Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada YY määruskaebus osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu 14.05.2019 määruse resolutsiooni punkti 3.1 ja sõnastada see järgmiselt: Laps on igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kella 20-ks ema elukohta. Igal paaritul nädalal on laps isaga reedel kell 18:00-21:30. Lapse viib reedel isa elukohta ja toob isa elukohast lapse ema. Kumbki vanem tagab lapse huviringides käimise ajal, mil laps on temaga.
Muuta Harju Maakohtu 14.05.2019 määruse resolutsiooni punkti 3.6 ja sõnastada see järgmiselt: Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta on haigestunud. See vanem teavitab lapse haigestumisest teist vanemat esimesel võimalusel telefoni sõnumi või e-kirja teel. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega, siis jääb kohtumine ära ja lapse haigestumise tõttu ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Kohtumise ärajäämist põhjustava haiguse korral on lapse ema kohustatud pöörduma lapsega arsti
poole ning isa saab vajadusel kontrollida haiguse esinemist digilugu.ee-st. Kumbki vanem teavitab teist vanemat lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest.
4.Täiendada Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda ja määrata, et vanema äraolekul, mil vanem ei saa enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 7 ööpäeva. Juhul, kui teine vanem saab lapse enda hoole alla võtta, toimub lapse üleandmine selle vanema kodu juures, kus laps viibib või pärast lapse koolipäeva lõppu või vanemate kokkuleppel muul ajal ja kohas.
5.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 14.05.2019 määrus muutmata.
6.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
6.1.Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
6.2.Rahuldada XX avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks osaliselt. 6.3 Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega kehtestatud QQ (edaspidi laps) suhtluskorda XX-ga (edaspidi ema) ja YY-ga (edaspidi isa) ning kehtestada alljägnev suhtluskord (terviktekst koos muudetud ja muutmata jäänud tingimustega ning uues numeratsioonis):
6.3.1.Laps on igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kella 20-ks ema elukohta. Igal paaritul nädalal on laps isaga reedel kell 18:00-21:30. Lapse viib reedel isa elukohta ja toob isa elukohast lapse ema. Kumbki vanem tagab lapse huviringides käimise ajal, mil laps on temaga.
6.3.2.Laps on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Kui isadepäev või emadepäev langeb nädalavahetusele, mille laps peaks veetma teise vanemaga, toimub lapse üleandmine tähtpäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on. Isadepäevale järgneval päeval viib lapse kooli isa ning emadepäevale järgneval päeval ema.
6.3.3.Lapse suvine suhtlusgraafik ja laagrites osalemised lepitakse vanemate vahel kokku iga aasta 30. aprilliks. Hiljem on vanematel võimalik kokku leppida suhtluskorra muudatusi e-kirja teel. Kui vanemad ei ole suvises suhtlusgraafikus
30.aprilliks kokku leppinud, kohaldub järgnev suhtluskord. Laps on sellisel juhul vanematega suvevaheajal alates aasta 24. nädalast kordamööda (alustades paaritul aastal ema juures olemisega ja paarisaastal isa juures olemisega) ühe nädala kaupa kummagi vanemaga. Alates lapse 10-aastaseks saamisest veedab laps vanematega suvevaheaja kordamööda kahe nädala kaupa. Lapse üleandmine toimub esmaspäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on.
6.3.4.Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps vaheaja esimesed päevad emaga, alates 26. detsembri kell 11.00 isaga ning 3. jaanuari kell 11.00 alates kuni kooli alguseni emaga ja paaritul aastal vastupidi.
6.3.5.Paarisaastatel veedab laps isaga talvise (veebruarikuise) ja sügisese koolivaheaja ja emaga kevadise koolivaheaja, paaritutel aastatel vastupidi. Laps veedab koolivaheaja ühe vanemaga alates päevast, mil on tema viimane kooli kohustus enne vaheaega kuni kooli alguseni. Isa võtab lapse temaga veedetava koolivaheaja eelsel reedel ema kodu juurest kell 18 ja viib lapse tagasi ema koju koolivaheaja viimase pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Koolivaheaegadel tavapärane suhtlusgraafik ei kehti.
6.3.6.Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta on haigestunud. See vanem teavitab lapse haigestumisest teist vanemat esimesel võimalusel telefoni sõnumi või e-kirja teel. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega, siis jääb kohtumine ära ja lapse haigestumise tõttu ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Kohtumise ärajäämist põhjustava haiguse korral on lapse ema kohustatud pöörduma lapsega arsti poole ning isa saab vajadusel kontrollida haiguse esinemist digilugu.ee-st. Kumbki vanem teavitab teist vanemat lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest.
6.3.7.Kummalgi vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi nagu siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõtmatu.
6.3.8.Lapse sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi, täpsem aeg lepitakse kokku hiljemalt kolm päeva enne lapse sünnipäeva.
6.3.9.Laps võib elektroonilise sidevahendiga vabalt suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi. Vanem, kelle juures laps on, kindlustab lapse suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefoni teel igal õhtul ajavahemikus kell 20.00-20.30 vähemalt 5 minuti ulatuses. Suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab muu hulgas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik mil moel otseselt või kaudselt (suhtlemiseks määratud ajal telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile panek, lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine jms). Nimetatud suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab ka vanema kohustust tagada, et lapse telefon oleks määratud ajal töökorras ja kasutamiseks valmis. Vanema korduvad kõned teistele pereliikmetele ei ole lubatud.
6.3.10.Kummalgi vanemal on õigus võtta laps kaasa kuni 2 välisreisile kalendriaastas ilma teise vanema nõusolekuta juhul, kui reis ei mõjuta lapse üleandmist ühelt vanemalt teisele. Vanem teavitab teist vanemat sellise reisi toimumisest, kohast ja ajast ette vähemalt 7 ööpäeva. Kumbki vanem on kohustatud teise vanema esimesel nõudmisel andma lapsega reisimiseks kaasa lapse ID-kaardi või passi.
6.3.11.Vanema äraolekul, mil vanem ei saa enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 7 ööpäeva. Juhul, kui teine vanem saab lapse enda hoole alla võtta, toimub lapse üleandmine selle vanema kodu juures, kus laps viibib või pärast lapse koolipäeva lõppu või vanemate kokkuleppel muul ajal ja kohas.
6.3.12.Vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel toimida lapsega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lapsega suhtlemise korrast erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada suhtlemist korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek on tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest.
6.3.13.Vanemad on kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele tagatud eakohane ja tervislik toit.
6.3.14.Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel.
6.3.15.Kumbki vanem omab vaba juurdepääsu kõikidele last puudutavatele inforegistritele (e-kool.ee, digilugu.ee jne), kust vanemad saavad vahetut ja asjakohast teavet lapse kohta.
6.3.16.Käesolevas määruses sõnastatud lapsega suhtlemist korraldav määrus on sundtäidetav. Juhul, kui vanem ei täida lapsega suhtlemist korraldavat määrust, võib teine vanem pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja TMS § 179 ja 183 sätestatud meetmete rakendamiseks.
7.Võtta vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
8.Jätta rahuldamata YY taotlus CC kohustamiseks tõendi esitamiseks.
9.Jätta rahuldamata YY taotlus lapse ringkonnakohtu poolt ärakuulamiseks.
10.Jätta rahuldamata Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) taotlus LL ringkonnakohtu poolt ärakuulamiseks.
12.Jätta maakohtu menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
13.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu 07.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-9142 kinnitatud kompromissi kohaselt on XX (lapse ema) ja YY (lapse isa) ühise lapse (QQ) viibimiskoha otsustusõigus lapse emal.
2.Harju Maakohtu 11.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7980 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse haridusküsimuste korraldamisel ning anti selles osas ainuhooldusõigus lapse emale. Lisaks muudeti lapsega suhtlemiskorda ja määrati uus suhtlemiskord. Maakohus selgitas, et võtab suhtluskorra aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2016
määruses tsiviilasjas nr 2-16-96 kindlaksmääratud suhtluskorra ja muudab seda suhtluskorda lapse huvidest lähtuvalt.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega muudeti osaliselt maakohtu 11.07.2017 määrusega kindlaksmääratud suhtlemiskorda.
4.Lapse ema (avaldaja) esitas 09.04.2018 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-7980 rikkumise tõttu ning palus muuta määrusega kokku lepitud suhtluskorda.
5.Avalduse kohaselt ei ole lapse huvides lapse ja isa kohtumised neljapäeviti. Lapse isa viibib töökohustuste täitmise tõttu XXX kuni kella 18-19. Laps peab põhjendamatult ootama isa kinnises klassiruumis, kus ta ei saa puhata, viibida värskes õhus, mängida sõpradega, harjutada pilli ega teha kodutöid. Sageli käiakse veel õhtul ujumas ning koju jõutakse õhtul hilja ja laps ei saa uueks koolipäevaks välja puhata. Samuti ei taga lapse isa lapse viimise huviringidesse, kui laps viibib suhtluskorra järgi reedeti isa juures. Lapse isa teeb takistusi lapse ja ema suhtlemisele, on juhtunud, et isa võtab lapse, kuigi ei ole tema suhtluskorra järgne päev. Samuti asendab isa ärajäänud nädalasiseseid kohtumisi lapsega nädalavahetustel. Lapse isa ei taga, et laps harjutaks viiulit ajal, mil laps viibib isaga. Laps ei puhka isa juures piisavalt ning tema toitumine on ebaregulaarne. Lapse isa on viinud lapse haigestumisest taastumise perioodil basseini, mis põhjustas lapse taashaigestumise. Lapse isa on lapse võtnud enda juurde, kui lapse ema on Eestist eemal viibinud. Tegemist ei olnud töölähetusega ehk ajaga, mil lapse isa võiks lapse enda juurde võtta suhtluskorra kohaselt. Kehtivas suhtluskorras puudus täpsustus, kummast vanemast vaheaegade arvestus algab. Lapse isa suhtub lapse juuresolekul lapse emasse halvustavalt. Lapse isa on ära jätnud lapse kooliväliseid üritusi, kui üritused satuvad lapse ja isa suhtluskorra ajale.
6.Lapse isa seisukoha kohaselt ei esine aluseid lepitusmenetluse alustamiseks ega suhtluskorra muutmiseks, kuna isa pole kehtivat suhtluskorda rikkunud. Põhjendatud ei ole nii ruttu peale suhtluskorra jõustumist hakata suhtluskorda muutma. Tegemist on põhimõtteliste muudatuste tegemisega suhtluskorras, mis väljub lepitusmenetluse piiridest ning tegemist oleks täiesti uue suhtluskorraga. Lapse isa pidas võimalikuks kehtiva suhtluskorra täiendamist, kuid mitte lapse ema soovitud ulatuses. Isa märkis, et täpsustada võib suvevaheaegu, ärajäänud kohtumiste asendamist ning telefonivestluseid reguleerivaid punkte. Reguleerida võiks ka kohtumisi, mis on ära jäänud muul põhjusel kui haiguse tõttu. Isa hinnangul pole mõned suhtluskorra punktid piisavalt konkreetsed ning jätavad tõlgendusruumi. Neljapäevade kohta selgitas lapse isa, et isa töökohustuste täitmise ajal saab laps mängida erinevaid mänge, liikuda vabalt koolimajas, lugeda raamatuid, isa on lapsega ära teinud kodused tööd, harjutanud kooliaulas viiulit, samuti on laps saanud süüa isa koolis pakutavat toitu.
7.Eestkosteasutused toetasid ema avaldust, kuna see arvestab lapse vajaduste, elukorralduse ja huvidega, tagab lapsele stabiilsuse ja regulaarse suhtlemise ning koosviibimise mõlema vanemaga. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas 28.03.2019 toimunud ärakuulamisel, et mida vanem oma aja piires teeb, võiks jääda vanema ainupädevusse, kõike ei saa kohtumäärusega ära reguleerida.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega tunnistas kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning rahuldas lapse ema avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks osaliselt. Maakohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega kindlaksmääratud lapse suhtlemiskorda vanematega ja kehtestas uue suhtlemiskorra. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
9.Maakohus leidis, et täidetud oli lepitusmenetluse läbiviimise eeldus, avaldaja esile toodud asjaoludest tegi kohus järelduse, et lapse isa on lapsega suhtlemist korraldavat määrust rikkunud ning raskendatud on ka suhtluskorra täitmine. Peamised rikkumised, mida maakohus lapse isale ette heitis olid järgmised: kuigi lapse isa kinnitas 28.06.2017 kohtuistungil, et neljapäeval on tal vaid paaritunnised tööpäevad ja 05.06.2018 seisukohas viitas isa sellele, et tema tööpäev lõpeb neljapäeval kell 17:30, siis 28.03.2019 ärakuulamisel kinnitas isa, et tunnid kestavad ametlikult kuni 19.30. Avalduse kohaselt lõppes vähemalt eelmisel õppeaastal neljapäeviti lapsel kool kell 12:45 ning laps pidi ootama mitme tunni vältel isa tundide lõppu. Isa ei arvesta lapse tunnetega lapse jaoks lähedaste inimeste suhtes ning suhtub halvustavalt lapse emasse. Kohtu hinnangul leidis tõendamist ka asjaolu, et vanematel on väga keeruline leppida kokku lapse nädalasisese ajakava tagamisel.
10.Maakohus asus seisukohale, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Perenõustaja poole pöördumine vanemate vahelisi vastuolusid ei lahenda. Vaidlus on vanemate vahel kestnud juba aastaid, vanemad on osalenud ka nõustamisel, mis ei ole lahenduseni viinud. Menetluses nähti vanematele võimalust asuda programmi „Dialoog laste nimel“, kuid kahetsusväärsel kombel vanemad mainitud programmi siiski ei pääsenud. Maakohus leidis, et põhjendatud on muuta suhtluskorda ka nendes punktides, mille rikkumine või täitmise raskendatus ei ole hetkel tuvastamist leidnud. Menetlusökonoomikaga on kooskõlas teha ära need muudatused suhtluskorras, mis on lapse huvides.
11.Maakohus kuulas ära ka alaealise lapse ning jõudis järeldusele, et kõik ema etteheited isapoolsele hoolitsusele ei ole täiel määral põhjendatud, kuid kohus veendus, et last häirib, kui üks vanem teise suhtes lugupidamatult käitub. Maakohtu hinnangul oli vajalik viia suhtluskorras sisse mõningad muudatused, mis stabiliseerivad lapse elukorraldust ja võimaldavad talle enam kohustustest vaba aega. Maakohus ei nõustunud isa seisukohaga, et vanemad peavad saama lapsega võrdselt suhelda. Suhtluskord peab vastama lapse huvidele.
12.Varasema suhtluskorra järgi oli laps igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pärast nädalavahetust, s.o esmaspäeval enne õppetöö algust kooli. Igal paaritul nädalal oli laps isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse reedel enne õppetöö algust kooli. Uue suhtluskorra kohaselt viibib paarisnädalal laps isaga mitte esmaspäeva hommikuni, vaid kuni pühapäeva õhtul kella 20.00-ni ning paaritul nädalal on laps isaga reedel kell 18.00-21.00. Maakohus pidas vajalikuks muuta nii pikemate nädalavahetuste kui ka nädalasiseste kohtumiste korda, kuna lapse huvides ei ole igal nädalal oodata neljapäeviti isa tööpäeva lõppu, kui tegemist on ainukese päevaga nädalas, mil lapsel pole peale kooli huvitegevust. Lapsel peab olema enda vaba aeg, mille ta saab veeta selliselt nagu ta ise soovib, kasvõi lihtsalt kodus raamatut lugedes. Maakohus leidis, et paaritute nädalate suhtlemiskorra muutmisel ei vähene lapse ja isa koosolemise aeg oluliselt, kuna isa täidab tööpäeva lõpuni töökohustusi. Samas saaks laps vähemalt igal teisel neljapäeval
kohustustest vaba aja puhkamiseks. Nädalasisese suhtluse muutmine lihtsustab ka lapse ajakava täitmist ja vajalike asjade olemasolu tagamist. Paarisnädalatel on mõistlik muuta isa ja lapse suhtlemiskorda ja määrata, et laps on isaga pühapäeva õhtul kella 20.00-ni, selleks et tagada lapsele enne koolinädala algust vajalik uni, hommikune rutiin ja vajalike tarvete olemasolu koolis ja huvitegevuses. Selliselt saab laps minna kooli alati ema kodust, ema saab talle kaasa panna vajaliku toidu ja hoolitseda huvialatarvete olemasolu eest.
13.Maakohus pidas vajalikuks muuta suhtluskorda ka osas, mis puudutab vanemate eelmalviibimist, kuna vanemate vahel on selles osas erimeelsused. Kohus märkis, et muudab suhtluskorda selliselt, et kummagi vanema tööreisi või muul põhjusel äraoleku korral korraldab lapse hoidmise see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt olema peaks. Kohtu hinnangul on aktsepteeritav, et lapse hoid lapsele tavalistes tingimustes (ema või isa kodus) on tagatud mõne sugulase või lähedase inimese poolt. Maakohus pidas vajalikuks määrata ka, et lapse haigestumise korral jäävad kohtumised isaga ära. Maakohus ei olnud veendunud, et isa on suuteline hindama objektiivselt lapse tervislikku seisundit (haigestunud lapse ujuma viimine, ilmastikutingimustele mitte vastav riietus). Maakohus ei hinnanud kohaseks asendada aega, mil üks vanem peab haige lapse eest hoolitsema, teise vanema kvaliteetajaga. Lapse elukorralduse stabiilsuse huvides ei pidanud maakohus põhjendatuks lapse isa taotlust asendada mistahes ära jäänud kohtumine juuni esimesel nädalal.
14.Maakohus pidas vajalikuks täpsustada ka vaheaegade graafikut, kuna sellele on viidanud mõlemad vanemad ning laiendada eemalviibiva vanemaga suhtlemise võimalust elektrooniliste kanalite vahendusel, mida on toetanud ka lapse isa. Vanemad leppisid ärakuulamisel omavahel kokku lapsele helistamise kellaaja muutmises varasema kella 1820 asemel kellaajaks 20.00-20.30. Maakohus muutis kokkuvõttes 31.08.2017 suhtluskorra resolutsiooni punkte 2.4, 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.13. Ülejäänud punktides sätestatud tingimuste muutmist kohus lapse huvidest lähtudes otstarbekaks ei pidanud. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks muuta seda, et suhtluskord on sundtäidetav.
MÄÄRUSKAEBUS
15.Maakohtu määrusele esitas 29.05.2019 määruskaebuse lapse isa, kes palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Samuti palus lapse isa rahuldada taotluse tõendite kogumiseks ning kohustada psühholoog CC esitama kokkuvõtte 28.05.2019 seansi käigus lapse poolt psühholoogile väljendatud seisukohtade kohta. Menetluskulud palus lapse isa jätta lapse ema kanda.
16.Määruskaebuse kohaselt on maakohus algatanud lapse ema põhjendamatu avalduse alusel lepitusmenetluse. Lapse ema ei ole esitanud ühtegi rikkumist kinnitavat tõendit. Maakohus on lepitusmenetluse ennatlikult ebaõnnestunuks tunnistanud. Maakohus ei kasutanud kõiki vahendeid vaidluse lahendamiseks. Maakohtul oleks pidanud enne lepitusmenetluse avalduse lahendamist saatma vanemad perenõustaja juurde. Seda ei ole maakohus teinud, kuigi mõlemad vanemad selleks valmisolekut avaldasid. Maakohus on lepitusmenetlust korraldanud vaid formaalselt. Maakohus on ületanud diskretsioonipiire, asjas ei esinenud asjaolusid suhtluskorra muutmiseks viisil nagu maakohus seda tegi. Tsiviilasjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et varasemalt kehtinud suhtluskorra täitmine avaldaks kuidagi lapsele kahjulikku mõju. Maakohus on oluliselt vähendanud lapse ja isa koosveedetavat aega. Maakohus ei ole 09.05.2018 lapse ärakuulamist protokollinud ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, milliseid asjaolusid ärakuulamisel arutati ning milliste asjaolude kohta on lapsel olnud tegelikkuses võimalik oma seisukohta avaldada. Maakohus
on tuginenud enam kui aasta tagasi lapsega peetud vestlusele ning ei ole välja selgitanud vaidluse seisukohalt olulisi asjaolusid. Ringkonnakohtul tuleks laps ise ära kuulata.
17.Samuti oli lapse isa seisukohal, et maakohus ei arvestanud lapse esindaja arvamust, mille kohaselt ei ole lapse huvides isa ja lapse suhtlusaja vähendamine. Maakohtu määrus ei tugine mitte ühelgi tõendil, vaid lapse ema paljasõnalistel väidetel osas, milles maakohus muutis suhtluskorda selliselt, et lapse isa peab paarisnädalavahetustel lapse juba pühapäeva õhtul ema juurde viima. Esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et lapse isa ei suuda tagada lapsele enne koolinädala algust vajalikku und, hommikust rutiini ja kooliks ning huvitegevuseks vajalike tarvete olemasolu. Samuti pole maakohtu määrus põhjendatud osas, milles maakohus võttis lapse isalt ära paaritutel nädalatel ainsa ööbimisega kohtumise. Laps ei ole sunnitud neljapäeviti ootama isa tööpäeva lõppu, vaid saab soovi korral minna puhkama isa juurde koju. Maakohus pole arvestanud ka sellega, et lapse ema vabaneb reede õhtuti tihti kell 21:15. Samuti pole määrus piisavalt täpne osas, mis puudutab „isa juurde“ ja „isa juurest“ viimist ja toomist. Maakohus on põhjendamatult muutnud suhtluskorda vanemate eemalviibimiste puhuks, tuginedes üksnes ema paljasõnalistele väidetele. Lapse huvides on, kui laps saab veeta vanema töölähetuse ajal aega teise vanemaga. Kohus on jätnud tähelepanuta isa ettepaneku, mille kohaselt võiks ümber sõnastada sõna „töölähetus“. Lisaks on maakohus vastuolus lapse huvidega muutnud senist suhtluskorda lapse haigestumise puhuks. Isa võime last haigestumise korral põetada ei ole halvem kui emal. Maakohtu kehtestatud regulatsioon kujutab ohtu lapse tervisele, kuna sunnib isa juures haigestunud last ema juurde transportima. Samuti on maakohus vastuolus lapse huvidega muutnud suhtluskorda viisil, et lapse haigestumise tõttu isaga ära jäänud kohtumisi ei asendata.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
18.Lapse esindaja toetas määruskaebuse määruskaebusele vastu
rahuldamist.
Eestkosteasutused
vaidlesid
19.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu, kuid pidas vajalikuks muuta reedeõhtuse suhtluskorra sõnastust, kuna vastasel juhul ei pruugi lapse isa last emale kell 21:15 või 21:30 üle anda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt muuta (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3.1 ja 3.6) ning lisaks täiendada osas, mis puudutab vanema viibimist lapsega teise vanema äraoleku ajal. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
22.Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa väitega, et lepitusmenetluse läbiviimiseks puudus alus. TsMS § 563 lg 1 sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde
kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud. Maakohus tuvastas, et 28.06.2017 ärakuulamisel kinnitas lapse isa, et tal on võimalik ise oma töögraafikut koostada ja neljapäeviti on tal üksnes paaritunnised tööpäevad, kuid 28.03.2019 ärakuulamisel kinnitas isa, et tunnid kestavad ametlikult kuni 19.30. Maakohus märkis, et varasema suhtluskorra määramisel võeti aluseks isa kinnitus, et tal on võimalik neljapäevadel lapsega enam tegeleda, tegelikkuses on isa hõivatud tööülesannetega ja laps peab isa töö juures mitme tunni vältel ootama isa tundide lõppu, mis ei ole lapse huvides. Samuti tuvastas maakohus, et lapse isa on halvustavalt suhtunud lapse emasse, mis on põhjustanud lapsele hingelisi üleelamisi. Lisaks on maakohtule esitatud materjalidest näha, et vanemate vahel on vaidlused osas, mis puudutavad lapsega suhtlemiskorda ajal, mil üks vanem on välismaal (II kd, tlk 44 ja pöördel, tlk 89, 95). Samuti on pooled soovinud täpsustada vaheaegadega seonduvat (II kd, tlk 73-75). Vaidlusi on tekitanud ka kohtumiste asendamine nende ärajäämisel lapse haigestumise tõttu. Kolleegium leiab, et kuna vanemate vaheliste lahkhelide tõttu on tekkinud raskused suhtlemist korraldava määruse täitmisel, oli maakohus õigustatud läbi viima lepitamismenetlust TsMS § 563 alusel.
23.Riigikohtu seisukoha kohaselt saab lepitusmenetluse lugeda kokkuleppe saavutamatuse tõttu ebaõnnestunuks juhul, kui kohus on teinud kokkuleppe saavutamiseks kõik endast sõltuva, sh selgitanud vanematele lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise kohustust ja rikkumise tagajärgi, samuti seda, milliseid meetmeid võib kohus kohaldada lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral, aidanud vanematel kokkuleppele jõuda, pakkudes lapse huvidega kooskõlas olevaid alternatiive lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks, ning saatnud vanemaid isiklike konfliktide lahendamiseks perenõustaja juurde (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 32). Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kutsunud vanemad isiklikult kohtuistungitele ning on andnud võimaluse menetlusosalistel esitada enda seisukohad ka kirjalikult. Maakohus on 14.05.2018 kohtuistungil pakkunud vanematele välja nõustamise võimalust, kuigi lapse ema esindaja selgitas, et varasemad nõustamised pole tulemusi andnud. Vanemad võeti vastu programmi „Dialoog laste nimel“, kuid programmi terapeudi 21.02.2019 e-kirja kohaselt otsustati, et vanemad pole sobivad programmis osalema, kuna grupikohtumisi pidi toimuma 8, millest lapse ema oleks saanud osaleda kindlasti vaid kolmel korral ning lapse isa osalemiste kohta ei vastanud. Programmis osalemise tingimus oli see, et vanemad osaleksid kõigil kohtumistel, va mõnel üksikul (II kd tl 70). 28.03.2019 ärakuulamisel selgitas lapse isa, et vanemad on varasemalt käinud terapeutide juures, kuid tulemust ei ole olnud. Seega on mõlemad vanemad nõustunud sellega, et varasem nõustamine ei ole olnud efektiivne. Maakohus pakkus vanematele perenõustamise võimalust, kuid see jäi ära eelkõige vanematest tulenevatel põhjustel. Maakohus on kohtuistungitel arutanud vanematega, milline suhtlemiskord oleks kõige enam kooskõlas lapse huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada maakohtu tegevust vanemate lepitamiseks piisavaks.
24.Määruses, millega kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määrab kohus TsMS § 563 lg 7 p-dest 1-3 tulenevalt, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses
tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ning milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kohtul on sealhulgas võimalik muuta varasemalt tehtud suhtlemist puudutavat määrust (TsMS § 563 lg 7 p 2). Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire, kui leidis, et tagamaks lapsele enne koolinädala algust vajaliku une, hommikuse rutiini ning vajalike tarvete olemasolu koolis ja huvitegevuses, samuti pärastlõunase toidu, on mõistlik muuta suhtluskorda selliselt, et ka paaris nädalatel viibib laps isaga mitte esmaspäeva hommikuni vaid kuni pühapäeval õhtul kella 20.00-ni. Maakohus on oma seisukohta selles osas piisavalt põhjendanud. Ka psühholoog LL on 28.01.2020 kirjas märkinud, et laps on avaldanud, et isa äratab teda viimasel minutil, mistõttu ei jõua ta korralikult süüa hommikust (II kd tl 186). Samuti on maakohus põhjendanud, miks on lapse huvides paaritute nädalate neljapäevadel anda lapsele vaba aega ning muuta kehtivat suhtluskorda nii, et paaritutel nädalatel on laps isaga reedeti kell 18:00-21:00. Isa ja lapse suhtlemise aeg ei vähene märgatavalt. Laps ei saa olulises ulatuses neljapäeviti isaga koos aega veeta, kuna isa täidab töökohustusi. Selle asemel võimaldab uus suhtluskord isal ja lapsel üle nädala veeta koos mõned tunnid reede õhtul, mida varasem suhtluskord ei võimaldanud. Küll aga on lapse isa määruskaebuses tuginenud sellele, et lapse ema vabaneb reede õhtul alles kell 21:15. Lapse ema on määruskaebusele vastanud, et reedeõhtuse suhtluskorra kellaaega peab muutma, kuna vastasel juhul ei pruugi lapse isa kell 21:15 või 21:30 last emale üle anda. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud muuta maakohtu määrust selliselt, et laps viibib paaritul nädalal isaga reedeti kell 18:00-21:30. Samuti on põhjendatud täpsustada suhtluskorra sõnastust selliselt, et lapse viib reedel isa elukohta ja toob isa elukohast lapse ema. Maakohus on paarisnädalavahetustel ja paaritutel nädalatel kehtiva uue suhtluskorra alguseks märkinud 14. mai 2019. Kolleegium märgib, et TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub muudetud suhtlemiskord täitmisele alates määruse jõustumisest ning kuupäeva märkimiseks puudus vajadus. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka selles osas maakohtu määrust muuta ning jätta kuupäev märkimata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu põhjendused jälgitavad osas, milles maakohus leidis, et kummagi vanema tööreisi või muul põhjusel äraoleku korral, korraldab lapse hoidmise see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt olema peaks. Samuti ei ole maakohus seda määruse resolutsioonis reguleerinud, vaid märkinud nimetatut üksnes määruse põhjendustes. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega määrati suhtluskord selliselt, et vanema töölähetuse ajal antakse lapsele ja teisele vanemale võimalus veeta see aeg koos. Maakohus ei ole selgitanud, miks on põhjendatud selles osas suhtluskorda teisiti määrata. Arvestades isa soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, mil laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, on põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal rohkem aega koos (vt ka Riigikohtu 05.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 16). Kuna vanematel on tekkinud vaidlus ka selles, mida mõista töölähetuse all, siis on mõistlik seda regulatsiooni kohaldada mitte üksnes töölähetuse puhuks, vaid vanema äraoleku ajaks üldiselt. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vanema äraoleku ajaks, mil vanem ei saa enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, anda teisele vanemale
võimalus olla koos lapsega. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 7 ööpäeva. Juhul, kui teine vanem saab lapse enda hoole alla võtta, toimub lapse üleandmine selle vanema kodu juures, kus laps viibib või pärast lapse koolipäeva lõppu või vanemate kokkuleppel muul ajal ja kohas. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust täiendada.
27.Samuti tuleb muuta maakohtu määrust osas, mis puudutab suhtlemiskorda lapse haiguse puhuks. Maakohus on määranud, et lapse haigestumisel jäävad isaga kohtumised ära, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrusest selge, kuidas toimida olukorras, kui laps haigestub isa juures. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega on kohaldatud suhtluskorda, mille järgi lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta on haigestunud. Kolleegium peab käesoleval juhul põhjendatuks jätkata sellist suhtluskorda lapse haigestumise ajal, kuna haige lapse transportimine ei pruugi olla mõistlik. Tõendatud ei ole, et lapse isa ei suudaks haigestunud lapse eest hoolitseda. Vanematel tuleb teavitada üksteist lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest. Lapse haigestumisel tuleb sellel vanemal, kelle juures laps on, teavitada esimesel võimalusel teist vanemat telefoni sõnumi või e-kirja teel. Samuti tuleb täpsustada, et lapse haigestumisel jäävad isaga kohtumised ära, kui haigestumine toimub enne kohtumisaega isaga ning sel juhul haigestumise tõttu ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt põhjendanud, miks sellisel juhul ei kuulu kohtumised asendamisele. Lisaks võib see segada suhtluskorraga väljakujunenud rutiini ja eelnevalt lapsega planeeritud tegevusi.
28.Ringkonnakohtu arvates on ülejäänud osas maakohtu määrus põhjendatud ja selle muus osas muutmiseks puudub alus.
29.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
30.Lapse isa soovis lapse ärakuulamist ringkonnakohtu poolt. TsMS § 5521 lg 1 sätestab, et kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Maakohus on lapse isiklikult ära kuulanud. TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita asjas üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks. Kui protokolli ei koostata tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Maakohus on lahendis märkinud lühidalt ära 09.05.2018 lapse ärakuulamise kokkuvõtte. Käesoleval ajal on laps 9 aastane. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapse täiendav ärakuulamine vajalik ning jätab selle taotluse rahuldamata.
31.Samuti on lapse isa esitanud 29.05.2019 taotluse täiendava tõendi kogumiseks, milles palus kohustada psühholoog CC esitama kokkuvõtte lapse poolt 28.05.2019 psühholoogile esitatud seisukohtade kohta. Nõmme Linnaosa Valitsus tegi määruskaebuse vastuses ringkonnakohtule ettepaneku kuulata vajaduse täiendavalt ära psühholoog/terapeut LL. Kolleegiumi hinnangul on asjas vaidluse all olevate asjaolude kohta piisavalt tõendeid esitatud ning kohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata.
32.Lapse isa soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul on võimalik käesolev määruskaebus lahendada
kirjalikus menetluses ning kohtuistungi korraldamine ei ole vajalik. Seetõttu jätab kohus lapse isa taotluse rahuldamata.
33.Menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mille kohus jätab riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.