J Si, R Si hagi N Si vastu elatise nõudes 6 327 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: J S (isikukood xxx) ja R S (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja (ema) L T (isikukood xxx) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi ja Eeva Mägi (Advokaadibüroo Maria Mägi) Kostja: N S (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Lepp (Advokaadibüroo Arvisto ja Partnerid) 10.02.2020
Kohtuistungi kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt N Silt (isikukood xxx) hageja J Si (isikukood xxx) kasuks välja 4 074 eurot.
3.Mõista kostjalt N Silt (isikukood xxx) hageja R Si (isikukood xxx) kasuks välja 4 074 eurot.
4.Mõista kostjalt N Silt (isikukood xxx) hageja J Si (isikukood xxx) kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.03.2020, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxx).
Mõista kostjalt N Silt (isikukood xxx) hageja R Si (isikukood xxx) kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.03.2020, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxx).
6.N S on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 01. kuupäeval L Te (isikukood xxx) poolt teatatud pangakontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktides 2 ja 3 väljamõistetud summad.
7.Määrata menetluskulud kostja kanda.
8.Mõista kostjalt N Silt hagejate J Si ja R Si kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitis 1 620 eurot.
9.Mõista kostjalt N Silt hagejate J Si ja R Si kasuks solidaarselt välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hagejad J ja R S esitasid 27.11.2019 Harju Maakohtule hagi oma isa R Si vastu, nõudes elatise väljamõistmist kehtiva miinimummäära ulatuses kuni 21-aastaseks saamiseni või õppimise lõpetamiseni. Hagejad muutsid 03.12.2019 avaldusega oma nõuet, nõudes elatist kuni täisealiseks saamiseni (digitoimiku lk [dtl] 29). Hagejad nõudsid elatist ka tagasiulatuvalt alates 01.12.2018 (vt hagiavalduse p 2.5, dtl 4). Hagejad ei ole alates 2018.a keskpaigast kostjaga viibinud ning on sellest ajast täielikult ema ülalpidamisel.
2.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 04.12.2019 määrusega.
3.Kostja vaidles 20.01.2020 avaldusega hagile vastu. Tsiviilasja 2-19-18464 raames tuleb lahendada suhtluskord lastega ja kostja soovib, et lapsed elaksid võrdse osa ajast temaga. Asjaolu, et lapsed pole alates 2018.a juunist kostja juures olnud, on põhjustanud laste ema vastu kostja tahtmist. Enne 2018.a juunit viibisid lapsed umbes 1/5 ajast kostjaga. Hagejate ema saab hagejate ja oma kolmanda lapse eest kokku riiklikke toetusi 600 eurot kuus ja seetõttu tuleks kumbagi hageja nõuet vähendada 100 euro võrra. Arvesse tuleks võtta ka tulumaksusoodustusi. Samuti mastaabisäästu, mis väljendub selles, et L Te kolmas laps kasutab hagejate asju. Alates 2015.a ei ole L T elatist nõudnud, millest järelduvalt oli lapsevanemate vahel kokkulepe, et kostjalt elatist ei nõuta. Kui kostja peaks elatist maksma, soovib ta seda teha otse hagejate kontodele, kuna ema võib kasutada raha mitte laste huvides.
4.Maakohus selgitas 21.01.2020 määruses tõendamiskoormust ja seda, et seni esitatu põhjal on hagi rahuldamine tõenäoline (dtl 178).
5.Kohus vaatas asja läbi 10.02.2020 kohtuistungil.
Otsuse põhjendused
6.Kohus rahuldab hagi, põhjendades seda alljärgnevaga.
7.Hagejad nõuavad elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2018.a oli vastavaks summaks 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 ja 13.12.2018 määrus nr 117, 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
8.Hagejad nõuavad miinimummäärale vastavat elatist ühe kuu eest 2018 (hagiavalduse p 2.5, dtl 4) ning sellele järgneva perioodi eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Sellisena on nõue kooskõlas eelmises punktis (7) viidatud õigusnormidega.
9.Kostja on võtnud omaks, et hagejad ei ole viibinud koos temaga alates juunist 2018 (dtl 63). Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks nimetatud ajale järgneval perioodil kandnud mingisuguseid kulutusi hagejate ülalpidamiseks. Nõue puudutab perioodi alates detsembrist 2018. Seega ei ole kostja hagejatele vaidlusalusel ajal ülalpidamist andnud.
10.Tähendust ei oma see, miks pole hagejad koos kostjaga viibinud. Ülalpidamiskohustus sõltub lapsevanemaks olemisest, mitte laste hooldusõiguse teostamisest. Elatise vaidlus tuleb lahendada praegusest olukorrast lähtuvalt. Kohus märgib samas, et kostja pole põhjendanud ega tõendanud, kuidas konkreetselt on laste ema takistanud tema suhtlemist lastega. Kostja õigusi lastega suhtlemiseks lahendab Harju Maakohus teises käimasolevas tsiviilasjas (2-19-18464). Kui hagejad hakkavad tulevikus viibima koos kostjaga ja kostja hakkab seeläbi kandma laste ülalpidamiskulusid vahetult, on tegemist käesoleva olukorra muutumisega, mis võib anda aluse käesoleva otsusega kindlaks määratavate õigussuhete muutmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 459). Eelnimetatud põhjustel ei oma tähendust ka kostja väited ja tõendid selle kohta, kuidas hagejad on temaga viibinud enne 2018.a keskpaika ja milliseid kulusid on tema enne nimetatud aega lastega seoses kandnud (dtl 159 – 177).
11.Tuleb eeldada, et riiklike toetuste määramisel lähtutakse tavalistest tegelikest vajadustest, mistõttu hagejate tegelike vajaduste esinemist saab eeldada ka hagejatele makstavate riikliku toetuste ulatuses. Kohus selgitas kostjale 21.01.2020 määruses (p 4, dtl 178), et neid toetusi saaks arvesse võtta ainult erandlikel põhjustel. Kostja pole mingisuguseid konkreetsest juhtumist lähtuvaid põhjendusi esitanud. Kostja pole muuhulgas esitanud mingisuguseid andmeid selle kohta, millised on hagejate ülalpidamiseks vajalikud kulud.
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejate asjade kasutamine L Te kolmanda lapse poolt põhjustab mastaabisäästu (dtl 64). Asjaolu, et hagejate asju saab kasutada keegi veel ei vähenda nende ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Kostja pole oma väidet konkretiseerinud ega ole esitanud mingisuguseid arvandmeid väidetava säästu kohta. 10.02.2020 istungil avaldas hagejate ema nõusolekut anda hagejatele ebavajalikuks muutunud asjad üle kostjale, kui kostja seda soovib (dtl 233).
13.Kostja pole täpsustanud ega tõendanud tulumaksusoodustusi, mida tema arvates kohus elatisnõude lahendamisel arvesse peaks võtma (dtl 63). Kohus on seisukohal, et sarnaselt lastetoetustega (vt p 11 eespool) on seadusandja pidanud võtma miinimumelatise kehtestamisel arvesse ka muid riiklikult kehtestatud lastega seotud soodustusi.
14.Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu selle kohta, et hagejad temalt elatist ei nõua. Kostja pole ka tõendanud hagejate ema sellist käitumist, millest võiks mõistlikult järeldada tagasiulatuva elatise nõude vastuolu hea usu põhimõttele. 12.06.2015 ja 25.06.2015 avaldustes on elatise tasumist nõutud kirjalikult advokaadi vahendusel (dtl 7 ja 10). Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et kokkuleppe olemasolu järeldub laste ema 05.06.2018 ja 16.07.2018 kirjadest ja SMS-sõnumivahetusest, milles pole elatist nõutud (dtl 65). Kostja poolt viidatud sõnumid käsitlevad laste viibimist ja üleandmist puudutavaid konkreetseid küsimusi, neis puudub ema selgesõnaline või kaudne avaldus selle kohta, et kostjalt elatist ei nõuta (dtl 72-157). Õigus nõuda elatist kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist on seadusega (vt p 7 eespool) kehtestatud üldine reegel, millest kõrvale kaldumine peab olema konkreetselt ja selgelt põhjendatud. Kostja püüab sisuliselt väita, et ta ei pea tagasiulatuvat elatist maksma selle pärast, et seda pole temalt nõude aluseks oleval perioodil nõutud. Samas on hagejate ema teatanud elatise nõudmise soovist kirjalikult ajal, mil lapsed viibisid 1/5 ajast kostjaga ja pole mingit mõistlikku põhjust arvata, et elatist ei soovitaks olukorras, kus lapsed ei viibi enam üldse kostjaga. Kostja pole tõendanud 2015.a esitatud elatise nõuete tagasivõtmist või nõudest loobumise kokkuleppimist. Kostja pole ka väitnud, et tagasiulatuva nõude tasumine põhjustaks temale eriliselt raske rahalise koormuse.
15.Kostja süüdistus selle kohta, et hagejate ema on omastanud hagejate kontolt 7 310 eurot 2011-2013 tehtud maksetega (dtl 221), on vaidluse seisukohalt tähendusetu ega õigusta kostja soovi teha elatise makseid laste kontodele. PKS § 100 kohaselt tuleb elatis maksta last ülalpidava vanema kontole (vt ka Riigikohtu 21.03.2007 otsus 3-2-1-3-07). Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt peab lapsega koos elav lapsevanem elatist kasutama lapse huvides. Kostja etteheide hagejate emale on küüniline arvestades, et kostja on ise võtnud laste kontodelt 11.11.2019.a sularahas välja ligi 31 000 eurot (dtl 25 ja 26).
16.Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise PKS § 101 lg 2 järgses miinimummäärast alates 01.12.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perioodi 0131.12.2018 eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 250 eurot, perioodi 01.0131.12.2019 eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 3 240 (12 x 270) eurot, perioodi 01.01-29.02.2020 eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 584 (2 x 292) eurot ehk kokku 4 074 (250 + 3 240 + 584) eurot kummalegi hagejale. 01.03.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kummalegi hagejale välja 292 eurot kuus, kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Kui elatise miinimummäär kasvab,
suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena.
17.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hagejate ema L Te (isikukood xxx) kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu 01. kuupäevaks.
18.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 164 lg 2 määrab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Olukorras, kus kostja on mõistlike põhjendusteta jätnud kogu vaidlusega seotud perioodil täielikult täitmata oma kohustused hagejate ülalpidamiseks vaatamata temale kohtuväliselt esitatud nõudele, ning kus kostja on vaielnud elatisnõudele kohtumenetluses vastu esitades asjakohatuid põhjendusi ja arvukalt tõendeid vaatamata kohtu selgitustele vastuvaidlemise perspektiivituse osas, poleks õiglane jätta menetluskulusid hagejate kanda, kelle nõue täielikult rahuldatakse.
19.Hagejad paluvad hüvitada menetluskulu 1 620 eurot esindaja 9 tunni töö eest tasumääraga 180 eurot tunnis koos käibemaksuga. Dtl 241). Hagejad on esitanud üksikasjaliku loetelu esindaja poolt tehtud töö kohta. Kohtu arvates on töö ning sellega kaasnenud kulu vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab seejuures, et kostja on esitanud menetluses väga suures mahus hagi aluseks olevate asjaoludega seostamata tõendeid (dtl 67 - 177; 225 - 230) ja on põhjustanud sellega asjatut koormust hageja esindajale. Samuti arvestab kohus sellega, et kostja on kulutanud käesolevas asjas esindajale kokku 3 424,5 eurot (dtl 245) ehk enam kui kaks korda hagejatest rohkem.
20.Hagejate taotluse (dtl 242) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.