XX avaldus alaealise nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
YY määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsus Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.11.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
1(5)
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 19.07.2019 Harju Maakohtule avalduse alaealise nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks.
2.Avaldaja on YY (puudutatud isik, laps) isa. Puudutatud isiku ema CC suri 26.01.2019 ja tema ainupärijaks on puudutatud isik. Pärand koosneb mh pensionikonto osakutest, rahast pangakontol ja Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, mis on koormatud hüpoteekidega.
3.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt soovib avaldaja võtta välja pensioniosakud rahas, anda korteriomandi üürile ja saadavast rahast tasuda korteriomandi igakuised kulud ja parendada korterit, ülejäänud raha jääks puudutatud isiku kontole. Samuti soovib avaldaja kohtult nõusolekut korteriomandit koormava hüpoteegikande kustutamiseks ning Swedbank AS kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuva raha paigutamiseks puudutatud isiku kontole ning pärandaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud lepingu nr 16-098384-RK alusel avatud limiidikonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY sulgemiseks.
4.Puudutatud isikule määratud esindaja ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja toetasid täpsustatud avaldust osaliselt. Nad palusid kohtul kontrollida, kas on vajalik kohtult nõusoleku küsimine pärandaja kontolt ainupärija kontole rahakandmiseks ning pärandaja limiidikonto sulgemiseks.
5.31.10.2019 kuulas kohus ära avaldaja, puudutatud isiku ja eestkosteasutuse esindaja. Puudutatud isik teadis avalduse sisust ja nõustus sellega, märkides, et pensionifondi osakute osas võib olla otstarbekas osakute tagasivõtmine ja raha kasutamine lapse huvides. Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 11.11.2019 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku nimel CC pärandvara hulka kuuluva: AS Eesti Väärtpaberikeskus kontol nr XXXXXXXXXXX asuvate Swedbank Pensionifond K3 osakute tagasikutsumiseks ning saadud raha kandmiseks puudutatud isiku kontole; korteriomandi, asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX), üürile andmiseks vähemalt keskmise turuhinnaga tingimusel, et üüritulu laekub puudutatud
2(5)
isiku kontole ning selle arvelt saab tasuda korteriomandi igakuiseid kulusid ning vajadusel korteriomandi parendamiskulusid; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX IV jaos teisel ja kolmandal järjekohal asuvate hüpoteegikannete kustutamiseks, mis on seatud Swedbank AS kasuks. Ühtlasi kohustas maakohus avaldajat kasutama pärandvarast saadavat raha puudutatud isiku parimates huvides. Maakohus jättis rahuldamata avalduse osas, millega avaldaja taotles nõusolekut Swedbank AS kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuva raha paigutamiseks puudutatud isiku kontole ning pärandaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud lepingu nr 16-098384-RK alusel avatud limiidikonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY sulgemiseks. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
7.Maakohtu hinnangul on alaealise huvid kaitstud pensioniosakute tagasikutsumisega, korteriomandi üürile andmisega vähemalt keskmise turuhinnaga ning korteriomandit koormavate hüpoteegikannete kustutamisega.
8.Seoses avaldaja taotlusega saada kohtult nõusolek päritud rahaliste vahendite kandmiseks pärandaja Swedbank AS kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ainupärija kontole ning pärandaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud lepingu nr 16098384-RK alusel avatud limiidikonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY sulgemiseks, selgitas maakohus, et päritud rahaliste vahendite pärija kontole kandmine ja limiidikonto sulgemine ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 1 kohaselt tehing, milleks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand pärandi avanemisel üle pärijale. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isik saanud päritud rahaliste vahendite omanikuks ja seega ei ole pärandaja kontol olevate rahaliste vahendite puudutatud isiku kontole ülekandmine ja limiidikonto sulgemine pärandi käsutamise tehinguteks, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Määruskaebus
9.Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada resolutsiooni punktide 2.2 ja 4 osas ja teha uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata osas, milles taotleti nõusoleku andmist korteriomandi üürimiseks, ja tuvastada, et avaldaja ei vaja kohtu nõusolekut pärandaja kontol olevate rahaliste vahendite puudutatud isiku kontole ülekandmiseks ega limiidikonto sulgemiseks ning ka see taotlus jätta läbi vaatamata.
10.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 ei vaja avaldaja lapse asja üürimiseks kohtu luba. Määratud esindaja möönab, et krediidiasutused tõlgendavad materiaalõigust vääralt ja nõuavad kohtu luba tehinguteks, milleks seda tegelikult vaja ei ole. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotlusega, mistõttu juhul, kui kohus leiab, et konkreetseteks tehinguks ei ole kohtu luba vaja, siis tuleb kohtul see tuvastada, mitte jätta selles osas avaldus rahuldamata. Menetluse edasine käik 3(5)
11.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, v.a osas, milles paluti tuvastada, et avaldaja ei vaja kohtu nõusolekut pärandaja kontol olevate rahaliste vahendite puudutatud isiku kontole ülekandmiseks ega limiidkonto sulgemiseks.
12.Eestkosteasutus palus määruskaebuse rahuldada.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Alaealise varaga tehingute tegemiseks kohtu loa andmise menetlus on vajalik selleks, et kohus saaks enne tehingute tegemist ja vara käsutamist veenduda, et alaealise lapse huvid on tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus otsustab nõusoleku andmise TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. Seetõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.
16.Avalduse kohaselt soovib avaldaja anda puudutatud isikule kuuluva korteriomand üürile ja saadavast rahast tasuda korteriomandi igakuised kulud ja parendada korterit. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse seisukohta, et alaealisele kuuluva kinnisasja üürile andmine ei eelda ühelgi juhul kohtu nõusolekut ja on kaetud PKS § 133 lg-st 1 tuleneva lapsevanema üldise hoolsuskohustusega.
17.Seadusest tulenevalt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda lapse isiku ja vara eest Vaatamata PKS § 133 lg-st 1 tuleneva lapsevanema üldisele hoolsuskohustusele, sätestab PKS § 131 lg 1, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p 5 järgi eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Korteriomandi üürile andmine on kinnisasja kasutusse andmine (võlaõigusseaduse § 271). Arvestades asjaolusid lahendas maakohus põhjendatult taotluse sisuliselt, kaaludes õigesti, kas avaldaja kavandatud tehingud on kooskõlas alaealise huvidega ja andis avaldajale nõusoleku alaealisele kuuluva kinnisasja üürile andmise tingimusel, et tehing on kavandatud turuhinnaga ja sellest laekuv tulu kantakse alaealise kontole.
18.Ringkonnakohtu arvates ei ole vajadust jätta läbi vaatamata avaldaja taotlust kohtult nõusoleku saamiseks päritud rahaliste vahendite kandmiseks pärandaja kontolt puudutatud isiku kontole ning pärandaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud lepingu alusel avatud limiidikonto sulgemiseks. Maakohus jättis eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna puudutatud isik on saanud päritud rahaliste vahendite omanikuks ja seega ei ole pärandaja kontol olevate rahaliste vahendite puudutatud isiku kontole ülekandmine ja limiidikonto sulgemine pärandi käsutamine tehinguteks, milleks on vaja kohtu 4(5)
nõusolekut. See, kas kohus jätab taotluse läbi vaatamata või rahuldamata ei kahjusta lapse huvisid. Asjaolu, et krediidiasutus tõlgendab materiaalõigust maakohtust erinevalt, ei põhjenda taotluse teisiti lahendamist.
19.TsMS § 219 lg 2 järgi perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Eeltoodud sättest tuleneb, et käesolevas menetluses määratud esindaja tegevuse eesmärgiks on alaealise lapse huvide kaitsmine. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei ole esile toodud, et maakohtu määrus oleks alaealise huvisid kahjustav.
20.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.