Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (endine C) (isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.11.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.
4.Mõista XX-lt välja YY kasuks menetluskulud 45 eurot.
5.Keelduda XX poolt apellatsioonkaebusele, 11.02.2020 ja 25.02.2020 seisukohtadele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest, sest need on osaliselt juba varasema menetluse käigus toimikusse esitatud ja osaliselt esitatud hilinenult, va apellatsioonkaebusele lisatud tõend hageja abielu sõlmimise ja hageja abikaasa töölepingu lõpetamise kohta, mis tuleb võtta asja materjalide juurde.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagi asjaolude kohaselt põhjustas hagi esitamise miinimumpalga tõus, mille tõttu tõusid ka elatise määrad. Hageja soovib oma alaealisi lapsi kohelda võrdselt, kuid elatise maksmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuvad tema teised 2 ülalpeetavat (OO XXXXXXXXXXX ja RR XXXXXXXXXXX) vähem kindlustatuks kui praegu poole kuupalga alammäära ulatuses elatist saav YY. Kuna riiklikud lastetoetused on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, tuleb nendest 50% võtta arvesse tema kui isa kohustuse täitmisena ning sellevõrra vähendada elatise suurust. Kaks esimest last saavad kumbki riigilt igakuiselt 60 eurot, mis vähendab kummagi vanema kohustust ühe alaealise kohta 30 euro võrra. Lisaks tuleb arvestada riigi poolt makstava lasterikka pere toetusega (300 eurot kuus), mis tuleb jagada võrdselt kõikide peres olevate laste vahel ehk 300:3 = 100 eurot ühe lapse kohta ja arvestada 100 eurost 50%, so 50 eurot kummagi vanema kohustuse vähendamiseks. Seega on hageja arvates mõlema vanema kohustused ühe ülalpeetava kohta riigi poolt kaetud kokku 80 euro ulatuses. Lisaks palus hageja elatise vähendamisel arvestada Y-ga kohtumiseks tehtavaid kulutusi, mis on ca 30 eurot kvartalis (keskmiselt 10 eurot kuus). Hageja märkis veel, et temale endale peab jääma eluks vajalike kulutuste katteks rahalised vahendid, et ta ei satuks makseraskustesse. Hageja tõi välja enda kulutused ühe kalendrikuu kohta (elamiskulud 120 eurot, elatis esimesele lapsele 270 eurot, Y-ga kohtumise kulud ca 10 eurot; söök, majapidamis- ja hügieenitarbed 250 eurot, riided, ravimid ja transport, mis on hädavajalik tööl käimiseks 140 eurot).
2.05.02.2019 seisukohas märkis hageja, et tal on praegu võimalik teha lapsega kohtumiseks kulutusi 30€ kvartalis (keskmiselt 10€ kuus), mille eest ta kohtub lapsega kord kvartalis Järvamaal. Samuti käib laps kord 2-3 kuu jooksul tema juures, enamasti koolivaheajal, mil veedab tema juures 4-30 päeva, olenevalt koolivaheaegade pikkusest. Ta tegeleb lapsega vastavalt võimalustele, st käib lapsega kalal, karti sõitmas, veekeskuses, kinos, kelgutamas, Soomes Sealife’s jne. Lapse nahaprobleemidega pöördudes ta lapsega nahaarsti poole ning ostis vajalikud ravimid. Lisaks pöördus ta lapsega kaks korda psühholoogi poole, kandes tasulise teenuse kulud. Hageja märkis, et tema 8 kuu keskmine sissetulek oli kokku 8304,39 eurot (palgatulu 8152,44 eurot + Eesti haigekassa 151,95 eurot), so keskmiselt 1038 eurot kuus. Ta ei oma kinnisvara. Hageja märkis, et tal on 3 alaealist last ning praegu jäävad tema teised kaks alaealist last majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja leidis, et tema sissetulek on tõusnud vähem kui kehtiv elatise miinimumäär kolme ülalpeetava kohta vajalik oleks, arvestades ka temale endale elamiseks vajalikke piisavaid vahendeid.
3.27.06.2019 vastuses kohtunõudele teatas hageja, et tema teiste laste OO'i ja RR'i vajaduste katmise keskmised kulutused ühes kuus on vastavalt 510 eurot ja 470 eurot, millest hagejal on oma sissetulekust võimalik katta kummagi lapse osas 155 eurot ning puudujääv osa on kaetud laste ema sissetulekust (vanemahüvitis) ja riiklikest
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 lastetoetustest. Hageja leidis, et tema praegune panus YY'i igakuistesse kulutustesse on elatis 270 eurot + kohtumiste kulud keskmiselt 10 eurot kuus + 50% (80 eurot) riikliku lastetoetuse Y'i osast, kokku 360 eurot. Samas kui tema poolt teistele lastele tehtavad igakuised kulutused on OO'ile 235 (155+80) eurot ja RR'ile 235 (155+80) eurot. Seega on hageja poolt teistele lastele tagatud võimalus toimetulekuks ja arenguks käesoleval hetkel 125 euro võrra väiksem kui YY'ile, mistõttu ei ole ka tagatud kõigi kolme alaealise võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks. Lisaks eelnevale on alates 7.maist 2019 hagejal ka RR'i ema ülalpidamise kohustus PKS § 111 lg 2 alusel, kuna vanemahüvitise maksmine on lõppenud, R'l puudub riiklik lasteaia koht ning tema emal ei ole seetõttu olnud võimalik tööle naasta. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates ei ole miinimumpalga kasv piisav põhjendus elatise vähendamiseks. Tuginedes Riigikohtu lahenditele märkis kostja, et lapsele väljamõistetud elatise suurust saab huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada. Peretoetused võivad olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega, näiteks vanemate halb varaline seisund või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kumbagi asjaolu ei ole hageja tõendanud. Kostja käib keskmiselt korra 2-3 kuu jooksul isa juures, sõidab sinna rongiga ema antud raha eest reedel või laupäeval ning pühapäeval sõidab ema antud raha eest rongiga tagasi. Hageja kulutused sellel ajal sisaldavad põhimõtteliselt ainult toitu. Ei ole usutav, et lapse toidukulu päevas on 15 eurot. 1-2-3 ööd kvartalis isa juures käimine ei ole osa ajast teise vanema juures elamine, samuti mitte vahelduv elukoht. Hageja viimase 8 kuu keskmine sissetulek on lähtuvalt konto väljavõttest 1171 eurot. Kui hageja peaks maksma elatist kolmele lapsele 270 eurot, siis jääks tal enda ülalpidamiseks 361 eurot. Lisaks ei ole hageja avaldanud fakti, et ta omab kinnisvara aadressil XXX, see korter on välja üüritud ning hageja saab sellelt ka üüritulu. Aastal 2015 nimetas hageja enda keskmiseks palgaks 600 eurot kuus, seega on hageja palk 4 aastaga tõusnud 571 euro võrra. Lisandunud on üks ülalpeetav. Elatis ühele lapsele aastal 2015 oli 195 eurot, ehk siis elatis on tõusnud 75 euro võrra. Palgale lisandunud 571-st eurost peaks hageja suutma 75 eurot rohkem elatist maksta ning jääb ka teistele lastele. Ja kui raha ei jätku, on hagejal võimalik müüa maha oma kinnisvara aadressil XXX.
5.30.09.2019 täiendavas seisukohas lisas kostja, et kinnistusraamatust nähtuvalt on korter aadressiga XXX oktoobris 2018 võõrandatud. Kostja esindajale teadaolevalt võõrandati antud korter 17 000 euro eest. Arvestades hageja senist käitumismustrit, on üsna tõenäoline, et korteri müügist saadud tulu laekus kellegi teise pangakontole. Kostja leidis, et kuna tegemist on miinimumelatisega, siis ei ole kostja esindajal kohustust tõendada tehtud kulutusi. Samuti ei ole vaja kostja esindajal tõendada hagejale enda sissetulekuid, sest kostja esindaja sissetulekutest ei olene elatise suurus. Kostja leidis, et hageja esitatud kontoväljavõtted ei tõesta laste vajadusi ega vanemate poolseid kulutusi lastele. Ka esitatud ostudokumendid ei tõesta, et antud esemed on ostetud hageja või tema naise poolt nende ühistele lastele. Lisaks ostud Po.P ja Breden e-poest tõestavad pigem, et perel rahaprobleemi pole, kuna tegemist on pigem kallimate lasteriiete brändidega, mida kostja ema pole kunagi lastele ostnud. Samuti ei tõesta sularahaväljavõtted lastele taskuraha andmist ning tasuline kitarriõpe näitab pigem rahapuudusele vastupidist. Kohus nõudis ka laste ema sissetulekuid, mida esitatud ei ole ning isa poolt on taas näidatud ainult ametlik palk, mitte kogu
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 sissetulekut. Kordagi pole hageja maininud ega näidanud 17 000 eurot, mille ta korteri müümise eest sai. Hageja poolt väljaarvutatud kulutused Y-le ei vasta tõele, kuna riiklikud peretoetused on riigi toetus last kasvatavale vanemale, mitte eraldielava vanema poolne panus. Hageja poolt laekub iga kuu 270 eurot, sedagi enamasti hilinemisega või kohtutäituri abil. Riiklike peretoetuste maksmine lapse emale ja hageja teiste laste ema sissetuleku (väidetav) puudumine ei anna alust esimesele lapsele määratud elatise vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades hageja piisavat sissetulekut ja täielikku töövõimet. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna kostjal menetluskulud puuduvad.
7.Hageja nõue põhineb eelkõige asjaoludel, et seoses miinimumpalga kiire kasvuga on miinimumelatise määr tõusnud, sellest tulenevalt ei võimalda hageja sissetulek tal maksta kostjale miinimummääras elatist ilma, et oleks tagatud tema kahele teisele lapsele kostjaga võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks, samuti endale eluks vajalike kulutuste katteks.
8.Hageja tugines ka asjaolule, et kostja emale makstakse riiklikke peretoetusi ning nende toetussummade arvelt tuleks võrdselt (50% ulatuses) vähendada mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurust. Lisaks palus hageja arvestada tema poolt kostjaga kohtumisteks tehtavaid kulutusi.
9.Kostja on seisukohal, et miinimumpalga tõus ega peretoetuste maksmine ei ole iseenesest aluseks hagejalt miinimummääras väljamõistetud elatise vähendamiseks. Riiklikud peretoetused on riigi toetus last kasvatavale vanemale, mitte eraldi elava vanema poolne panus. Hagejale on lisandunud üks laps, kuid ka tema sissetulekud on kasvanud. Miinimummääras elatise vähendamine ei ole põhjendatud arvestades hageja piisavat sissetulekut ja töövõimet.
10.Kohus on seisukohal ja nõustub kostjaga, et hageja esile toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust vähendada temalt Pärnu Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega 2-15-2047 kostja kasuks miinimummääras väljamõistetud elatist.
11.Vaidlust ei ole selles, et XX on 22.12.2017 sündinud RR'i isa. Nimetatud asjaolu nähtub ka rahvastikuregistri väljavõttest (tl 14). Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et pärast 15.05.2015 kohtuotsuse tegemist on hageja olukord ühe lapse sündimise tõttu muutunud ning muudatus on hagejale kaasa toonud täiendava ülalpidamiskohustuse (lisaks kostjale ja 13.11.2010 sündinud OO'ile veel ühe lapse suhtes). Samas ei anna aga nimetatud asjaolu iseenesest alust hageja nõude rahuldamiseks.
12.Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas 2-15-2047 hagiavalduse esitamise ajal (KIS andmebaasist nähtuvalt 09.02.2015) oli hagejal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma kahele alaealisele lapsele, so kostjale (YY) ja OO'ile. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli hageja palk keskmiselt 600 eurot kuus ning ta omas kinnisasja. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka tsiviilasja nr 2-15-2047 kohtuistungi protokollist, mille kohaselt XX’i enda väitel oli kohtuistungi ajal tema palk 600 eurot, tema ülalpidamisel oli kaks last ja tal oli korter aadressil XXX (tl 117).
13.Arvestades hageja 600 eurosest sissetulekust maha 15.05.2015 kohtuotsusega väljamõistetud elatise 195 eurot jäi hagejale järgi keskmiselt 415 eurot, mis kohtu hinnangul võimaldas hagejal anda oma teisele lapsele OO'ile ülalpidamist vähemalt kostjaga samal määral, so 195 eurot kuus. Sel juhul jäi hagejale veel järgi keskmiselt 220 eurot kuus. Seejuures arvestas kohus ka asjaoludega, et hageja omas lisaks igakuisele sissetulekule kinnisvara ning oli töövõimeline. Kohus leidis, et hageja peab
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 tegema kõik endast oleneva, et töötada suurema koormusega või otsida tasuvamat tööd.
14.Hagiavalduse esitamise ajal 13.01.2019 oli hagejal ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, st lisaks kostjale veel OO'i ja RR'i suhtes. Hageja 05.02.2019 vastuse kohaselt on hageja viimase kaheksa kuu sissetulek kokku 8304,39 eurot (palgatulu 8152,44 eurot ja Eesti Haigekassast 151,95 eurot), seega keskmiselt 1038 eurot kuus (tl 33).
15.Arvestades hageja keskmisest kuusissetulekust (1038,04 eurot) maha 15.05.2015 kohtuotsusega väljamõistetud elatis (13.01.2019 hagiavalduse esitamise ajal 270 eurot) jäi hagejale järgi keskmiselt 768,04 eurot. Hageja esitatud andmetel (tl 46) on hageja teiste laste, st OO’i ja RR’i vajaduste katmise keskmised kulud vastavalt 510 eurot ja 470 eurot kuus, millest hageja peab enda osaks kanda vastavalt 255 eurot ja 235 eurot.
16.Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt kulub hagejal enda vajaduste katmiseks 510 eurot kuus (tl 3). Arvestades pärast kostjale miinimummääras elatise andmist hagejale järgi jäävast 768,04 eurost maha teiste laste vajaduste katmiseks kuluva hageja osa, jääb hagejale järgi 278,04 (768,04-255-234) eurot. Seega jäi hagejale hagiavalduse esitamisele eelneva kaheksa kuu keskmisest sissetulekust enda vajaduste katmiseks järgi rohkem rahalisi vahendeid (278,04 €), kui tema poolt iga lapse vajaduste katmiseks on vaja anda.
17.Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas asjas hagi esitamise ajal on hagejal üks ülalpeetav rohkem võrreldes varasema menetlusega. Samas on võrreldes varasemaga suurenenud hageja sissetulek sedavõrd, et võimaldab hagejal kanda kostja ja oma teiste laste ülalpidamiskulud pooles ulatuses nende vajadustest (270+255+235=760). Hagejale endale jääb oma sissetulekust rahalisi vahendeid veidi enam võrreldes lastega, so 274,07 (1038,04 -760) eurot. Seega puudub hageja varalisest seisundist tulenev alus hagi rahuldamiseks.
18.Pealegi, kinnistusraamatu väljavõte (tl 120-122) kinnitab, et tsiviilasja nr 2-15-2047 menetluse ajal oli XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, aadressiga XXX, üldpindalaga 56,6 m2) omanik. Samas nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et 08.10.2018 kinnistamisavalduse alusel on nimetatud kinnistu omanikuna 05.12.2018 sisse kantud G OÜ ning XX’i omanikukanne on kustutatud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja on endale kuulunud kinnisvara võõrandanud.
19.Kostja väitel sai hageja korteri müügist 17 000 eurot, mille arvelt saaks hageja ülalpidamist anda (tl 107, 109). Hageja ei ole kostja eeltoodud väitele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et korteri müügist saadud raha tuleb hagejal vajadusel kasutada kostjale elatise andmiseks või oma kahe teise lapse ülalpidamiseks või enda elamiskulude katmiseks. Hageja pole ka väitnud ega tõendanud, et tal puuduvad võimalused oma sissetuleku suurendamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja kohtumisi kostjaga kord kvartalis, ei saa pidada märkimisväärseks (oluliseks) ajaks ning sel ajal hageja poolt kostjale tehtavaid kulutusi märkimisväärseteks (arvestades isaga viibimise lühikest aega) võrreldes lapse ülalpidamiskuludega ühes kuus.
20.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lapse isa poolt lapsele tehtavad kulutused ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole hinnatav mõjuva põhjusena, mis õigustab väljamõistetud elatise vähendamist. Asjaolu, et hageja lapse R emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ning seetõttu on hagejal alates 07.05.2019 tekkinud R ema ülalpidamiskohustus, ei oma antud menetluse seisukohast tähtsust, kuna nimetatud asjaolu on tekkinud pärast hagi esitamist (13.01.2019). Pealegi näeb PKS § 111 lg 21 ette, et kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata,
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega on hageja eelisjärjekorras kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema hagi rahuldada.
22.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud maakohus otsuse tegemisel arvesse hageja tervisega seonduvaid probleeme, kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord on tunduvalt parem, kui see on hagejal, hageja perekonna majanduslik olukord on halvenenud, kuna hageja abikaasa jäi töötuks. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei saanud korterist, mis talle kuulus üüritulu ja müügist saadud ostusumma läks laenude ja võlgade katteks. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjale elatise miinimaalmäära maksmisel satuvad teised alaealised halvemasse olukorda. Maakohus ei võimaldanud hagejale esitada vastuväiteid ega tõendeid.
23.Vastus apellatsioonkaebusele
24.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
26.Asja materjalidest nähtub, et -Hagejal on 3 alaealist last – XX.XX.XXXX sündinud YY, XX.XX.XXXX sündinud OO, XX.XX.XXXX sündinud RR. -Kostja kasuks mõisteti 15.05.2017 kohtuotsusega hagejalt välja igakuine elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. -24.08.2018 tsiviilasjas nr 2-18-3843 tehtud otsusega jäeti hageja hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata (tlk 28-30). -Hagi esitas käesoleva hagi elatise vähendamise nõudes kohtusse 13.01.2019. - Hagi aluseks olevate peamiste asjaoludena tugines kostja sellele, et elatise minimaalmäär ja riiklikud lapsetoetused on tõusnud, hagejal on 3 alaealist ülalpeetavat. -Hageja arvestuse kohaselt moodustavad temaga kooselavate laste kulud seisuga 27.06.2019 järgmiselt O kulud 520 eurot ja R kulud 470 eurot (tlk 46-47) kuus.
27.Esitatud hagiga palub hageja, et temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist vähendatakse alla elatise miinimummäära. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kuna hagejalt on kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses, puudus käesolevas asjas kostjal kohustus tõendada oma ülalpidamiskulude suurust.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553
28.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
29.TsMS § 459 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
30.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et elatise vähendamiseks annavad aluse ka hageja kehv tervislik seisund, hageja perekonna majandusliku olukorra halvenemine, kuna hageja abikaasa jäi töötuks, samuti asjaolu, et kostja ema majanduslik seisund on võrreldes hagejaga parem. Ringkonnakohus leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses esitanud oma haginõude põhjendamiseks uued asjaolud. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
31.Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja terviseprobleemid seljaga, puusaga tekkisid peale maakohtu otsuse tegemist, hagi aluseks oleva asjaoluna neid väiteid ei esitatud, siis puudub võimalus ringkonnakohtus nendega arvestada. Esitatud arstitõendi kohaselt vajab hageja pikaajalist antidepressantravi, kuid nimetatud tõendist ei nähtu, et selline terviseseisund tekkis hagejal peale maakohtu otsust, lisaks ei ole hageja väitnud, et ravist tulenevalt ei ole tal võimalik enam olemasoleval töökohal töötada. Seega ka nimetatud tõend ei anna alust maakohtu otsuses toodud järelduste muutmiseks. Maakohtus ei tuginenud hageja ka sellele, et kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord võimaldab kostjat ülal pidada suuremas ulatuses kui hageja seda teha saab, st hageja ei tuginenud sellele, et kostja ema peaks parema majandusliku olukorra tõttu kandma ka osa hageja ülalpidamiskohustusest. Maakohtus esitas hageja seisukoha, et kostja ema peaks tõendama, et ta on võimeline samas määras nagu hageja kostjat ülal pidama. Hageja avaldas kahtlust, et kostja ema ei täida oma kohustust tasuda kostja ülalpidamiseks 270 eurot. Sealjuures viitas hageja samale tõendile, mille ta esitas apellatsioonimenetluses, põhistamaks oma väidet, et kostja ema majanduslik seisund on parem. Seega on hageja esitanud kahes erinevas menetlusetapis ühe tõendi, kuid väited, mida nimetatud tõend tõendab on vastupidised. Maakohtus avaldas hageja kahtlust, et kostja emal ei ole vajalikus ulatuses sissetulekut seaduses sätestatud minimaalmääras kostja ülalpidamiseks, ringkonnakohtus väidab hageja sisuliselt, et kostja ema majanduslik olukord võimaldab kostja emal täita ülalpidamiskohustust osaliselt ka hageja eest. Ringkonnakohus leiab, et erinevates menetlusetappides ei ole selliselt oma väidete muutmine lubatav. Ka esitas hageja juba maakohtu menetluses väite, et hageja elukaaslasel lõppes vanemahüvitis ning tal puudub võimalus tööle naasmiseks, kuna väiksemal lapsel puudub riiklik lasteaiakoht (tlk 47). Seega tugines hageja juba maakohtu menetluses sellele, et hageja perekonna majanduslik olukord on võrreldes eelmise elatise vaidlustega halvenenud.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553
32.Maakohus leidis, et kostja esitatud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks maakohtu seisukohta täiendada. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel mh sellele, et võrdles käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid 15.03.2017 lahendis tuvastatuga, millega mõisteti välja kostjale elatis miinimummääras. Ringkonnakohus osutab, et käesoleva vaidluse lahendamisel on asjakohane arvestada ka sellega, et poolte vahel lõppes vaidlus elatise vähendamise nõudes 5 kuud enne käesolevas asjas esitatud hagi esitamist, kusjuures hageja nõue jäi rahuldamata. Ka hageja ise on võrrelnud nii elatise miinimummäära tõusu ja oma sissetuleku suurenemist eelmise vaidluse ajaga (tlk 34).
33.Võrreldes 2017.a tehtud lahendiga on hagejale juurde sündinud uus alaealine ülalpeetav, kuid 2018.a vaidluse lahendamise ajal oli hagejale kolmas laps sündinud, hoolimata sellest ei andnud see alust hageja hagi rahuldamiseks. Seega alaealiste ülalpeetavate olemasolu ei ole selline uus asjaolu, mis annaks käesoleva hagi rahuldamiseks alust. Ka oli hageja kolmanda lapse ema lapsega lapsehoolduspuhkusel juba eelmise vaidluse ajal, seetõttu viide tema ülalpidamiseks ei ole põhjendatud, sest TsMS § 459 järgi saaks käesolevas asjas olla hagi edukas vaid juhul, kui leiaks tõendamist, et asjaolud millele tuginetakse, on tekkinud pärast eelmise vaidluse lõppemist. Elatise miinimummäär on igal aastal tõusnud. Nii oli elatise miinimummääraks 2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot ja 2019.a 270 eurot. Seega võrreldes ajaga, kui hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis elatise miinimummäär, on see suurenenud 35 eurot. Põhimõtteliselt on õige hageja seisukoht, et elatise suuruse muutmise aluseks võib olla miinimummääras elatise suuruse arvestamise aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumine, kuid see eeldab selle tuvastamist, et elatise tasumiseks kohustatud isiku sissetulek ei võimalda suurenenud ulatuses elatist tasuda. Hagiavalduses ei väida hageja, et hagi esitamise põhjuseks on võrreldes eelmiste vaidlustega tema sissetulekute vähenemine. Maakohtu menetluses avaldas hageja vastupidist – tema sissetuleku suurus on tõusnud. Maakohus viitas ringkonnakohtu arvates põhjendatult 2015.a hageja poolt kohtule avaldatule, et tema sissetulekuks on 600 eurot. 24.08.2018 tehtud lahendis tuvastas kohus, et hageja töötasu suurus on ca 1000 eurot, lisaks haigushüvitised. Käesolevas asjas esitatud hagivaldusele lisas hageja oma konto filtreeritud väljavõtte (tlk 8), millest nähtub, et ajavahemikul 04.06.2018-10.01.2019 moodustasid hageja sissetulekud L OÜ-st kokku 8 152,45 eurot ning EESTI HAIGEKASSA poolt tasuti hagejale töövõimetushüvitist 151,95. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja sissetulekuks nimetatud tõendite järgi on keskmiselt 1038,04 eurot kuus.
34.Arvestades, et hageja sissetulekuks on keskmiselt 1038,04 eurot kuus, tuli asja lahendamisel tuvastada, kas kostja on võimeline elatise miinimummäära tõusu tõttu kostjale miinimummääras elatist tasuma. Hagiavalduse esitamise ajal oli selle suuruseks 270 eurot kuus.
35.Eelduslikult kulub iga lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ja selles ulatuses puudub vajadus lapse kulusid tõendada. Seega tuleb eeldada, et kostja ülalpidamiseks kulub 540 eurot kuus. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad temaga kooselavate laste kulud seisuga 27.06.2019 järgmiselt O kulud 520 eurot ja R kulud 470 eurot. Hagejal on kohustus kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda see seda, et hagejal tuleb panustada kõikide laste ülalpidamiseks 2019.a 270 eurot, kui osade laste ülalpidamiskulud ei moodusta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad temaga kooselavate laste kulud järgmiselt O kulud 520 eurot ja R kulud 470 eurot (tlk 46-47). See asjaolu, et hagejaga kooselavate laste ülalpidamiseks kulub vähem, kui kostja ülalpidamiseks
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 võib olla seletatav näiteks mastaabisäästuga, st kulusid on võimalik optimeerida, kui peres elab korraga rohkem kui üks laps. Arvestades, et hagejal tuleb tasuda eelduslikult pool laste ülalpidamiskuludest, moodustavad hageja kulud laste ülalpidamiseks 270+235+260=765 eurot. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et hagejale endale jääb saadavast sissetulekust veidi enam võrreldes lastega.
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi juhul, kui hagejaga kooselavate laste ülalpidamiseks kuluks mõnevõrra rohkem, kui hageja esile tõi ning arvestades seda, et perekonna majanduslik seisund tulenevalt abikaasal sissetuleku puudumisest on keeruline, ei annaks see käesolevas asjas alust täielikult või osaliselt hagi rahuldamiseks. Nimelt on vahetult enne käesoleva hagi esitamist hageja müünud endale kuuluva kinnisasja. Kostja väitis, et hageja sai selle eest 17 000 eurot. Maakohtus hageja neile väidetele vastu ei vaielnud, kuigi maakohtu poolt oli antud tähtaeg väidete ja tõendite esitamiseks. Apellatsioonkaebuses tõi hageja esile, et saadud müügisumma kulus võlgade ja laenude katteks. Hageja ei toonud ka apellatsioonkaebuses esile ega tõendanud, milliste laenude ja mis otstarbel võetud kohustuste täitmiseks saadud summa kulus. Seega leiab ringkonnakohus, et hageja väide, mille kohaselt ei ole tal võimalik kostja ülalpidamiseks tasuda kinnisasja müügist saadust mitte midagi, ei ole veenev.
37.11.02.2020 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et perekonna sissetulek on veelgi vähenenud, kuna ta on lastega olnud hoolduslehel. Ringkonnakohus osutab, et samas menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et jätkuvalt on temaga kooselavate laste ema töötu. Põhjendused, miks lastega ei viibi nende haigestumise ajal kodus laste ema, kuigi tal töö puudub, menetlusdokument ei sisalda. Seega ei anna 11.02.2020 seisukohas toodu alust maakohtu otsuse muutmiseks.
38.Ringkonnakohus selgitab, et vanemate kohustus on tagada, et nende alaealiste laste igapäevased vajadused on rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid tagatud. Selleks peavad laste vanemad tegema kõik võimaliku.
39.Ringkonnakohus leiab, et keelduda tuleb hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, mis on juba toimikus, asja materjalide juurde võtmisest (apellatsioonkaebuse lisa 5). Tõend selle kohta, et hageja on sõlminud abielu ja hageja abikaasa ei tööta on asjakohased (apellatsioonkaebuse lisa 3 ja 4) ja need tuleb võtta asja materjalide juurde, kuid eelnevatest põhjendusest tulenevalt puudub nende tõendite olemasolu tõttu maakohtu otsuse muutmiseks. Tõend, et kostja ema soovib osta kinnisasja ja tõendid hageja tervisliku seisundi kohta ning 11.02.2020 ja 25.02.2020 seisukohale lisatud tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4), mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda.
40.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei võimaldanud hagejale esitada vastuväiteid ega tõendeid. Maakohus andis 28.05.2019 kirjaga hagejale tähtaja esitada asjaolusid/andmeid hageja teiste alaealiste laste vajaduste ja nende vajaduste katmise kulude suuruse, samuti nenede kulude katmise võimaluste kohta, muu hulgas hageja teiste laste ema panuse kohta laste ülalpidamiseks. Samuti määras maakohus täiendavalt 10.10.2019 määrusega pooltele tähtajad avalduste, seisukohatade/väidete ja dokumentide esitamiseks.
41.Nõustuda tuleb apellatsioonkaebusega selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme jättes kohtuotsusesse kirja panemata kohtuotsuse edasikaebe korra. TsMS § 442 lg 6 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse resolutsiooni juures ka otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, muu hulgas kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesoleval juhul esines maakohtu otsuse resolutsioonis puudus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja osas. Siiski ei ole nimetatud asjaolu
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-19-553 apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Hageja esitas kaebuse, see võeti menetlusse ja lahendatakse käesoleva otsusega. Menetluskulude jaotus
42.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid 45 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik