2-15-10292/16 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 07.05.2014 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-13-52756) rahuldati Xxx(Võlausaldaja) avaldus xxx (Võlgnik) vastu menetluskulude kindlaksmääramises ning mõisteti Xxx välja Võlausaldaja kasuks tsiviilasjas nr 2-13-52756 kantud menetluskulud summas 763,00 EUR. Võlgniku võlgnevus Võlausaldajale tsiviilasjas nr 2-13-52756 kantud menetluskulude eest on 513,76 eurot. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 28.01.2015 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-13-14210) rahuldati Xxx(Võlausaldaja) avaldus xxx (Võlgnik) vastu menetluskulude kindlaksmääramises ning mõisteti Xxx välja Võlausaldaja kasuks tsiviilasjas nr 2-13-14210 kantud menetluskulud summas 741,00 EUR. Kohtumäärus on jõustunud 06.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2015 kohtumäärusega (jõustumismärge 09.03.2015 digitaalallkirjadega kinnituslehel). Võlgnik võlgneb Võlausaldajale kokku 1 254,76 eurot, millele lisanduvad seadusejärgsed viivised VÕS § 113 kohaselt. Võlgniku vastus Kohtule 23.08.2015. a esitatud vastuses vaidleb võlgnik pankrotiavaldusele vastu. Võlgniku hinnangul oleks kohus pidanud pankrotiavalduse menetlemisest keelduma TsMS § 371 lg 1 alusel, kuivõrd tsiviilasjas 2-13-52756 on kohus juba menetlenud Xxx pankrotiavaldust Xxx vastu. Võlgniku vastuväite kohaselt kuulub võlgnikule vara, samuti on võlausaldaja jätnud esitamata pankrotihoiatuse. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Kohtule 01.10.2015. a esitatud ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik on maksejõuetu alates 2015. a märtsikuust, kuid võlgniku maksejõuetust ei saa lugeda püsivast. Võlgniku vara moodustavad osalused äriühingutes ning kinnisvara asukohaga Lootuse pst 86a, Tallinnas ning Kibuna külas, Kernu vallas. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 821,89 eurot. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 tähenduses, samuti esineb PankrS § 15 lg 3 p 3 ja § 31 lg 2 nimetatud alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Kuivõrd võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, puudub alus tsiviilasja edasiseks menetluseks ja menetlus kuulub lõpetamisele. PankrS § 21 lg 4 alusel kohus tühistab käsutuskeelu. Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 750 eurot. Võlgnikul ega võlausaldajal ajutise halduri tegevusele vastuväiteid ei ole. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 750 eurot ja tehtud kulutuste katteks 8,04 eurot. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 2(2)

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnikku esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel Tõnis Lukats. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 300 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 15 tundi. Kohtu hinnangul on avalduses nimetatud toimingute koostamise ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui 8 h ulatuses. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastuväite kohtu tegevusele jättis kohus rahuldamata, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka vastuväite koostamisele kulutatud 4 tundi. Samuti ei ole põhjendatud protokollile vastuse koostamiseks kulutatud 3 tundi, kuivõrd vastus ei sisalda TsMS § 53 lg 2 taotlust protokolli parandamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele põhjendatud menetluskulu 160 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.