kautsjoni tasumisest, ei ole vaja talle ka kautsjonit kaebuse rahuldamise tõttu tagastada.
16.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub lapsele Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo mõista riigieelarvest välja koos km-ga 243 eurot (2,5 tundi × 54 eurot × 1,5 × 1,2). Taotluse kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud järgmiste toimingutega: ringkonnakohtu määrusega tutvumine 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine 2 tundi. Kolleegium leiab, et lapsele määratud esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 2 lg 4 ja § 10 lg 3 alusel rahuldada. Kolleegium määrab lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 243 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Peeter Jerofejev, Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.