Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

huvidest ning müügitehing tuleb teha hea eestkostja hoolsusega. Kinnistu müügitehingud tuleb teostada parima võimaliku hinnaga, arvestades kinnistu tegelikku turuväärtust. Müügitehingust saadavast rahast on lubatud maha arvata notariaalsete toimingute kulud, kui need jäävad laste kanda. Müügitehingutest saadavast rahast on õigus katta ka korteriomandi hindamiseks tehtud mõistlikud kulud. Kulude mahaarvamisel tuleb lähtuda puudutatud isikute pärandiosa suurustest.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avalduse asjaolud Gxxxxx Vxxxxxxx esitas 29.01.2020 avalduse nõusoleku saamiseks Axxxx ja Axxxx Vxxxxxxx nimel ühisomandis oleva korteri müümiseks ja kahe sõiduauto (Ford Fiesta 110TGV, Ford Mondeo xxxxxx) utiliseerimiseks ja arvelt maha võtmiseks. Avalduse kohaselt pärisid puudutatud isikud enda isa Vxxxx Sxxxx järel koos teiste Vxxxx Sxxxx lastega korteriomandi ja sõiduautod. Korteriomand seisab tühjana ning tekitab puudutatud isikutele igakuiste maksetega kahju. Korterit keegi ei kasuta ning sinna on üürniku leidmine asukoha tõttu raskendatud. Puudutatud isikutel puuduvad võimalused tasuda eluruumi kohustuste eest ning nad on ise liiga väikesed, et minna sinna elama. Pärijad on avaldanud soovi korteri müüa. Avaldaja on seisukohal, et korteri müümine turuhinnaga ja raha laste pangaarvetel hoiustamine on laste vajadusi arvestades õiglane. Pärandvaras olevad sõiduautod on amortiseerunud ja sõidukõlbmatud ning neil puudub väärtus. Sõidukid tuleks utiliseerida ja arvelt maha võtta. Kohtu seisukoht

väärtusega 33 000 krooni), sõiduauto Ford Fiesta xxxxxxx, v/l 1995.a, väärtusega 7000 krooni) ja Ford Mondeo (xxxxxx, v/l 1996.a, väärtusega 9000 krooni). Avaldaja on palunud nõusolekut puudutatud isikute nimel väärtusetute sõidukite utiliseerimiseks ja arvelt maha võtmiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata, sest perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1, § 188 lg 1 p 1-3, 5 ja 7-11 ega muu seaduse säte ei näe ette kohtu nõusoleku saamise kohustust eelnimetatud tehingu tegemiseks. Sõidukid on vallasvara, millega tehingute tegemise nõusolekut perekonnaseaduses ei sätestata. Samuti pole tegemist ka ainsate pärandvarasse kuuluvate esemetega (st kogu pärandvaraga), et tuleks kohaldada PrkS § 188 lg 1 p 1, mille kohaselt on kohtu luba vajalik kogu vara puudutava käsutustehingu tegemiseks. Sõidukite utiliseerimiseks ja arvelt maha võtmiseks tuleb pärijatel ühiselt teostada selleks vajaminevad toimingud. Puudutatud isikuid esindab vajaminevate toimingute tegemisel avaldaja. Avaldaja palus kohtu nõusolekut puudutatud isikute nimel pärandavarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Avaldaja märkis, et puudutatud isikute osa kantakse puudutatud isikute isiklikule pangakontole. Seega vajab avaldaja nõusolekut ka pärandvara müügist saadud raha jagamiseks kaaspärijate vahel. Tulenevalt PKS § 187 p-st 1 on eestkostetavale kuuluva kinnisasja käsutamiseks vajalik kohtu luba. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel tuleb kohtul lähtuda laste huvidest. Kohus leiab, et korteriomandi müümine ei kahjusta puudutatud isikute huve ning müügitehingu tegemiseks on avaldajale võimalik anda nõusolek. Kohtu hinnangul põhjendatud anda luba korteriomandi müümiseks, sest juba praegu tuleb tasuda korteri eest igakuiseid kulusid. Kulude kandmisel peavad osalema ka alaealised puudutatud isikud. Tulevikus võib korteri hooldamisel/haldamisel tekkida ka muid märkimisväärseid kulusid, mida peavad kandma ka puudutatud isikuid kui kaaspärijad. Alaealiste puudutatud isikute huvides ei ole tühjana seisva korteri kulude tasumine, arvestades, et ise nad sinna elama ei lähe. Korteriomandi müügist saadavat raha on võimalik kasutada puudutatud isikute ülalpidamiseks. Eeltoodu alusel annab kohus avaldajale nõusoleku puudutatud isikute nimel neile kuuluva mõttelise osa korteriomandist müümiseks. Pärandvara hulka kuuluv kinnistu kuulub Vxxxx Sxxxx kaaspärijatele – Axxx Sxxxx, VxxxxxSxxxx ning Axxxxxja Axxxx Vxxxxxxxxx ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärijad on kinnistu ühisomanikud ning kinnistut on võimalik käsutada üksnes kaaspärijatega ühiselt. Kinnistute käsutamisest saadava kasu jagamiseks on vajalik kaaspärijate kokkulepe. PärS § 152 lg 1 lause 2 kohaselt määratakse pärandvara jagamisel kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. PKS § 188 lg 1 p 2 näeb ette, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus annab eeltoodust tulenevalt avaldajale nõusoleku ka puudutatud isikute nimel pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja saab nõusoleku tingimusel, et kinnistu müügist saadav kasu jagatakse pärijate vahel ära vastavalt nende pärandiosale, st

puudutatud isikud saavad kumbki 1/4 pärandvarasse kuuluvate kinnistuosade võõrandamisest saadavatest rahalistest vahenditest. Kohus ei määra kindlaks kinnistu müügitehingu hinda, kuid märgib, et avaldajal tuleb nimetatud tehingu tegemisel lähtuda laste varalistest huvidest ning tehing tuleb teha hea eestkostja hoolsusega ja parima võimaliku hinnaga. Müügitehingu tegemisel tuleb arvestada mh kinnistu tegelikku turuväärtust. Vajadusel tuleb avaldajal kinnistu turuväärtuse väljaselgitamiseks lasta see hinnata. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui müügitehingust saadavat raha ei ole vaja laste ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab avaldaja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Müügitehingust saadavast rahast on lubatud maha arvata notariaalsete toimingute kulu, kui need jäävad puudutatud isikute kanda. Kohus annab avaldajale nõusoleku müügitehingutest saadavast rahast katta ka kinnistu hindamiseks tehtavad mõistlikud kulud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 eurot, mis jääb avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.