XX hagi VV, YY ja LL vastu elatise vähendamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
VV vastu esitatud hagi hind 810 eurot ja apellatsioonkaebuse hind 744,30 eurot YY vastu esitatud hagi hind 810 eurot ja apellatsioonkaebuse hind 744,30 eurot LL vastu esitatud hagi hind 810 eurot ja apellatsioonkaebuse hind 744,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX, lepinguline esindaja Kalle Klooster Kostjad (vastustajad): VV, YY, LL, ühine seaduslik esindaja CC ja ühine lepinguline esindaja Angela Jürgenson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.
5.Täpsustada tsiviilasja hinda ning määrata iga kostja vastu esitatud hagi hinnaks maakohtus 810 eurot ja apellatsioonimenetluses 744,30 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja, isa) esitas 7. oktoobril 2019 Harju Maakohtule hagi VV, YY ja LL (kostjad, lapsed) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada igale lapsele makstavat elatist 90 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja ja CC (laste ema) kooselu lõppes 12. septembril 2018. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-18-18723 (edaspidi: varasem tsiviilasi) sõlmiti 30. mail 2019 toimunud istungil kompromiss, millega hageja kohustus tasuma igale lapsele elatist 180 eurot kuus – kokku 540 eurot, millele lisandus 230 eurot vanemale tütrele, kes käesolevas menetluses ei osale. Vanemad kinnitasid 6. juunil 2019 Tallinna Perekeskuses suhtluskorra kokkuleppe, mille kohaselt viibivad lapsed hageja juures iga kuu 20.–30. kuupäevani. Alates sellest ajast on lapsed korra järgi hageja juures viibinud, mõnel kuul ka rohkem. Seega on muutunud asjaolud võrreldes elatise kokkuleppe sõlmimisega. Lisaks kujuneb mitme lapse samas peres kasvatamisel mastaabisääst ja emale laekub igakuiselt riiklik peretoetus 772 eurot, mis katab märkimisväärse osa laste vajadustest. Neid tuleb arvestada mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Elatise kokkuleppe sõlmimisest möödus hagi esitamiseni viis kuud ja mingid asjaolud sel ajal ei muutunud. Isa avaldas varasema tsiviilasja istungil: „Olen nõus elatist maksma 150–180 eurot lapse kohta ja tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva minu juures”. Ka ema arvestas elatise kokkuleppimisel laste osalise viibimisega isa juures. Hageja on võimeline maksma kokkulepitud elatist, mistõttu puudub alus seda vähendada.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 21. jaanuari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitiseks 100 eurot. Maakohus märkis otsuse sissejuhatuses, et tsiviilasja hind on 2430 eurot.
3.1.TsMS § 459 sätestab mh, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1), ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).
3.2.Hagejal on põhimõtteliselt võimalik nõuda kompromissiga laste kasuks väljamõistetud elatise muutmist, sest TsMS § 459 kohaldub (koosmõjus TsMS § 432 teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul.
3.3.Maakohus leidis, et TsMS § 459 eeldused elatise suuruse muutmiseks ei ole täidetud: -
suhtluskorra kokkulepe sõlmiti nädal pärast elatise kohta kompromissi kinnitamist. Hageja kinnitas varasema tsiviilasja istungil valmisolekut maksta elatist 150–180 eurot lapse kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures. Arvestades hageja poolt istungil avaldatut, kokkulepitud elatise suurust ja suhtluskorra kokkuleppe sisu, asus maakohus seisukohale, et hageja sai ja pidi arvestama elatise kokkuleppe sõlmimisel, et elatise suurus lähtub mh asjaolust, et lapsed viibivad ca 1⁄3 kuust tema juures. Suhtluskorra kirjalikult kokkuleppimine ei anna alust elatise muutmiseks; 2 (5)
-
-
hageja ei toonud esile ega tõendanud, milliste kulude osas tekib kostjatel mastaabisääst ja kuidas on kõnealune asjaolu hageja uus selles tähenduses, et seda polnud võimalik arvesse võtta tsiviilasjas nr 2-18-18723 kokkuleppe sõlmimisel; peretoetuste temaatikat käsitleti ka varasema tsiviilasjas istungil. Hagejale selgitati, et peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei ole alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja on nii tsiviilasjas nr 2-18-18723 kui ka käesolevas menetluses kinnitanud, et tema majanduslik võimekus on piisav kokkulepitud elatise tasumiseks.
3.4.Perekonnaseaduse (PKS) sätted ei võimalda vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus lapsetoetusele. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see nii ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatavas vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Hageja ei tõendanud, et kostjate vajadused oleks kokkulepitud elatise summast veelgi väiksemad. Hageja majanduslik seisund pole halb. Sellises olukorras ei anna lapsetoetuse maksmise fakt alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
3.5.Kokkulepitud elatis jääb märgatavalt alla miinimummäära, mistõttu elatise täiendav vähendamine ei ole laste huvides. Maakohtu hinnangul on väljamõistetud elatis kooskõlas kindlaksmääratud suhtluskorraga.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas 20. veebruaril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega vähendada iga lapse kasuks makstavat elatist summani 97,30 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.
4.1.Varasema tsiviilasja istungil märkis kohus, et lahendatakse ainult elatise küsimust ja suhtluskorda ei arutata. Kuigi hageja ütles, et ta on nõus elatist maksma 150–180 eurot lapse kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures, ei saa sellest järeldada, et TsMS § 459 eeldused pole täidetud. Kompromissi kinnitamise ajal puudus hagejal kindlus, mil määral saab ta pakkuda lastele vahetut ülalpidamist. Suhtluskorra kokkuleppimisega muutusid olulised faktilised asjaolud ja seega on täidetud TsMS § 459 eeldused kompromissi muutmiseks.
4.2.Kompromisslepinguga hageja kohustusena ette nähtud elatis on oluliselt kõrgem miinimummäärast, sest kostjad viibivad 1⁄3 ajast hageja juures. Hageja tasub praegu elatist 180 eurot iga kuu rahas ja 1⁄3 ajast annab vahetut ülalpidamist. Ühe lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alammäärast suuremad kulutused tuleks kohtumenetluses tõendada.
4.3.PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega. Kostjad ei ole miinimummäärast suuremaid kulusid ja kõik peretoetused laekuvad emale. aastast 2020 on töötasu alammäär 584 eurot ja miinimumelatis seega 292 eurot kuus.
4.4.Lähtudes eeltoodust on õiglane kui hageja tasub igale lapsele elatist 97,30 eurot kuus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
3 (5)
6.Hageja taotles maakohtus igakuise elatise vähendamist 90 euroni, aga kaebuses palub seda teha summani 97,30 eurot kuus. Kostjad kaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus iga kostja vastu esitatud hagi 7,30 euro suuruse osasumma rahuldamata jätmise kohta TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
7.Hageja tugineb sisuliselt kahele väitele: -
asjaolud on elatise kohta kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul oluliselt muutunud, sest sõlmiti suhtluskorra kokkulepe; esineb alus vähendada kompromissis kokku lepitud elatist lastele vajaduste vahetult katmise ja peretoetuste tõttu.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited ei kajasta asjaolude tegelikku muutumist alates kompromissi sõlmimisest. Lastele vahetult ülalpidamise andmine seeläbi, et lapsed elavad ühe vanema juures, on faktiline asjaolu, mis ei sõltu vanemate kokkuleppest lastega suhtlemise korra kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et juba kompromissi sõlmides lähtusid vanemad sellest, et lapsed elavad 1⁄3 ajast isa juures. Samadel tingimustel vanemate vahel hiljem kokkuleppe kirjalikult vormistamine ei muuda faktilist olukorda, mille muutumisele ei ole hageja tuginenud. Pelgalt hageja teadmise kindlus suhtluskorra jätkumisest, ei ole TsMS §-s 459 nimetatud oluline maksete suurust või kestust mõjutav asjaolu, mille alusel on tehtud lahend varasemas tsiviilasjas.
9.Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et kokku lepitud elatist tuleks vähendada seaduses elatise miinimummäära kohta ette nähtud reeglite järgi. Selles osas on õige maakohtu põhjendus, et ainult peretoetuste ühele vanemale laekumise fakti põhjal ei saa mõista välja elatist alla miinimummäära. Hageja väidab ise, et minimaalne elatis on praegu 292 eurot. Kui lapsed on 2/3 ajast ema juures, siis seda arvesse võttes kujuneb hagejalt välja mõistetavaks vähimaks võimalikuks summaks 194,67 eurot (= 292 × 2⁄3). Kokku lepitud elatis on sellest summast väiksem.
10.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude summaks 100 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 ei ole see otsustus eraldi vaidlustatav.
11.Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.
12.Hageja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas hageja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Hagejale on tagatud kaebeõigus.
13.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjatele vastamiseks, mistõttu ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud hageja kaebuse esitamisel riigilõivu.
14.Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Ringkonnakohus peab vajalikuks hinda täpsustada. Elatise vähendamise hagi on esitatud eraldi iga kostja vastu, st kostjad osalevad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes. Sel juhul pole õige märkida ühtset hagihinda TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel, vaid see tuleb määrata iga kostja suhtes eraldi. Hageja taotles maakohtus igakuise elatise vähendamist 90 euro võrra, st hagi hind on TsMS § 129 lg 2 järgi 810 eurot (= 90 × 9). Apellatsioonkaebuses soovis hageja vähendamist 4 (5)
summani 97,30 eurot, st sama põhimõtte ja TsMS § 137 lg 1 kohaselt on igalt kaebuselt arvutatud hind 744,30 eurot (= (180 – 97,30) × 9).
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.