Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2020, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-6463
Tsiviilasi
R V hagiavaldus V M vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R V (isikukood xxx, aadress: xxx) Alaealise (seaduslik) esindaja: K T (aadress: xxx) Kostja: V M (isikukood xxx, aadress: xxx)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-19-6463 Viru Maakohtu menetluses on R Vi hagiavaldus V M vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hageja esitas taotluse ekspertiisi määramiseks. Kostja hagi ei tunnista ja taotles ekspertiisi tegemist. Kohus määras kostjale tähtaja ekspertiisikulude ettemakse teostamiseks. Kostja ekspertiisikulude ettemakset ei teostanud. Kohus andis hagejale tähtaja ekspertiisikulude tasumiseks. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on õigus taotleda menetlusabi ekspertiisikulude ettemakse teostamiseks. Hageja taotles tähtaja pikendamist, mille kohus rahuldas. Hageja kohtunõuet ei täitnud, ekspertiisikulusid ette ei maksnud, maksekorraldust ei esitanud, menetlusabi taotlust ei esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, jätab hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastavalt TsMS § 423 lg-le 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Antud juhul leiab kohus, et taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtule esitatud hagiavalduse lisatud tõenditest ei selgu, kes on hageja isa. Kostja isadust omaks ei võta. Seega on võimalus isadust tõendada läbi DNA ekspertiisi. Ekspertiisi teostamiseks on vaja teha ettemakse, mida kostja ega ka hageja ei ole teostanud. Kohus andis korduvalt ettemakseks tähtaegu ja selgitas hagejale menetlusabi taotlemise võimalusest, kuid vastavat taotlust esitatud ei ole. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Seega on hagejal õigus kohtusse pöörduda sama nõudega. Kohus veel kord märgib, kui soovitakse teostada ekspertiis, tuleb ekspertiisi teostamiseks teha ettemakse või esitada koheselt ka menetlusabi taotlus. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.