Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 24.03.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kostja isa. Kostja ema on K.R.. Harju Maakohtu 03.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12534 määrati kostja eestkostjaks T. P.. Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis suurusega mitte vähem kui seadusega ettenähtud miinimummäär. Hagejal on elatise otsuse täitmisel tekkinud elatise võlg, kuna tema töötasu on alla miinimumpalga. Samuti on tema ülalpidamisel ka 08.02.2012 sündinud teine laps, kellega ta ei ela koos ja kelle kasuks on hagejalt välja mõistetud elatis 150.00 eurot kuus, mis peetakse kinni hageja palgast. Lisaks on hageja menetluse kestel sündinud kolmas laps. Hageja leiab, et elatise vähendamisel tuleb arvestada, et kostja eestkostja T. P. saab peretoetust ja eestkostja toetust, ning samuti asjaolu, et kostja eestkostja ei ole nõudnud elatist kostja emalt, kellel on samuti lapse ülalpidamiskohustus. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 välja mõistetud elatist ning vähendada igakuist elatist 150.00 euroni. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mida ei oleks käsitletud tsiviilasja nr 2-10-43567 menetluse käigus ja mis annaksid aluse elatise vähendamiseks. Kostja ülalpidamisvajaduse suurus on 500.00 eurot kuus. Kostja esindajale makstakse igakuiselt lapsetoetust 55.00 eurot ja eestkostetava lapse toetust 240.00 eurot. Kostjal puuduvad andmed kostja ema varalise seisu kohta, kuid kostjale on teada, et kostja emal on lisaks kostjale veel kaks ülalpeetavat last. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja kasuks 3340.80 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseadus (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel on alates 01.01.2012 töötasu alammäär 290.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 145.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel on alates 01.01.2013 töötasu alammäär 320.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 160.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177.50 eurot, ning alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest 1⁄2 on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu

alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: kostja on hageja poeg, - kostja ema on K. R., - kostja eestkostjaks on T. P. Harju Maakohtu 03.11.2016 määruse nr 2-16-12534 alusel (I kd tl 5-8), - Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis suurusega mitte vähem kui seadusega ettenähtud miinimummäär (I kd tl 3-4). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud kohtulahendeid on muutunud hageja majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse, arvestades hageja kohustust täiendava lapse ülalpidamisel. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hagejalt on Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 elatis välja mõistetud. Nimetatud otsus on jõustunud. Viru Maakohus tuvastas, et hageja on võimeline alates 09.09.2010 kostjat üleval pidama miinimumelatise määras. Hageja ülalpeetavate arv on alates 07.03.2012 muutunud: kui 2012. aasta otsuse tegemise aja seisuga oli hagejal kaks ülalpeetavat (hageja ning xxx sündinud poeg K.), siis 12.09.2018 sündis hagejal kolmas laps. Seega hagi rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. Hageja on esile toonud, et Viru Maakohtu 27.04.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-437 on hagejalt 2012. aastal sündinud poja kasuks välja mõistetud elatis 150.00 euros kuus (I kd tl 3435). Olenemata kohtu korduvatest selgitustest ei ole hageja esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt I kd tl 28, I kd tl 85, I kd tl 102 pöördel). Samuti ei ole hageja tõendanud noorima lapse vajadusi (vt I kd tl 102 pöördel kohtu selgitust ning hageja vastust sellele I kd tl 113). Hageja on esitanud tõendeid vaid selle kohta, et tema eest tasub Marit Lehtmets kostjale ja keskmisele pojale elatist 150.00 eurot igakuiselt (vt nt I kd tl 114, I kd tl 131, I kd tl 156, I kd tl 165). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema varalise seisundi hindamisel võib arvestada mh tema elustandardiga. Hageja töövõimeline isik ning endale ja alaealistele lastele ülalpidamise teenimisega, mis on tõendatud Maksu- ja Tolliameti väljavõttega aastates 2012-2019 (I kd tl 123 – 123 pöördel). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et tema kostja eestkostjana ei ole elatist nõudnud kostja teiselt vanemalt, s.o emalt (vt I kd tl 102). Vaidlus puudub selles, et lapse emal on samuti lisaks kaks ülalpeetavat nagu hagejalgi. Need lapsed on sündinud pärast 2012. aasta kohtuotsust. Kogutud tõendite kohaselt (vt MTA vastuseid) on kostja ema majanduslik olukord hagejaga sarnane.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et riik maksab kostjale lapse toetust ja eestkostetava lapse toetust kogusummas 290.00-300.00 eurot kuus alates 03.11.2016 (I kd tl 44, I kd tl 108). Võttes arvesse asjaolu, et mõlemal vanemal on kohutus ülal pidada oma alaealist last ning arvestades asjaolu, et pooled ei vaidle lapse vajaduste üle, s.o kummalgi vanema kanda on miinimumelatise määr (I kd tl 105 pöördel), ning arvestades asjaolu, et riigitoetus kostjale on 290.00-300.00 eurot kuus, siis kohus peab põhjendatuks määrata hagejalt välja mõistetava elatise suuruseks 170.00 eurot. Selle tasumise võimekust on hageja ise kinnitanud (vt I kd tl 102 pöördel). Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega sh Viru Maakohtu 14.10.2019 otsusele kriminaalasjas nr 1-19-8126 (I kd tl 158-159). Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et T. K. hagi M.-M. K. vastu elatise vähendamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus muudab Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 välja mõistetud elatise suurust ning mõistab T. K.lt välja poja M.-M. K. (sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuise elatisena 170.00 eurot alates 24.03.2018 kuni M.-M. K. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx M.M. K. kasuks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg g alusel poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.