Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-326 aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik 08.01.2020 esitas Kxxxxx-Hxxxxx Pxxxhagi Kxxxx Pxx vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt käib hageja koolis ning õppimise kõrvalt ei ole võimalik endale sissetulekut saada. Hageja leidis, et kostja on kohustatud osalema hageja ülalpidamiskulude kandmisel. 31.12.2012.a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-37770 alusel on algatatud kostja vastu kaks kriminaalasjas. Selle raames saadi kostjalt 200 eurot elatise võlgnevuse katteks. Elatise võlgnevuse nõuet täideti ka Soomes ja kostjalt toimus laekumisi. Nüüdseks on Soomest tulnud teade, et nõuet ei täideta hetkel, sest kostja saab Soomes miinimumi. Hageja taotleb kostjalt elatise 292 euro väljamõistmist alates 15.12.2019. 09.01.2020.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning kohustas kostjat hagi tagamise abinõuna maksma hagejale elatist 292 eurot kuus kuni tsiviilasjas 2-20-326 lõpplahendi jõustumiseni. 29.01.2020 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles märkis enda igakuiste kuludena: eluasemekulud 92,29 eurot, transpordikulud 176,39 eurot, toidukulud 65,74 eurot, sidekulud 52,79 eurot, tervishoiukulud 134,35 eurot, kulud koolikohustuse täitmisele 8,33 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 21,05 eurot, muud vältimatud püsikulud 96,62 eurot. Seega peaks kostja kanda kogukuludest 647,56 eurot pool ehk 323,78 eurot, kuid hageja jäi esialgselt nõutu juurde. Tartu Maakohtu 09.10.2019.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 15.02.2020. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Kxxxxx-Hxxxxx Pxx (sünd. xxxxxxxxxx) isa on Kxxxx Pxxx Hageja elab koos emaga ning õpib 08.01.2020 seisuga

2-20-326 xxxxxxxxx Gümnaasiumi 11. klassis. Kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja ülalpidamises. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 96 on täisealised esimese astme ülenejad sugulased kohustatud andma ülalpidamist. PKS § 97 p 2 kohaselt on õigustatud ülalpidamist saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on hageja, kes täisealiseks saanuna on jätkanud õpinguid gümnaasiumis, õigustatud saama kostjalt ülalpidamist õpingute ajal, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning kostjal on kohustus hagejale ülalpidamist anda. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatise maksmisega. Täisealisele lapsele makstava elatise puhul tuleb lähtuda üldistest ülalpidamise andmise alustest. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja nõuab kostjalt elatist 292 eurot kuus ning esitas enda igakuiste kulude loetelu ja põhjendused. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel teistsuguses suuruses. Hageja esitas hagi 08.01.2020, kuid nõuab elatist ka tagasiulatuvalt perioodil 15.12.201907.01.2020. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodil 15.12.2019-07.01.2020, sest hageja sai täisealiseks 14.12.2019. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 08.01.2020 292 eurot kuus, kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tagasiulatuvalt perioodi 15.12.2019-07.01.2020 eest mõistab kohus välja hagejale elatise 226,08 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude täies ulatuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-20-326 Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 140 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on täiendatud hagiavalduse koostamisele kulunud kaks tundi tasumääraga 70 €/h (sisaldab käibemaksu). Arvestades asja keerukus ja mahukust on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tasumäär ja ajakulu on mõlemad põhjendatud ja mõistlikud. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 5 eurot, mis on rahvastikuregistrist kostja elukoha teadasaamiseks tehtud päringu tasu. Nimetatud kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu ja TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Kohtu hinnangul on 5 eurot põhjendatud ja vajalik kulu ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 145 eurot ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.