Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Hagejate M M K ja E Kseaduslik esindaja K L esitas 11.11.2019. a kohtule hagiavalduse I K vastu elatise nõudes. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimumsummas ning seda alates 2018. a augustist. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus võttis 18.11.2019. a määrusega (tl 1-2) hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai menetlusdokumendid kätte eposti vahendusel, mida kostja ka kinnitas 26.11.2019. a kohtule saadetud e-kirjas (tl 11). Kohus kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg 17.12.2019. Kohus juhtis 18.11.2019 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Sünnitunnistustelt (tl 7; 8) nähtuvalt on I K E K ja M M K isa. Seega on kostja, kui hagejate isa, kohustatud hagejaid ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2019. a 270 eurot ning alates 01.01.2020. a 292 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub kummagi hageja kasuks väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras, so summas 270 eurot igas kuus alates

2 (3)

11.11.2019. a (alates 01.01.2020. a on elatise miinimumsumma 292 eurot kuus). PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Puutuvalt tagasiulatuva elatise väljamõistmisse alates 2018. a augustist, märgib kohus järgmist. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule hagiavalduse I K vastu elatise nõudes 11.11.2019. a, seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt elatist alates 11.11.2018. a. Võttes aluseks, et 2018. a oli elatise miinimumsummaks 250 eurot ning alates 01.01.2019. a oli selleks 270 eurot, kujuneb perioodil alates 11.11.2018. a kuni 10.11.2019. a ühe hageja kasuks tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summaks 3206,50 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud perioodil hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuvalt välja mõista elatis kogusummas 6413 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejatel ei ole hüvitatavaid menetluskulusid (sh puudub lepinguline esindaja). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejatelt menetluskulude nimekirja küsida. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.