Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD

1(3)

2-20-261 Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes. Kohus tuvastas, et hagi ei allu Eesti kohtule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus, leiab, et hagiavaldus ei allu Eesti kohtule. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri väljavõtetest nähtub, et hageja on Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega isik. Hageja on oma elukohaks märkinud Eesti Vabariik ning kostja elukohaks on hageja märkinud Venemaa Föderatsioon. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kodakondsuse kohta. Hageja teatas kohtule, et kostja oli 1992 aastal Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega isikuna. Kohus tuvastas lisaks, et tsiviilasja nr 2-18-1264 (A N avaldus A A surnuks tunnistamiseks) materjalide kohaselt sai Viru Maakohus 08. novembril 2018 Justiitsministeeriumi kaudu vastuse Venemaa pädevalt ametiasutuselt kohtu õigusabitaotlusele, mille kohaselt kostja kodakondsus on dokumenteeritud Venemaa Föderatsiooni kodaniku passiga, mis on välja antud kostjale 16. oktoobril 2003. Sellest järeldab kohus, et kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kuna menetlusosalisteks on välisriigi kodanikud ja kostja elab välismaal, tuleb kontrollida tsiviilasja kohtualluvust rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 ja 2 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohtule esitatud ja kohtu poolt kogutud andmete kohaselt elab hageja Eesti Vabariigis ja kostja Venemaal ning hageja ja kostja omavad Venemaa kodakondsust. Kohus leiab, et kohtualluvuse määramisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Leping) kohtualluvuse sätetest. Lepingu artikli 28 p 1 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kohus tuvastas, et mõlemad abikaasad on Vene Föderatsiooni kodanikud, hageja elukoht on Eesti Vabariigi territooriumil, kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Eesti Vabariigi kohus saab Lepingu kohaselt menetleda abielu lahutamise hagi, kui mõlemad Vene Föderatsiooni kodanikud elaksid Eesti Vabariigi territooriumil. Käesoleval juhul omavad hageja ja kostja Venemaa kodakondsust ja kostja elab Venemaal. Seega ei ole Eesti kohus pädev abielu lahutamise hagi menetlema.

2(3)

2-20-261 TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda. Kohus selgitab, et hagejal on abielu lahutamiseks õigus esitada vastav hagi Vene Föderatsiooni pädevale kohtule. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale.

MENETLUSKULUD

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.