Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-19-15280
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2020, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
R. K.i hagi J. K.i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagihind 3 500 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
09. märts 2020
Menetlustoiming
Osaotsuse tegemine abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
R. K. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx xxx)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Hillar Villers (e-post xxx)
Kostja:
J. K. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx, e-post xxx)
Ida-Viru
Menetlusosalised võivad esitada otsuse (osaotsuse) peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
R. K. esitas Viru Maakohtule hagi J. K.i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Hageja ja kostja elavad alates 2019 aasta maikuu II poolest lahus. 23.07.2019. edastas hageja lepinguline esindaja kostjale kohtuvälise ettepaneku abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja vastas 30.07.2019 nimetatud ettepanekule teatades, et ei ole nõus abielu lahutamisega ja ühisvara jagamisega hageja poolt soovitud viisil. Hageja palub abielu lahutada ja jagada poolte ühisvara hagiavalduses märgitud viisil. Menetluskulud alus hageja jätta kostja kanda. tl. 3-37) Kostja esitas 23.10.2019 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. kostja märkis, et nende peresuhteid on võimalik säilitada, ta ei soovi lahutust. Seoses sellega on veel vara ka ühisvara jagamisest rääkida. Menetluskulud palus jätta poolte endi kanda. (tl. 49-55)
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et hagiavaldus abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja lahutuse nõude osas võimalik rahuldada osaotsusega, ühisvara jagamise nõudes menetlus jätkub. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud tõend number xxx (tl 10).
Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 5. PKS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2019.a. maikuust. Hageja peab kooselu jätkumist kostjaga võimatuks, hagejal on uus elukaaslane. Kostja lahutusega ei nõustunud. Poolte abielulised suhted on lõppenud ca 10 kuud tagasi, hageja abieluliste suhete taastamist ei soovi. Hageja palus 09.03.2020 kohtuistungil teha lahutuse osas osaotsus. Kuigi kostja ei nõustunud abielu lahutamisega, siis leiab kohus, et sunniviisiliselt ei saa kedagi sundida koos elama, seega puudub kindlus selles, et kohtuistungi edasilükkamine ja selle läbi menetluse pikendamine tagaks/aitaks kaasa poolte abieluliste suhete taastumisele. Hagi abielu lahutamise nõudes rahuldatakse osaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 450 lg 1, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.