4.Jätta kostja YY ainuomandisse: 4.1 perekonna eluaseme tavalise sisustuse ja majapidamise esemetest (koguväärtusega 3950 eurot): telerid 2 tk, käsitööriistad, akutööriistade komplekt, jalgrattad 7 tk, mööbel, pesumasin, nõudepesumasin, külmik, sügavkülmik, elektriahi, gaasipliit, elektriline köögikombain, mikrolaineahi, röster, grill; 4.2 kinnisasi aadressil xxxxx xx xx, xxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr x); 4.3 eluasemelaenu lepingust nr x tulenev kohustus, mille laenujääk 20.07.2019 seisuga on 11 768,11 eurot, rahalise kohustusena.
1 (6)
2-19-10921
5.Välja mõista YY XX kasuks hüvitis kinnistu omandiõiguse kaotamise eest 17 500 eurot.
6.Välja mõista XX YY kasuks hüvitis sõiduauto Chrysler Town & Country (registrimärk xxxxxx) eest 2500 eurot.
7.Välja mõista XX YY kasuks eluasemelaenu kohustuse kandmise arvelt 3934,93 eurot.
8.Välja mõista lõplikult vastastikuste hüvitiste (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 5-7) tasaarveldamise korras YY XX kasuks hüvitis 11 065,07 (üksteist tuhat kuuskümmend viis eurot ja 07 senti) eurot.
MENETLUSKULUD
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.07.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti XX ja YY abielu xx.xx.xxxx ning lahutati xx.xx.xxxx.rast abielu lahutamist ei ole pooled abielu kestel soetatud ühisvara jaganud. Poolte vahel puudub vaidlus järgneva ühisvara jagamise osas, milles ka pooled on jõudnud kokkuleppele. Pooled paluvad jätta hageja XX ainuomandisse hagiavalduse p-s 1.2.3. loetletud perekonna eluaseme tavalise sisustuse ja majapidamise esemetest (koguväärtusega 3950 eurot): muruniiduk (aku), murutrimmer, kettsaag, moorsaag, hekilõikur, ketaslõikur, järkamissaag, kohvimasin, kompressor, elektriline trell, kinnitusvahendid, ehitusriistad, arvuti, keraamiline grill ning jätta kostja YY ainuomandisse hagiavalduse p-s 1.2.3. loetletud perekonna eluaseme tavalise sisustuse ja majapidamise esemetest (koguväärtusega 3950 eurot): telerid 2 tk, käsitööriistad, akutööriistade komplekt, jalgrattad 7 tk, mööbel, pesumasin, nõudepesumasin, külmik, sügavkülmik, elektriahi, gaasipliit, elektriline köögikombain, mikrolaine ahi, röster, grill. Veel puudub poolte vahel vaidlus järgnevate kohustuste osas ning pooled paluvad jätta hageja XX ainuomandisse laenulepingust nr x tulenev kohustus (laenujääk 20.07.2019 seisuga 1666,88 eurot) ja laenulepingust nr x tulenev kohustus (laenujääk 20.07.2019 seisuga 2231,37 eurot). Samuti paluvad pooled jätta hageja XX ainuomandisse sõiduauto Chrysler Town & Country (registrimärk xxxxxx) ning pooled on kokku leppinud, et hageja hüvitab kostjale nimetatud sõiduauto eest 2500 eurot, [s.o. (sõiduki väärtus 7000 eurot – laenujääk 2000 eurot) / 2 = 2500 eurot]. Hüvitise tasaarvestavad pooled hüvitisega, mille XX saab hagiavalduse poolte ühisvaraks oleva kinnisasja (aadressil xxxx xx xx, xxxx xxxxxxxxxxxxxx) jagamise käigus. Pooled vaidlevad järgneva ühisvara jagamise üle: - kinnisasi aadressil xxxxx xx xx, xxxx xxxx, xxxxxxxxxx; - kelle kanda eluasemelaenu lepingust nr x tulenev kohustus (laenujääk 20.07.2019 seisuga on 1 1768,11 eurot); - kui suur on vähem saadud vara eest rahaline hüvitis.
2 (6)
2-19-10921
2.Hageja leiab, et hüvitise nõude suuruseks on 20 716,77 eurot (70 000 - 11 768,11)/2 = 29 115,90 eurot [s.o kinnisasi xxxxx xx xx, xxxx xxxx, xxxxxxxxxxx ja eluasemelaen] – 7900/2 = 3950 eurot [s.o perekonna eluaseme tavalise sisustuse ja majapidamise esemed] – 1666,88/2 = 833,44 eurot [s.o laenulepingust nr. x tulenev kohustus] – 2231,37/2 = 1115,69 eurot [s.o laenulepingust nr x tulenev kohustust] – 2500 eurot [s.o hüvitis kostjale sõiduauto Chrysler Town & Country (registrimärk xxxxxx) eest]. Kostja seisukoht
3.Kostja vastuväidete kohaselt kandis xxxxx xx xx xxxxxx asuva kinnistu ostmiseks kostja hagejale maja ostuks 35 000 eurot, mille ta sai kinkelepingu teel saadud korteri müügist. Kostja on nõus hüvitisega summas 9300 eurot (maja turuhind – 70 000 eurot - Y poolt tehtud sissemaks – 35 000 eurot = 35000/2 = 17 500 eurot – 3500 eurot – 1500 eurot - 3200 eurot = 9300 eurot. Sõiduauto Chrysler Town & Country (registrimärk xxxxxx) oli soetatud abielu jooksul, väärtusega 7000 eurot, millest kostjal on õigus 50%, seega 3500 eurot. Abielu jooksul ostetud auto (registrimärk Chevy xxx xxx) müüs hageja 05.06.2019 maha, millest sai 3000 eurot ning millest kostjal on õigus 50%, seega 1500 eurot. Pärnu Maakohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevus 05.09.2019 seisuga on 3200 eurot. Laenujääk 20.07.2019 seisuga on 11 768,11 eurot on nõus kostja enda nimele võtma. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Hageja leiab, et kostja käsitleb nimetatud 35 000 eurot lahusvarana ning üritab seega vähendada ühisvara hulka kuuluva eseme väärtust. Hageja väitel oli korteriomand kingitus pooltele pulmadeks, kostja toodud arvutuskäik on asjakohatu. Veel väidab hageja, et asjaolu, et omanikuna kinnistusraamatusse oli sisse kantud vaid kostja, ei anna alust käsitleda nimetatud vara lahusvarana. Pooled on nimetatud korterit kasutanud nende ühise eluasemena kuni aasta xxxx ning selle võõrandamiseks pidi hageja andma notari juures oma kirjaliku nõusoleku. Kinnisasja aadressil xxxxx xx xx, xxxx xxxx, xxxxxxxx soetamisel ei olnud poolte vahe sõlmitud mingit varalahususe kokkulepet, mille tõttu tuleb kinnisasja väärtuse jagamisel lähtuda kaasomanike osade võrdsuse põhimõttest, kuna kinnisasja soetamise ajal kehtis abikaasade vahel varaühisus perekonnaseaduse (PKS) § 25 tähenduses. Veel märgib hageja, et on tasunud majalaenu osamakseid 12 aastat ja 5 kuud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et XX hagi YY vastu tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et XX ja YY vahel sõlmiti xx.xx.xxxx abielu, mis on lahutati xx.xx.xxxx.a. (tl 13). Hageja taotleb ühisvara jagamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut ning poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx, mistõttu kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt PKS §-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 35 kohaselt lõppeb varaühisus muuhulgas abielu 3 (6)
2-19-10921 lahutamisega. Seega on poolte vaheline varaühisus lõppenud. Riigikohus on 14.05.2014. a otsuses nr 3-2-1-31-14 selgitanud, et kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, so enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest. Kuna kinnistu xxxx xx xx xxxx xxxx on omandatud 2007 PKS § 37 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Tulenevalt eelpoolviidatud Riigikohtu lahendist tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda varem kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonist (PKS v.r). PKS (v.r) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. PKS (v.r) § 18 lg 2 teine lause sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kostja on kinkelepingu teel omandanud xx.xx.xxxx korteriomandi asukohaga xxxxxx xxxx xxxxxe (tl 59-62). Arvestades PKS (v.r) § 15 lg 1 sätet oli viidatud korteriomandi puhul tegemist kostja lahusvaraga. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. YY ja XX ei ole kokku leppinud ühisvara jagamises muul viisil kui võrdsetes osades.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled on praeguses menetluses jaganud osaliselt ühisvara saades osa vara osas kokkuleppele.
8.Pooled ei vaidle, et vara, mille jagamist hageja taotleb, on poolte ühisvara. Samuti ei vaidle pooled kaasomandi jagamise viisi suhtes. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist kinnistu osas selliselt, et kõne all oleva kinnistu ainuomanikuks saaks kostja. Kostja ei ole sellisele ühisvara jagamise viisile kinnistu osas vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kinnistu kostja ainuomandisse. Käesolevas asjas ei nähtu asja materjalidest, et poolte vahel oleks vaidlust poolte ühisvara hulka kuuluva kinnistu väärtuse üle summas 70 000 eurot. Seejuures tuleb aga poolte ühisvara jagamisel arvestada asjaoluga, et kostja on oma lahusvara arvelt panustanud ühisvarasse. Nii on ta panustanud maja ostu viidatud korteriomandi müügist saadud 35 000 eurot. Hageja ei ole nimetatud asjaolule 16.10.2019 kohtuistungil vastu vaielnud (tl 52 pöördel). Samas ei nõustu ta aga oma 05.11.2019 täiendavas seisukohas kostja väitega kinkelepinguga soetatud korteri müügist saadud raha panustamise eest maja ostu, väites, et see korteriomand oli kingitus pooltele pulmadeks. Viimati esitatu kohta aga puuduvad tõendid. PKS § 27 lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara. PKS § 27 lg 2 p 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või 4 (6)
2-19-10921 äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Kohtu arvates oli viidatud korteriomandi puhul tegemist kostja lahusvaraga arvestades PKS (v.r) § 15 lg 1 sätet (käesoleva lahendi punkt 6). Ülaltoodu lükkab ümber ka hageja vastuväited selles osas, et kõne all olevat korteriomandit ei saaks käsitleda kostja lahusvarana. Eeltoodust nähtub, et hageja väited viidatud korteriomandi kostja lahusvarana käsitlemist puudutavas osas on menetluse kestel vastuolulised, kuid arvestades eeltoodud PKS (v.r) § 15 lg 1 sätet, tuleb antud juhul arvestada asjaoluga, et kostja panustas oma lahusvara arvelt ühisvarasse 35 000 eurot. Seega jääb kinnistu osas poolte ühisvarasse kuuluvaks väärtuseks 35 000 eurot, millest tuleb kostjal hagejale hüvitada 17 500 eurot PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel kinnistu omandiõiguse kaotamise eest.
9.Poolte vahel on veel vaidlus, kelle kanda jääb eluasemelaenu lepingust nr x tulenev kohustus (laenujääk 20.07.2019 seisuga on 11 768,11 eurot). Arvestades, et kinnistu jääb kostjale, on kohtu arvates õiglane jätta viidatud eluasemelaenu kohustuse kandmine ka kostjale. Kostja on ka nimetatud asjaoluga nõustunud (tl 20 pöördel).
10.Esitatud hagiavaldusest nähtub, et pooltel on kolmest laenulepingust tulenevaid ühisvarasse kuuluvaid kohustusi kokku summas 15 666,36 eurot / 2 = 7833,18 eurot. Seega tuleks kummalgi poolel kanda 7833,18 suurune kohustus. Kuivõrd nendest kohustustest kahte summades 1666,88 eurot ja 2231,37 eurot on nõus täitma vastavalt poolte kokkuleppele hageja ja eluasemelaenu kohustuse kandmine jääb kostjale, tuleb hagejal tasuda kostjale 3934,93 [7833,18 – (1666,88 + 2231,37)] eluasemelaenu kohustuse kandmise arvelt. Vastavalt poolte kokkuleppele hüvitab aga hageja kostjale sõiduauto Chrysler Town & Country (registrimärk xxxxxx) eest 2500 eurot. Eeltoodu põhjal on kostjalt hagejale välja mõistetav lõplik hüvitis 11 065,07 [17 500 - (2500 + 3934,93)] eurot.
11.Kostja poolt viidatud teine auto (registrimärk Chevy xxxxxx) ei ole käesoleva hagis esitatud ühisvara koosseisus. Samuti on asjakohatu kostja poolt viidatu seoses tasaarvestamisega elatise võlgnevust puudutavas osas. Ka puuduvad tõendid elatise võlgnevuse kohta.
12.Hageja märgib, et on tasunud maja laenu osamakseid 12 aastat ja 5 kuud, esitades konto väljavõtted, kuid Riigikohtu 12.10.2016 lahendi nr 3-2-1-92-16 p 16 kohaselt PKS § 25 järgi on varaühisuse puhul ka abikaasade pangakontol olev raha eelduslikult ühisvara, mis kuulub ühiselt mõlemale abikaasale, olenemata sellest, kumma pangakontol see asub. Seega on tasunud hageja viidatud makseid ühisvara arvelt.
13.Hageja loobub hagiavalduse resolutsiooni p-s 4 nimetatud nõudest kostja vastu rahalise hüvitise saamiseks summas 963,61 eurot perioodil 01.01.2019 kuni 22.07.2019 laenulepingu nr x alusel täidetud kohustuste eest.
14.Pooled ei ole taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist (TsMS § 445 lg 1). Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (nr 3-2-1-38-14 ja nr 3-2-1-94-16) leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude
5 (6)
2-19-10921 jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, kuna hageja on teinud endastoleneva kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on esitanud kohtule tõendina dokumendi, mille kohaselt koostas 21.mail 2019 omapoolse sooviavalduse kostjale kompromisslahenduse leidmiseks, kuid antud dokumendist ei nähtu selle koostamise kuupäeva, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et antud dokument oleks tõepoolest koostatud 21.05.2019. Toodu põhjal jätab kohus viidatud dokumendi tähelepanuta. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 468 eurot, mis on hageja nõustaja kulu. Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, sest tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest ei hüvitata nõustaja kulusid. Samas on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kostja on kohtule esitanud oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista hagejalt menetluskuludena kostja lepingulise esindaja õigusabi tasu summas 115 eurot. Kuna pooled on jõudnud praegusel juhul sisuliselt osaliselt kokkuleppele ühisvara jagamise osas ning kostja on ka nõustunud põhilises osas hageja poolt esitatud ühisvara jagamise viisiga ülejäänud vara osas, peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.