Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2 (4)

Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostja poolt volitatud isikule isiklikult kätte toimetatud 30.06.2015. a (tl 51). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Anttila AS vahel sõlmitud müügileping, mille järgi pidi kostja tasuma müüjale 273 eurot. Müüja on loovutanud 10.11.2014.a. oma nõude hagejale. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mis sätestab, et müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 ja 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 273 eurot alates 27.05.2015. a, s.o alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhivõlgnevuse 273 eurot täieliku tasumiseni seadusjärgse viivise määraga (käesoleval ajal 0,022% päevas. Hagiavalduse esitamise, s.o 27.05.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 53,73 eurot. Kohus on arvestanud viivist seaduses sätestatud määras, s.o 0,022% päevas põhivõlgnevuselt 273 eurot ajavahemiku 27.05.2015. a (hagiavalduse esitamise päevast) kuni 21.10.2015. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 148 päeva eest summas 8,88 eurot (273 x 0,022% x 148) eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 62,61 (53,73 + 8,88) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina tasumata põhinõudest – 273 x 0,022%, s.o 0,06 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

3 (4)

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 150 eurot (käibemaksuta) väljamõistmist (tl 23). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 2,37). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja lepinguline esindaja on kostja V. S. suhtes hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulutanud 2 tundi, ühe tunni hinnaga 75 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu nimetatud ulatuses on arvestades õigusabi mahtu, vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 225 (75 +150) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel (tl 23). Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses – VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval ajal on seadusjärgne viivisemäär 8,05 % aastas, s.o 0,022% päevas.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.