Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja ei pea hagejat piisavas ulatuses üleval. Hageja seaduslikul esindajal on ülalpidamisel alaealistest lastest hageja, tema töövõimet ei ole piiratud. Hageja seaduslikul esindajal on kõrgharidus ning tema igakuine keskmine sissetulek on 1450.00 eurot (neto). Hageja seaduslikule esindajale kuulub kinnisvarana eluase, sõidukeid aktsiaid ega osakuid ei kuulu. Hageja palub välja mõista elatise alates 01.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Samuti palub hageja välja mõista elatise võlgnevuse alates 01.05.2018 kuni 30.04.2019 kogusummas 3017.00 eurot ning tasumata elatise summalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kui nõude rahuldamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja ei vaidlusta hageja vajadusi. Kostja ülalpidamisel kolm alaealist last ning ta ei ole võimeline hagejat nõutavas määras üleval pidama. Kostja peab hagejat ka vahetult üleval, nt 2019. aastal on kostja vahetult hagejat üleval pidanud 2030.00 euro ulatuses. Samuti tuleb arvestada lapseülalpidamisel riiklikku toetust. Kostja töövõimet on piiratud. Ta viibib kostja noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 7-aastane poeg (I kd tl 5), kes elab isa juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama (vt nt I kd tl 61).

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, mistõttu hagejal ei ole hagejal vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks igakuiselt kahekordne miinimumelatise määr. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik (vastupidist ei ole kostja tõendanud) ning kostjal on lisaks hagejale ülalpidamisel veel kaks alaealist last, s.o 2007. aastal sündinud tütar K ja 2019. aastal sündinud poeg M. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja ei ole menetluse kestel elatist rahas tasunud. Kostja on selgitanud, et annab hagejale vahetut elatist. Nimetatut kostja tõendanud ei ole. Seda ei tõenda ka arved ega tšekid, kuna kostja ülalpidamisel kolm alaealist ning esitatust ei nähtu, et kulu oleks kantud just hageja eest (vt nt I kd tl 71-7884, I kd tl 192, I kd tl 198-202). Küll nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja on võimeline hagejale elatist andma miinimummääras. Nimetatut kinnitavad hageja kauged välisreisid, püsiv sissetulek, lisasissetulek asjade müügist (vt nt tl I kd tl 140-184). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et osaliselt on hageja vajadused kaetud riikliku peretoetusega. Kõike eelnenut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks 45% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on elatise tasumises võlgnevus. Kuna kostjal on ülalpidamisel kolm alaealist last ning kostja on esile toonud asjaolud, mille kohaselt ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda (sh noorima lapsega lapsevanemapuhkusel viibimine), siis nõustub kohus kostjaga selles, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja majanduslikult keerukasse olukorda ning võib kostja viia ise abivajavate isikute hulka. Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja nõude ajavahemiku 01.05.2018-30.04.2019 osas rahuldamata.

Kohus ei anna hinnangut ka hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna kohus mõistab elatise välja alla miinimummäära. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A Ki hagi A Ki vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.05.2019 igakuiselt 45% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus võlgnetavalt elatiselt viivise välja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates tsiviilasjas nr 2-19-6320 otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 ning vastavalt poolte 26.11.2019 taotlusele (I kd tl 61 pöördel) jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

osalislet tühistatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.