lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-8771/26

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-8771/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1304
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-8771

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8771

Kohtuasi

XX hagi CC vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. detsembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja (vastustaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Martin Simmermann

RESOLUTSIOON:

1.Jätta apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18. detsembri 2019. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. CCl ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-8771 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja, isa) esitas 10. juunil 2019 Harju Maakohtule CC (kostja, laps) vastu hagi, milles palus vähendada alates 10. juunist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni Harju Maakohtu 13. märtsi 2019. a kompromissi määrusega kindlaksmääratud elatise suurust iga aasta suvekuudel (juuni, juuli, august) 0 euroni. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-19523 hageja ja YY (ema) kompromissi, mille kohaselt tasub hageja lapsele iga kuu elatist 177 eurot 50 senti. Hageja täitis enda kohustust kuni 2019. a maikuu lõpuni. Olukord muutus alates 1. juunist 2019, sest isa ja ema sõlmisid tsiviilasjas nr 2-19-1821 kompromissi, mille kohaselt viibib laps alates 1. juunist kuni 31. augustini üle nädala isa juures. Samuti halvenes isa varaline seisund seoses sellega, et ema pöördus elatise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Ema väitel on lapse kulud 600 eurot kuus, kuigi tegelikult peaksid 5-aastase lapse kulutused olema 247 eurot kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest asjaolud ei ole võrreldes kompromissimääruse kinnitamise ajaga muutunud.
3.Harju Maakohus jättis 18. detsembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 446 eurot 40 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab hageja taotleda ka kohtulikku kompromissi kinnitava määruse alusel tasutava elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 järgi, kuid praegusel juhul ei ole elatise suuruse muutmise eeldused täidetud, sest hageja sõlmis samal päeval nii suhtlemist kui ka elatis puudutava kompromissi. Hageja sõlmis 7. märtsil 2019 kohtuliku ärakuulamise käigus nii suhtluskorra kokkuleppe, millega mh nähti ette suvekuudel lapse viibimine hageja juures üle nädala, kui ka elatise tasumise kokkuleppe, mille järgi pidi hageja tasuma kostjale iga kuu elatist 177 eurot 50 senti. Seega oli hagejale teada, milline saab olema tema ja lapse vaheline suhtluskord ning sai selle alusel järelduda, milline on tema hinnangul mõistlik elatise suurus. Maakohus kinnitas
13.märtsi 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19523 elatist puudutava kompromissi ja määrus jõustus 30. märtsil 2019. Maakohus kinnitas samal kuupäeval ka tsiviilasjas nr 2-19-1821 lapsega suhtlemist puudutava kompromissi. Määrus jõustus 3. mail 2019. Lisaks jääb väljamõistetud elatis märgatavalt alla miinimummäära, mistõttu elatise vähendamine 0 euroni suvekuudel ei ole kooskõlas lapse huvidega. Väljamõistetud elatis on kooskõlas kindlaksmääratud suhtluskorraga. Hageja majanduslik seisukord oli kompromissi sõlmimise ajal samasugune, kui see on praegu. Hageja sissetulek ei ole muutunud. Hageja suhtes algatatud täitemenetlus ei halvenda hageja varalist seisundit. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lapse vajadused on alates kompromissi kinnitamisest sedavõrd muutunud, et esineks alus elatist vähendada. Kostja tõi esile, et lapse vanemaks saades hakkavad lapse kulud hoopis suurenema.

2-19-8771 Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 446 eurot 40 senti.

4.Hageja esitas 18. jaanuaril 2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus vääralt, et praegusel juhul ei ole TsMS § 459 lg-te 1 ja 2 järgi alust elatise suurust muuta. Suhtluskorra määramine mõjutab elatise suurust, sest suvekuudel veedab laps pool aega isaga ja pool emaga. Praegusel juhul ei ole kohus mõistnud elatist välja otsusega, vaid vanemad sõlmisid kompromissi. Nii suhtluskorda, kui ka elatise asja arutati samal kohtuistungil ja peaaegu kogu istungi aeg kulus suhtluskorra arutelule, mistõttu jäi elatise tasumise aruteluks liiga vähe aega. Sellest tingituna, sõlmisid vanemad kompromisskokkuleppe kiirustades. Vanemad ei leppinud kokku elatise summat suvekuudeks. Maakohtu määrused suhtluskorra ja elatise kokkuleppe kinnitamise kohta jõustusid erinevatel aegadel – elatist puudutav määrus jõustus 13. märtsil 2019 ning suhtluskorda puudutav määrus 3. mail 2019. Hagejal ei olnud pärast vastavalt kokku lepitud suhtluskorrale võimalik elatist puudutavad määrust vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest hageja esitas selle hilinenult.
6.TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 2 I lause alusel võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 alusel lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsMS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell
7.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja maakohtu otsuse kätte 18. detsembril 2019. Juhindudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1 hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 19. detsembril 2019 ja 30 päeva möödus 17. jaanuaril 2020. Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 I lause alusel ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt
17.jaanuaril 2020 kell 24.00. Hageja esitas aga apellatsioonkaebuse 18. jaanuaril 2020. Seega ei ole kaebust esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
8.Ka juhul, kui hageja oleks esitanud apellatsioonkaebuse tähtaegselt, ei oleks kolleegiumil alust võtta seda menetlusse, sest apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses. Kuigi vanema ja lapse suhtlemise korra määramine võib mõjutada lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurust, oli praegusel juhul hagejale elatise kompromissi sõlmides suhtlemise kord teada ning ta sai

2-19-8771 sellega arvestada. Kui hageja sõlmis kompromissi kiirustades või seda vääralt mõistes, sai ta elatise kompromissi kinnitava määruse vaidlustada. Seda ei ole hageja teinud. Hageja vaidlustamisõigust ei mõjuta seejuures asjaolu, et suhtlemise korda kinnitav määrus jõustus hiljem. Kuna maakohus kinnitas nii elatist kui ka suhtlemise korda puudutavad kompromissid samal päeval, oli hagejale kohe teada, millise sisuga suhtlemise kord jõustub, sõltumata sellest, et suhtlemist puudutav kohtumäärus jõustus ajaliselt hiljem.

9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval