Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind
YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
2250 eurot
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXX),
seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja Krista Paal (e-post:XXX) Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
3.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
4.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.09.12.2018 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu elatise nõudes miinimumsummas 250 eurot alates 02.04.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt kolisid hageja vanemad CC ja YY lahku alates 06.2017. Ajavahemikul 06.2017-04.2018 elas hageja kordamööda vanemate kodudes, kuid alates 02.04.2018 elab hageja alaliselt ema kodus tema täielikul ülalpidamisel. Isa, YY lapse kasvatamisprotsessis ei osale ega toeta last materiaalselt. Lapse isa on jätnud viimased kaheksa kuud poja täielikult hoole ja tähelepanuta. Isa on rikkunud ka lapse varahooldusõigust, kuna pole lapse ülalpidamises osalenud. Hageja ühe kuu kulud kokku on 507 eurot. Hageja emal on pangalaenuga ostetud elamu aadressil LLL, Tallinn ning garaažiboks PPP. Kostjal on korteriomand aadressil KKK ja sõiduk Subaru Forester. Kostja vastuväited
3.Kostja leidis, et hagiavalduses esineb vastuolu. Nimelt, sama raha eest, mida lapse ema kulutab täna igakuiselt lapse eralasteaia kohatasu ja ujumistrenni peale (217 eurot+45 eurot), oleks jätkunud lapse senises munitsipaallasteaias mitmeks kuuks (100 eurot+tasuta ujumine). Täiendavalt oleks sellest rahast jätkunud ka lapse osalemiseks nii loovusringis kui ka spordiringis, mille vastu laps oli samuti kõrgendatud huvi ülesse näidanud. Kostja eeldas, et ühe või teise kulu mõistlik määr saab ka motiveeritult tõendatud. Kostja leidis, et ühe vanema süüdimatu ebapädevus kulusid ette planeerida, oskamatus kuludega toime tulla ei tähenda, et see tuleb teisel vanemal kinni maksta. Kostja on lapse ema lühinägelikkuse tulemusena kandnud hageja kasuks ettenägematuid kulutusi. Kostja leidis, et tsiviilasjas nr 2-17-19017, milles kohus lahendas hooldusõiguse küsimusi seoses lapse viibimiskoha ja haridusega, on tehtud olulisi hooletusvigu, menetlus läbi viidud erapoolikult ja puudulikult. Menetluse edasine käik
4.Hageja teavitas 27.06.2019 ja 04.10.2019 menetlusdokumentidega kohut, et kostja väldib hagejaga igasugust kontakti ning hageja ülalpidamine on endiselt hageja esindaja õlul. Hageja läheb sügisel kooli ning kulutused suurenevad. Kuna perre on 2018 aastal sündinud teine laps, suurenevad kulud laste ülalpidamiseks. Kostja ei osale endiselt hageja ülalpidamises. Kostja ei ole põhjendanud hagejale elatise mittemaksmist ega tõendanud, et ta oleks seda mingis osas teinud. Hageja alustas septembris kooliteed ja hageja esindaja on seoses sellega teinud ainuisikuliselt suuremas mahus väljaminekuid.
5.Kostja leidis 01.11.2019 menetlusdokumendis, et ei pea endistviisi vajalikuks arutada tsiviilmenetluses olevaid nn olulisi asjaolusid (näiteks, kuipalju kellelgi on täna ülalpeetavaid, missugused on kellegi kohustused, sissetulekud vms), kuna antud menetluse algatamise alused on väärad. Kostja tegi ettepaneku, et kui lapse emale on täna majanduslikult koormavaks ja talle valmistab raskusi lapse kasvatamise ja ülalpidamisega toime tulemine, siis on kostja valmis esimesel võimalusel võtma üle lapse emalt kogu lapse edasist kasvatust puudutava temaatika, alustades lapse füsioloogiliste vajaduste (sh toit, peavari) rahuldamisest, kuni lõpetades tema eneseteostusega (sh kool, huviringid). Kostja avaldas ühtlasi, et ei osale 01.11.2019 määratud istungil ning valmisolekut esimesel võimalusel taastama lävimise hagejaga ja osalema tema igapäevases ülalpidamises nii nagu seadus seda ette näeb, kui kohus on
valmis tühistama tsiviilasjas nr 2-17-19017 põhjendamatult lapse ema kasuks määratud otsustusõigused (viibimiskoht, haridus, tervis).
6.Tsiviilasjas toimus 01.11.2019 istung, millel osales hageja seaduslik esindaja. Kohus määras koguda tõendeid omal algatusel ning hageja seaduslikul esindajal esitada uus kulude nimekiri ja tõendid eluasemekulu kohta.
7.03.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt elatise tasumist alates 02.04.2018 summas 270 eurot. Hageja igakuised kulutused on 575 eurot. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 19.11.2019 otsusega hagi osaliselt; mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 200 eurot kuus ehk 74% elatise alammäärast ning määras, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega; elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 10.kuupäevaks CC arvelduskontole. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
9.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.
10.PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
11.XX on sündinud XX.XX.XXXX. Tema vanemad on CC ja YY. Hageja elab ema juures. Kostja ei osale lapse ülalpidamises alates aprillist 2018.a s.o poolteist aastat. Kogu lapse ülalpidamise on taganud hageja seaduslik esindaja üksi.
12.YY-l on kaks alaealist last. YY-ga koos ja tema ülalpidamisel elab Harju Maakohtu tsiviilasjast nr 2-17-19107 nähtuvalt tütar QQ. Kohtu päringule vastati Sotsiaalkindlustusametist, et YY-le (ja QQ-le (isikukood XXXXXXXXXXX) on määratud lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus ja toitjakaotuspension summas 136,91 eurot kuus. Harju Maakohtu tsiviilasjast nr 2-17-19107 on kohtule teada, et YY kohtumenetluse ajal 2018.a vähemalt täies mahus ei töötanud. E-maksuameti/etolliameti 01.11.2019 väljavõttest nähtub, et YY-le on tehtud sotsiaalmaksuga maksutatavaid väljamakseid juunis ja septembris 2019.a st mitte regulaarselt.
13.Hageja on nimetanud oma igakuised kulutused alljärgnevalt: eluasemekulu 150 eurot; toidukulu 90 eurot; transpordikulu 60 eurot; sidekulu 4 eurot; tervishoiukulu 5 eurot; hügieenitarvete kulu 5 eurot; koolikulu 30 eurot; riided ja jalanõud 40 eurot; muud vältimatud püsikulud (kunstitunnid 140 eurot, meelelahutus 30 eurot, kunstitarbed 5 eurot, spordivarustus 20 eurot) 195 eurot. Kokku 575 eurot ühes kuus. Kostja ei ole lapse kulude suurusele ega vajalikkusele vastu vaielnud.
14.Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtub, et kostja ei tööta stabiilselt. Kohus oli seisukohal, et töötus ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu, tegu on üsna noore inimesega, kellel on eelduslikult head võimalused töö leidmiseks.
15.PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Kostjal on kaks alaealist last, kelle suhtes kostjal on ülalpidamiskohustus. Tütar on 16aastane ja poeg 7-aastane. Eeldatavasti on, arvestades laste vanuseid, tütre vajadused suuremad kui poja. Tütar saab toitjakaotuspensioni 136,91 eurot kuus. Ühe lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on eelduslikult kahekordne elatise alammäär ehk 540 eurot
ning kummagi vanema osa ülalpidamiskuludest eelduslikult 270 eurot. Arvestades QQ toitjakaotuspensioni suurust, on YY ülalpidamiskohustus Karoline puhul mitte 270 eurot, vaid 540 – 136,91 ehk 403 eurot kuus. XX on majanduslikult paremas olukorras, kui QQ, kuna XX-l on kaks vanemat, kes saavad tema ülalpidamisse panustada. Kohus arvestas nimetatut elatise väljamõistmisel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alla alammäära s.o 200 eurot kuus ehk 74% elatise alammäärast. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub jätta hagi rahuldamata, maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtusse täiendavate asjaolude kindlaks tegemiseks ja asja uueks läbivaatamiseks, kaaluda võimalusi kohtunik Haide Rimmel tegevuse suhtes tsiviilasjades nr 2-17-19107 ja 2-1818572 distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
18.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu väide, justkui kostja ei ole elatise nõudele sisuliselt vastanud, läbinisti väär. Seda tõestavad manused, kui ka Harju Maakohtuga peetud e-kirjavahetused.
19.Eraldi tuleb ära märkida 01.11.2019 kohtuistungil kohtuniku ja lapse ema vahel peetud suhtlus, mis ei ole terves ulatuses kajastust leidnud istungi kirjalikus protokollis, kuid on väga selgelt kuuldav istungi helisalvestuselt. Nimelt, saades kohtunikult teada, et mina istungil ei osale, tunneb lapse ema huvi minu mitteosalemise põhjuste vastu. Kohtuniku vastus on lakooniline, „Aa noh, tal on ikka see ....“ Just täpselt nii leiab kajastust kostja tagasiside kohtule.
20.Veelgi kummalisem on, et viimast kostja arvamust kohus üldse ei küsinud, st kohtunik on teinud sisuliselt tagaseljaotsuse.
21.Kohtuotsusest selgub, et kostjal on kaks alaealist last, kellest tütar elab alaliselt kostjaga. Samas, lapse ema kohta kirjutab kohus, et tema täidab lapse ülalpidamiskohustust üksi, olgugi, et kohtuistungi protokollist ja helisalvestiselt kuuldub, et lapse ema aitavad poja ülalpidamisel ka tema elukaaslane ning lapse vanavanemad. Kohtuistungi protokolli põhjal huvitub kohtunik sellest, kuidas lävib laps oma väiksema poolvennaga, kuid ei kuule sõnagi sellest, kuidas lävib laps oma vanema poolõega.
22.Samuti ilmneb kohtuotsuse põhjal, kui palju kostja toetust või kostja tütar pensioni saab, kuid selles ei ole sõnagi selle kohta, kui palju lapse ema CC toetust saab.
23.Kohtuotsuses leiab kajastust ka kostja töötamine, st et 2018. aastal kostja täies mahus ei töötanud ning e-maksuameti 01. novembri (k.a) väljavõtte alusel ilmneb, justkui oleks kostjale tehtud maksuga maksustatavaid väljamakseid ebareeglipäraselt. Alates 01. juunist käib kostja regulaarselt tööl ja omab ka pidevat sissetulekut. Kõik eelöeldu on tuvastatav läbi e-maksuametist. Kohus omab täit ülevaadet ja kui mitte, siis on kostja valmis vastavad andmed kohtule esitama. Lapse ema töötamise kohta ei ole kohtuotsuses sõnagi.
24.Kohtuotsuses on hageja ehk lapse ema poolt välja toodud igakuised kulud lapsele. Kulutuste loetelu lõpust selgub, et kostja ei ole kulutuste suuruse ja vajalikkuse osas vastu vaielnud. Tegelikkuses ei ole keegi (ei lapse ema, ega ka kohus) kostjalt tehtavate kulutuste osas arvamust küsinud. Kohtuotsuses ei ole sõnagi kostja kulutuste kohta. Keegi ei ole ka nende vastu huvi tundnud.
25.Olles tutvunud 01.11.2019 nii kohtuistungi protokolli kui ka helisalvestisega, on selgesti mõistetav, kuidas kohtunik vähemalt poole istungi toimumise ajast ehk ca 10 minutit nõustab lapse ema nii esitatavate kulutuste kui ka nende ulatuse osas. Miks kohtunik peab oluliseks hagejat nõustada riigi poolse õigusabi võimalikkusest ja kostjat mitte?
26.Analoogselt tsiviilasja nr 2-17-19107 raames 08.03.2018 toimunud avaistungile, esitab lapse ema ka antud asja osas kohtule valeväiteid. Kostja viimane videokõne pojaga oli kindlasti käesoleval aastal ja pärast tema poolvenna sündi (vähem kui 8 kuud tagasi). Samuti on kostja proovinud pojaga kahel korral peale seda ühendust saada, helistades ühel korral ema telefonile ja teisel korral saates sõnumi.
27.Kostja kinnitab, et niipea kui on lõpetatud mitteobjektiivsetel ja subjektiivsetel alustel määratud ainuhooldusõigused lapse ema kasuks, on ta valmis taastama oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse lapse ees.
28.Lapse ema ei ole ühtegi lapsele tehtavat kulutust kokku leppinud lapse isaga, isegi mitte informeerinud lapse isa lapsele tehtavatest kulutustest. Kui laps käis veel munitsipaallasteaias, keeldus lapse ema kõikide, nii lasteaia kui ka lasteaiaväliste, kuid siiski lapse huvide ja vajaduste rahuldamisega seonduvate kulude (sh kohatasu, toitlustus, huviringid, väljasõidud, sünnipäevad vms) tasumisest.
29.Pannes lapse samaaegselt eralasteaeda, tekitas lapse ema oma käitumisega ebamõistlikult suured kulutused, mis ei rahuldanud lapse vajadusi samas määras, nagu seda tegi munitsipaallasteaed. Kohus ei ole menetlenud lapsele tehtavaid kulutusi mitte esmajoones lapse huvidest ja heaolust lähtuvalt, vaid ennekõike lapse ema huvist lähtuvalt.
30.Hagita tsiviilmenetluses on pidanud kohus lapse ema poolt tekitatud ebamõistlike kulutusi ebaolulisteks, käesolevas menetluses ei vaevu isegi mitte välja selgitama, kas kulutused on õigustatud, objektiivsed või mida arvab tehtavatest kulutustest kostja, lapse isa. Kohus on tõendeid kogunud selektiivselt ja kostja au, head nime alandavalt.
31.TsMS § 7 sätestab, et õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab, kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei tule kohtul põhjendada ainult hagita määrust, kui avalduse rahuldamisega ei kaasne ühegi menetlusosalise õiguste kitsendamine. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab tuginedes TsMS § 646, § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teisele lausele ning § 657 lg 1 p 3, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtusse uueks läbi vaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele üksnes kaebuse põhjal, kuna kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumisi apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
33.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
34.Esmalt saab nõustuda selle apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on vääralt leidnud, et kostja ei ole hageja kulude suurusele ega vajalikkusele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja materjalides sisalduvast kostja 28.12.2018 vastusest järeldatav, et ta peab hageja kulutusi tõendamist vajavaks ning osaliselt ka ebaotstarbekaks (eralasteaed, ujumistrenn). Maakohus ei ole seda tähele pannud ning on eeltoodust tulenevalt eksinud nii TsMS § 442 lg 7 sätestatu vastu märkida otsuse kirjeldavas osas nõude kohta esitatud vastuväited kui ka § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustuse täitmisel.
35.Nõustuda saab osaliselt ka selle apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole kostjalt arvamust üldse küsinudki.
36.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus asjas 01.11.2019 kohtuistung, mille käigus hageja suurendas hagi põhinõude summat. Kohus määras koguda omal algatusel tõendeid ning tähtaja hageja kulude uue nimekirja esitamiseks, märkides, et küsib ka kostjalt, kas tal on vastuväiteid (tlk 31 pöördel-32). Hageja on 03.11.2019 esitanud täpsustatud nõudega hagiavalduse, millest nähtuvalt nõuab ta alates 02.04.2018 (so tagasiulatuvalt) senise 250 eurot asemel kostjalt 270 eurot (tlk 39 pöördel). Tsiviilasja toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu aga, et maakohus oleks kostjalt suurendatud haginõude, hageja esitatud ja kohtu omal algatusel kogutud tõendite osas seisukohta küsinud.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, jättes kostjale 03.11.2019 hagiavalduse kätte toimetamata, rikkunud TsMS § 328 lg 2 ja § 393 lg 1 ning jätnud tagamata ka kostja TsMS § 199 lg 1 p-des 4, 5, 6 sätestatud õigused. TsMS § 199 lg 1 p 4, 5 ja 6 kohaselt on menetlusosalisel õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta; 5) esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest; 6) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. TsMS § 328 lg 2 kohaselt tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti.
38.Ühtlasi on maakohus kostja seisukoha küsimata jätmisega rikkunud ka eelmenetluse läbiviimise reegleid.
39.Kohtu ülesanded eelmenetluses on sätestatud TsMS §-s 392, mille kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses.
40.Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-07, p 15).
41.Ringkonnakohus märkis ülalpool, et vastuses hagile pidas kostja hageja kulutusi tõendamist vajavaks ning osaliselt ka ebaotstarbekaks. Apellatsioonkaebuses on kostja välja toonud, et maakohus jättis välja selgitamata nii kostja kulutused, kui selle, kas hageja seaduslik esindaja töötab ja kui palju ta toetusi saab. Kostja on jätkuvalt ka märkinud, et hageja kulutused on temaga kokku leppimata ning ebamõistlikud. Jättes kostjalt tema seisukoha küsimata ja asjaolud välja selgitamata, on maakohus eelkõige rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 392 lg 1 sätestatud selgitamiskohustus on vahetult seotud tsiviilkohtumenetluse üldise eesmärgiga lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).
42.Arvestades, et maakohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud, et see võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise ning maakohtu otsustus võinuks asjaolude väljaselgitamise tulemusena olla praegusest erinev.
43.Kuivõrd maakohus on tsiviilasjas lõpplahendi teinud ilma, et oleks kostjat asja menetlusse pärast 01.11.2019 toimunud kohtuistungit enam kaasanud, suurenenud haginõude, esitatud ja kogutud tõendite osas seisukohta küsinud ning tähtsate asjaolude kohta oma seisukohti ja tõendeid esitada võimaldanud, on kohus oluliselt rikkunud ka õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on TsMS § 656 lg 1 p 1 tulenevalt maakohtu
otsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. PS § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
44.Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 5 sätestatud kohustust lahendada resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Praegusel juhul ei ole maakohtu otsuse resolutsioonist arusaadav, millisest ajast maakohus kostjalt elatise välja mõistnud on. Nii esialgses kui 03.11.2019 esitatud hagiavalduses on hageja esitanud elatise nõude tagasiulatuvana, so alates 02.04.2018 (tlk 4, 40). Põhimõtet, et otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, kuna täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit, on Riigikohus rõhutanud korduvalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 14). Arvestades, et selles osas on puudulik ka kohtuotsuse põhjendav osa, saab maakohtule ette heita ka TsMS § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumist.
45.Kuivõrd tegemist ei ole rikkumistega, mida ringkonnakohus saaks apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause), tuleb asi tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Eelnevast tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus ka kaebuse muid väiteid. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel läbi viia seaduse nõuete vastav menetlus (sh eelmenetlus) ning kohtuotsuse tegemisel järgida TsMS § 442 sätestatut.
46.Seoses apellandi kaebuses esitatud taotlusega kaaluda kohtunik Haide Rimmeli osas distsiplinaarmenetluse algatamist, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et sellise nõude lahendamine väljub tsiviilasja menetlemise piiridest ja kohtukolleegiumi pädevusest, kuna TsMS § 12 ja § 633 lg 1 tulenevalt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioonja määruskaebuste alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebust selles osas võimalik rahuldada.
47.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik