P Ki hagi V R vastu ühisvara jagamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P K (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Peep Rajavere, e-post [email protected]) Kostja: V R (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ahti Kuuseväli (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kohtuistung 23.01.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada P Ki ja V R ühisomand kinnistutele X x-x Tallinn registriosa number x ja Z z z registriosa number z ning sõiduautole Škoda Octavia 2005.a väljalase registrimärk zZ.
3.Jagada P Ki ja V R ühisvara võrdsetes osades alljärgnevalt: 3.1 Jätta P Ki ainuomandisse kinnistu Z z registriosa number z väärtusega 24000 eurot ja sõiduauto Škoda Octavia 2005.a väljalase registrimärk zZ väärtusega 2983 eurot.
3.2 Asendada V R tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistu Z z registriosa number z suhtes P Ki kasuks käesoleva kohtuotsusega. 3.3 Müüa kinnistu X x registriosa number x avalikul enampakkumisel alghinnaga 75000 eurot. Kinnistu müügist saadud tulu jagada P Ki ja V R vahel võrdsetes osades. 3.4 Välja mõista V Rlt P Ki kasuks omandikaotusest tulenev hüvitis selliselt, et poolte osad ühisvara jagamisel oleksid võrdsed (kinnistu X x-x registriosa number x müümisel hinnaga 75000 eurot on V R poolt P Kile tasutava hüvitise suurus 24009 eurot).
4.Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue Hageja P K esitas 15.12.2017.a hagiavalduse V R vastu ühisvara jagamise nõudes. Poolte ühisvaraks on korteriomand X x Tallinn reaalosana korter nr x ja korteriomand Z x H reaalosana korter nr Hageja soovib H korteri endale jätmist, Tallinna korteri ning sõiduauto kostjale jätmist, kuna nimetatud esemed on sellisel kujul praegu poolte kasutuses. Hageja nõuded: 1) Jagada P Ki ainuomandisse korteriomand Z tn x H linnas juhul, kui kostja V R soovib X x-x Tallinn korteri endale jagamist ja on majanduslikult suuteline tasuma hagejale makstava rahalise hüvitise 90 päeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest ja mootorsõiduk Škoda Octavia, reg.märk zZ; 2) Jagada V R ainuomandisse korteriomand, X tn h-x Tallinna linnas ja mõista V Rlt P Ki kasuks välja hüvitis 31805 eurot; 3) Määrata, et hüvitis tuleb tasuda 90 kalendripäeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest ja kui V R ei tasu hüvitist osaliselt või tervikuna hüvitise maksmiseks määratud tähtajaks, võib hageja P K esitada kohtuotsuse hüvitise täitemenetluses sissenõudmiseks kohtutäiturile, muuhulgas pöörates sissenõude kohtuotsusega V Rle jagatud esemetele; 4) Tuvastada, et V R on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et Z x H korteriomandi kohta tehakse uus omanikukanne P Ki kasuks ning P K on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et X h-x Tallinn korteriomandi kohta tehakse uus omanikukanne V R kasuks V Rlt välja mõistetud hüvitise 31805,00 eurot tasumise vastu. Hageja alternatiivsed nõuded:
5) Juhul, kui V R ei soovi X h-x Tallinn korteri temale jagamist või ei ole majanduslikult suuteline täitma korteri talle jagamisega kaasnevat rahalise hüvitise tasumise kohustust, jagada P Ki ainuomandisse korteriomand, Z x Hs linnas; 6) Jagada V R ainuomandisse mootorsõiduk Škoda Octavia, reg. märk zZ 7) Tuvastada, et V R on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et Z x H korteriomandi kohta tehakse uus omanikukanne P Ki kasuks; 8) Müüa kohtutäituri poolt läbi viidaval avalikul enampakkumisel korteriomand, asukohaga X tn h-x Tallinna linnas ning jagada X h-x Tallinn korteriomandi müügist saadud raha alljärgnevalt: esimeses järjekorras kanda enampakkumise kulud; teises järjekorras maksta V Rle esemetes vähem saadud vara hüvitamiseks raha summas 10638,00 eurot [(24258+2982)/2-2982] ning kolmandas järjekorras jagada esimese kahe järjekorra maksetest üle jäänud müügihind abikaasade vahel võrdselt.
2.Kostja vastuväited Kostja V R vaidleb hagile vastu. V R väitel on korteriomand X h-x Tallinn V R lahusvara. Kostja on nõus, et H Z tn korter ja sõiduauto on poolte ühisvara, mis tuleb jagada. X h- x Tallinn korteri palub kostja jätta ühisvara koosseisust välja. Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi hageja esitatud alternatiivse nõude alusel ning arvestades, et hageja muutis hageja menetluses oma nõuet sõiduauto ühisomandi lõpetamise viisis.
4.Poolte abielu on sõlmitud h.06.1994.a. ja lahutatud Pärnu Maakohtu 04.04.2017.a. otsusega nr 2-16-19569, abielu lahutamise kohtuotsus jõustus 05.05.2017.a.
5.Perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui perekonnaseaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 2h kohasel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Arvestades poolte abielu lõppemise aega, tuleb käesoleval juhul kohaldada alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust.
6.Perekonnaseaduse (PkS) § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PkS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel; abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PkS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7.Pooltel puudub vaidlus asjaolus, et nende ühisomandiks, mis tuleb käesoleva menetluse käigus jagada, on Hs Z x asuv korteriomand ja sõiduauto Škoda Octavia.
8.Korteriomandi Z tn x H ühisomanikena on kinnisturegistrisse kantud hageja P K ja kostja V R. Korteriomandi X h-x Tallinn ainuomanikuna on kinnisturegistrisse kantud kostja V R.
9.Kostja väitel on korteriomand X h-x Tallinn kostja lahusvara. Kostja omandas korteri vallasasjana ajal, kui poolte vahel abielulised suhted puudusid. Alternatiivse väitena, ka juhul, kui abielusuhted oleks olnud, saanuks kostja korteri ainuomanikuks igamisega. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on korterit katkematult vallanud omanikuna vähemalt 10 aastat. Kostja väitel kanti kostja 19.h.2002.a kinnisturaamatusse korteriomandi ainuomanikuna ilma õigusliku aluseta ja ning kostja sai kinnistusraamatu kande igamisega korteri ainuomanikuks 18.h.2012.a AÕS § 123 lg 1 alusel.
10.Kinnistusregistri andmetel omandas V R X h-x korteriomandi 23.05.2002.a s.o abielu ajal. Riigikohus on aastate jooksul korduvalt väljendanud seisukohta, et kui kinnisasi omandati abielu kestel ning kanti kinnistusregistrisse ühe abikaasa nimele, siis on siiski tegemist abikaasade ühisvaraga (3-2-1-14-04, 3-2-1-23-09). Seega on ka X h-x Tallinn asuv korteriomand kohtu hinnangul poolte ühisvara.
11.AÕS 123 lg 1 kohaselt kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Kohtu seisukoht on, et V R ei olnud kinnistusraamatusse korteri X h-x Tallinn omanikuna kantud õigusliku aluseta. V R oli kande tegemise ajal korteri omanik, samuti oli alates kinnistusraamatu kande tegemisest korteri ühisomanik P K. PkS § 35 p 3 kohaselt abikaasade varaühisuse varasuhe lõppeb abielu lahutamisega ning tulenevalt §-st 37 lg 1 jagatakse ühisvara varaühisuse lõppedes. Seega on X h-x Tallinn korteriomandi puhul olnud tegemist abikaasade ühisomandiga, abikaasade varaühisus lõppes abielu lahutamisega ja käesoleva kohtulahendiga ühisvara jagatakse.
12.Poolte ühisvara hulka kuuluvad eeltoodust tulenevalt kinnistud Z tn x H ja X tn h-x Tallinn. Samuti kuulub ühisvarasse sõiduauto Škoda Octavia registrinumber zZ.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinnas X h-x asuva korteriomandi väärtus on 75000 eurot ja Hs Nii x asuva korteri väärtus on 24000 eurot. Hageja poolt esitatud kirjalikust tõendist nähtuvalt on sõiduauto Škoda Octavia 2005.a väljalase 2983 eurot. Kostja ei ole hageja tõendile vastu vaielnud. Seega on poolte ühisvara koguväärtuseks 101983 eurot ning kumbki pool peaks saama ühisomandi lõpetamisel vara 50992 euro väärtuses.
14.Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise
viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
15.Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.
16.Hageja elukohaks on Z tn x H korter ja kummagi poole elukohaks ei ole X h-x Tallinn korter. Kumbki pool ei ole huvitatud sõiduauto omandamisest. Hageja avaldas, et on nõus sõiduauto endale jagamisega, kuna siis on kostjalt väljamõistetav hüvitis väiksem.
17.Z tn korter tuleb jätta hagejale, kuna tegemist on hageja elukohaga. Samuti tuleb hagejale jätta vastavalt hageja nõudele ja kostja nõusolekule sõiduauto. Eeltoodu teeb hagejale jagatava ühisvara väärtuseks 26983 eurot. Arvestades poolte osade võrdsust, tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist 24009 eurot või muus summas, arvestades, et poolte osade väärtus peab kujunema rahaliselt võrdseks.
18.Kostja ei ole avaldanud, et oleks võimeline hagejale omandikaotuse hüvitamiseks rahalist hüvitist maksma. Kuna kostja ei ole võimeline hagejale X tänava korteri eest hüvitist tasuma, on ainuke võimalus poolte ühisvara võrdseks jagamiseks kinnistu müük avalikul enampakkumisel Kohus määrab kinnistu X tn h-x Tallinn müügi avalikul enampakkumisel. Enampakkumist tuleb alustada poolte poolt kokkulepitud korteri hinnaga 75000 eurot. Kohus selgitab pooltele, et nad võivad X tn h-x Tallinn korterit müüa kokkuleppel ka iseseisvalt ilma kohtutäituri vahenduseta.
19.Hageja taotles määrata kinnistu avalikul enampakkumisel täitmise viis selliselt, et enampakkumise tulemist arvatakse esmalt maha täitemenetluse kulud. Riigikohtu 3-2-1-14-17 lahendi p 36.5 kohaselt kantakse kinnistu müügi tulemist esmalt täitekulud. Kohtutäituri õigus saada tasu tuleneb seadusest ja riigikohtu lahendist ning seega pole nimetatut eraldi vaja kohtulahendisse märkida.
20.Kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Z 12-4 H kinnistu on registrisse kantud P Ki ja V R ühisomandina. Kohus jätta kinnistu käesoleva otsusega P Ki ainuomandisse. V R tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega.
21.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte õigusabikulud ja hagiavaldustelt tasutud riigilõivu poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole õigusabikulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.