2.Mõista U.H.ilt O.T. kasuks välja elatis perioodi 22.05.2019 – 08.01.2020 eest summas 2052,46 eurot.
3.Mõista U.H.ilt H.T. kasuks välja elatis perioodi 22.05.2019 – 08.01.2020 eest summas 1593,42 eurot.
4.Mõista U.H.ilt O.T. kasuks välja elatis Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) alates 09.01.2019 kuni O.T.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx.
5.Mõista U.H.ilt H.T. kasuks välja elatis 48,15% Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärast (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) alates 09.01.2019 kuni H.T.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx.
6.Mõista U.H.ilt O.T. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 – 21.05.2019 eest summas 1961 eurot.
7.Mõista U.H.ilt H.T. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 – 21.05.2019 eest summas 1961 eurot.
8.U.H.il tuleb p-des 2 – 7 nimetatud rahasummad tasuda G.T. (isikukood xxxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank selgitusega „Laste elatisraha“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kirjeldav osa Hagejad esitasid 22.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväite esitamise tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle hagimenetlusse. 08.08.2019 esitasid hagejad kohtule hagiavalduse elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks eeltoodule taotlesid hagejad kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi 08.10.2018 – 21.05.2019 eest kummagi hageja kasuks 1961 eurot, kokku 3922 eurot. Hagejate esitatud asjaolud ja tõendid
2-19-114313
1.Kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu lõppes oktoobris 2018. Hagejad koos hageja seadusliku esindajaga lahkusid poolte varasemast ühisest kodust ja asusid elama üürikorterisse Xxxxxxxxxxxx.
2.Kostja väide, et hageja 2 elab kostja juures ja ta osaleb hageja 2 ülalpidamises, ei vasta tõele. Kõik hagejate kulud on kandnud hagejate seaduslik esindaja. Kui praegu elavad hagejad ja kostja lähestikku, siis tulevikus ei pruugi see enam niimoodi olla. Hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt ehitab kostja endale Xxxxxxxxxxxx maja.
3.Hagejale 2 meeldib väga kostjaga aega veeta, kuid hageja 2 ei ole avaldanud soovi kolida alaliselt elama kostja juurde. Hageja 2 soovib küll kostjaga aega veeta, kuid elada oma ema ja vennaga. Hagejate seaduslik esindaja ei ole teinud takistusi kostjale lastega koos aja veetmisel. 07.11.2019 eelistungil möönis hagejate seaduslik esindaja, et viimane kuu aega, s.t alates oktoobrist 2019, on hageja 2 viibinud kostja juures tihedamalt. 19.12.2019 istungil möönis hagejate seaduslik esindaja, et hageja 2 viibib kostja juures iga öö. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul käib hageja 2 kostja juures n-ö magamas, s.t läheb kostja juurde õhtuti ja jääb sinna ööseks. Kõik kulud tasub endiselt hagejate seaduslik esindaja. Kostja kannab osaliselt hageja 2 söögikulu ja hageja 2 käib kostja juures vannis. Hageja 2 osas oli hagejate seaduslik esindaja valmis tegema järeleandmisi kuni 130 euroni kuus. 25.11.2019 menetlusdokumendis avaldasid hagejad, et kostja hakkas hageja 2 vastu huvi tundma alles siis, kui käesolev kohtumenetlus algas. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et ta on laste ülalpidamises osalenud. Kostja on ettearvamatu ja on olnud hagejate seadusliku esindaja suhtes vägivaldne (dtl 132 – 133).
4.Kostja majanduslik olukord on piisav, et hagejatele miinimummääras elatist tasuda. Kostja varjab oma vara jaa sissetulekut. Kostja ei ole töövõimetu.
5.Alates hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemisest ei ole kostja oma lapsi rahaliselt toetanud ja kõik kulud laste eest on kandnud hagejate seaduslik esindaja. Hagejate seaduslik esindaja on alates poolte lahkuminemisest proovinud saavutada kostjaga kokkulepet elatise tasumiseks, kuid tulemuseta.
6.Hagejate seaduslikule esindajale kuulub sõiduauto Volvo S40 (reg.märgiga xxxxxxxxxxxx), muud vara hagejate seaduslikule esindajale ei kuulu. Hagejate seadusliku esindaja kontole laekub riiklik lapsetoetus 120 eurot. Hagejate seaduslik esindaja koondati oma töökohalt ja ta on käesoleval ajal töötu. Hagejate seaduslik esindaja saab töötuskindlustushüvitist. Perioodi 08.08.2019 – 15.11.2019 eest oli hüvitise suuruseks 18,93 eurot kalendripäevas ja perioodil 16.11.2019 – 01.08.2020 on hüvitise suuruseks 15,14 eurot kalendripäevas (dtl 98 – 99).
7.Hageja 1 keskmised vajadused kuus on 545 eurot, millest 120 eurot kulub eluasemekuludele, 140 eurot toidule, 10 eurot hügieenitarvetele, 15 eurot tervishoiule, 15 eurot transpordile, 10 eurot sidekuludele, 40 eurot lapse koolikohustuse täitmiseks, 60 eurot riietele ja jalanõudele, 10 eurot huvialaringidele (s.o korvpall ja rahvatants), 5 eurot majapidamistarvetele, 120 eurot muudele vältimatutele püsikulutustele (sünnipäevad jm tähtpäevad, kino, mänguasjad, raamatud, vabaaja veetmise kohtade külastamisele, spa-de külastamisele, taskurahale ja muud ootamatud kulutuse, nt kodutehnika purunemine jne).
2-19-114313
8.Hageja 2 keskmised vajadused kuus on 540 eurot, millest 120 eurot kulub eluasemele, 140 eurot toidule, 10 eurot hügieenitarvetele, 25 eurot tervishoiule (sh allergiarohi), 15 eurot transpordile, 10 eurot sidekuludele, 40 eurot lapse lasteaiale, 60 eurot riietele ja jalanõudele, 5 eurot majapidamistarvetele, 115 eurot muudele vältimatutele püsikulutustele (sünnipäevad jm tähtpäevad, kino, mänguasjad, raamatud, vabaaja veetmise kohtade külastamisele, spa-de külastamisele, taskurahale ja muud ootamatud kulutuse, nt kodutehnika purunemine jne).
9.Hageja 1 esitas tõendid enda osalemise kohta korvpallitreeningutes (dtl 37 – 38), s.o arved 15 eurot kuus. Hageja 1 koolikohustusega kaasnevate kulutuste osas esitas hageja 1 maksekorralduse Pildikompanii OÜ-le summas 13 eurot, tšeki Apollo Kauplused OÜ-lt summas 20,28 eurot koolikaupade ostmise eest (dtl 151). Hageja 1 huvialaringida kaasnevate kulutuste osas esitas hageja 1 maksekorralduse rahvatantsu jaoks pastlate soetamisele summas 38,27 eurot (dtl 152). Hageja 2 esitas oma lasteaiatasu kohta tõendina arved märtsi 2019 eest summas 59,80 eurot (dtl 39) ja juuni eest 40 eurot (dtl 40). Hageja 2 lasteaiaga kaasnevate kulutuse osas esitas hageja 2 maksekorralduse lasteaiapiltide eest tasumiseks summas 19,7 eurot (dtl 153). Eluasemevajaduste kohta esitasid hagejad eluruumi üürilepingu (dtl 41 – 44) ja kommunaalkulude arvestuse mai 2019, oktoobri 2018 ja juuni 2019 kohta (dtl 45). Sideteenuse kohta esitasid hagejad AS Telia arved juuni ja juuli eest 2019 (dtl 46 ja 47). Toidukulu kohta esitasid hagejad tšekid mai 2019 kohta, mille kohaselt on toidukulu olnud suurusjärgus 330 eurot (dtl 146 – 148). Hagejate riidekulu kohta esitasid hagejad tšeki Xxxxxxxxxxxx kaubamajast, millelt nähtub, et ostetud on poiste t-särk ja pluus kokku hinnaga 15,48 eurot, tšeki Weekend Eesti OÜ-st, millelt nähtub, et ostetud on käimisjalatsid hinnaga 19,83 eurot ja tšeki H&M riidepoest, millelt nähtub, et ostetud on sportriietus hinnaga 14,59 eurot (dtl 92), arvetellimuse Weekend Eesti OÜ-lt, millelt nähtub, et ostetud on Crocs sandaalid ja Catmandoo tennised kokku hinnaga 40,02 eurot (dtl 93), Tianne OÜ tšeki, millelt nähtub, et ostetud on pükse hinnaga 25,76 eurot, tšeki, millelt nähtub, et ostetud on riideid hinnaga 16,96 eurot, Pepco Estonia OÜ tšeki, kolm tšekki, mis on loetamatud (dtl 94), tšeki Xxxxxxxxxxxx kaubamajast, millelt nähtub, et ostetud on poiste pusa ja botased kokku hinnaga 30,79 eurot, tšeki Pepco Estonia OÜ-lt, millelt nähtub, et ostetud on laste prillid, poiste lühikesed püksid ja kiiver kokku hinnaga 50,73 eurot (dtl 50). Hagejad esitasid lisaks tšekid riiete ja jalanõude otmisele, mille kohaselt kulus hagjatel septembrikuus 117,30 eurot ja oktoobris 109,45 eurot (dtl 130). Hagejate hügieeni- ja tervishoiukulu kohta esitasid hagejad Elulill OÜ arve, millelt nähtub, et otsetud on C ja D3 vitamiine kokku hinnaga 25,60 eurot (dtl 96) ja erinevad apteegiarved, millelt nähtub, et oste on tehtud 57,11 euro eest. Üks tšekkidest on loetamatu (dtl 97). Tervishoiuga seonduvalt kulus septembris 31,78 eurot (dtl 131). Hügieenikulu kohta esitasid hagejad hambapastaarve kokku summas 16,10 eurot (dtl 149). Mõlema hageja transpordivajadus on tingitud asjaolust, et hagejad külastavad ka oma vanavanemaid ja teisi lähisugulasi, kes elavad Xxxxxxxxxxxxs, Xxxxxxxxxxxxs ja Xxxxxxxxxxxxs, millest tulenevalt tuleb kasutada sõiduautot. Transpordikulu
2-19-114313 tõendamiseks esitasid hagejad kütusekviitungid juulikuu 2019 kohta summas 188,08 eurot (dtl 150). Muude vältimatute kulutuste osas esitasid hagejad maksekorralduse hageja 1 sünnipäevaks renditud mängutoa eest tasumiseks, tšekid lastele tehtud kingituste osas 117,23 eurot (dtl 154-155). Lisaks on hagejate seaduslik esindaja teinud kulutusi laste taskurahale jne. Mõni kuu kulub lastele rohkem, mõni kuu vähem, nt novembris osteti hagejale 1 jope hinnaga 126,95 eurot (dtl 156). Kostja esitatud asjaolud ja tõendid
10.Kostja ja hagejate seaduslik esindaja elavad pärast lahkukolimist kõrvuti majades Xxxxxxxxxxxxs. Seega ei kasva lapsed kostjast eraldi, vaid kostja võtab osa nende kasvatamisest ja ülalpidamisest. Kostja möönis 07.11.2019 eelistungil, et elatist ta maksnud ei ole.
11.19.12.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et hagejate seaduslik esindaja hakkas kohtuväliselt elatist nõudma veebruaris – märtsis 2019.
12.Hageja 2 soovib tegelikult elada kostjaga ja ongi kostja juures nii palju, kui võimalik. Alates augustist 2019 elab hageja 2 kostja juures. Kostja on teinud hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku otsustada ühiselt hagejate elukoha küsimus selliselt, et hageja 1 elaks hagejate seadusliku esindaja juures ja hageja 2 elaks kostja juures, kuid hagejate seaduslik esindaja on sellest keeldunud ilmselt sooviga kostjalt elatist saada.
13.Hagejad ei ole oma vajaduste suurust tõendanud. Hagejate esitatud tõendid hagejate väiteid ei tõenda, mis õigustaks miinimummääras elatise väljamõistmist kummagi hageja kasuks. Arvesse tuleb võtta hagejate seaduslikule esindajale laekuvat lapsetoetust 120 eurot kuus.
14.Kostja vaidlustab hagejate esitatud eluruumi üürilepingu. Hagejate seadusliku esindaja poolt üüritud eluruum on sama suur kui kostja eluruum, seega ei saa kulud oluliselt erineda. Igakuise üüri suurus 200 eurot on oluliselt üle keskmise Xxxxxxxxxxxx üürituru hinna. Üürilepingus on ebakõla ka selle kohta, et üürnikeks on märgitud hagejad, kes on alaealised. Hagejate esitatud tõenditest ei nähtu, et nende igakuine eluasemevajadus on 120 eurot kuus kummagi hageja kohta.
15.Kostja vaidlustab hagejate transpordivajaduse kuus. Kooli ja lasteaeda on ca 300 m, millele transporti pole vaja. Bussiga Pärnusse sõites on kulu võib olla 1 eurot.
16.Kostja vaidlustab hagejate vajadused hügieenile ja tervishoiule, asudes seisukohale, et nii noorte laste puhul ei eksisteeri selliseid kulutusi, mis tähendaks kummagi hageja kohta 300 eurot aastas.
17.Igakuiselt ei saa eksisteerida ka hagejate näidatud muid vältimatuid kulutusi summas 120 ja 115 eurot kuus, s.o kokku 235 eurot kuus.
18.Kostja on muretsenud hagejatele vajalikke asju, nt jalgratta, lauad õppimise jaoks jne, kuid kostja ei ole eelnevalt pidanud vajalikuks nende kohta tšekke säilitada. Kostja esitas enda tehtud kulutuste osas säilinud tšekid (dtl 60 – 62), s.o hagejale 2 tehtud kulu Himosel, Tallinna Loomaaia tšekk, millelt nähtub ühe lapsepileti soetamine, Juku mänguasjade poe
2-19-114313 tšekk, millelt nähtub mänguasjade soetamine 33,98 euro eest, Prisma Peremarketid tšekk, millelt nähtub hambaharja soetamine, kinopileti soetamine lapsele, Skypark pääsme soetamine lapsele. Hagejatel on olemas kõik eluks vajalik. Kostja on valmis veetma lastega rohkem aega ja kandma sellega seoses ka suurema osa kulutusi. Sellises olukorras, kus hagejad saavad igal ajal olla kostja juures ja kostja on valmis neile kõik vajaliku andma ja on seda teinud, siis on eraldi elatise väljamõistmine kostja hinnangul ebaõiglane.
19.Kostja ei ole keeldunud lastele elatise andmisest, kuid ta ei pea ülal pidama hagejate seaduslikku esindajat. Samuti ei tähenda see, et elatise summa peab olema nii suur, nagu näitab hagejate seaduslik esindaja. Kostja ei pea õigeks olukorda, kus mõlemad lapsed peavad elama emaga, ega tohi elada isaga.
20.07.11.2019 eelistungil kinnitas kostja, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise maksmiseks. Menetluse käik
21.12.08.2019 võttis kohus hagi menetlusse (dtl 49 – 53), millega kohustas kostjat esitama ühtlasi andmed ja tõendid oma sissetulekute ja varalise seisu kohta. Kohus hoiatas kostjat, et andmete esitamata jätmisel võib kohus nõuda dokumendid ise välja nõuda.
22.07.11.2019 toimus asjas eelistung. Kohus selgitas pooltele PKS § 100 lg 1 ja PKS § 101 sisu. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada oma väidet selle kohta, et hageja 2 on asunud elama kostja juurde. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada oma väiteid selle kohta, et hagejate vajadused on väiksemad nõutud miinimummääras elatisest. Kohus määras pooltele tähtajad oma seisukohtade täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
23.19.12.2019 toimus asjas teine istung. Istungil pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus lõpetas istungil eelmenetluse, uuris pooltega tõendeid ja arutas asja sisuliselt lõpuni. Pooled sõlmisid istungil kokkuleppe selle kohta, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus protokollis kokkuleppe. Kohtuotsuse põjendused
24.Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja 2 on kostja lapsed Eesti Rahvastikuregistri väljavõtete alusel. Seega on kostja PKS § 97 lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama.
25.PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr 117 oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega moodustas miinimummääras elatis 2019.a 270 eurot ühe alaealise lapse kohta kuus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 on 2020.a kuutasu alammääraks
2-19-114313 täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega moodustab miinimummääras elatis 2020.a 292 eurot ühe alaealise lapse kohta kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagiavalduse kohaselt taotletakse elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019, s.o päevast, kui hagejad esitasid elatise saamiseks nõude maksekäsu kiirmenetluses.
26.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja 1 elab hagejate seadusliku esindaja juures. Kohus järeldab nimetatud asjaolu kostja 25.10.2019 menetlusdokumendist, kus kostja on vastava seisukoha esitanud. Seega tuvastab kohus, et hageja 1 elab hagejate seadusliku esindaja juures.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kelle juures elab hageja 2 ja mis ajast alates. Hagiavalduses väitis hageja seaduslik esindaja, et hageja 2 elab hagejate seadusliku esindajaga koos. Kohtu hinnangul kinnitab hageja väidet hagiavalduse esitamise ajal asjaolu, et üürilepingus on nimetatud ka hagejat 2, kui Xxxxxxxxxxxx korteri üürilevõtjat. Kohus on seisukohal, et kuivõrd dokumendist nähtuvalt on üürileping vormistatud blanketile, siis on eluliselt usutav, et lapsed on üürilepingus nimetatud kui isikud, kes korterisse elama asuvad. Kohus on seisukohal ja tuvastab, et vähemalt kostja poolt hagile vastuse esitamise ajal on hageja 2 elukohaks olnud hagejate seadusliku esindaja elukoht, kuna kostja ise on hageja 2 elukoha vastuses selliselt märkinud. Kostja asus väitma, et hageja 2 elab tegelikult kostja juures alles oma 25.10.2019 menetlusdokumendis. 07.11.2019 eelistungil võttis hagejate seaduslik esindaja omaks, et alates oktoobrikuust 2019 on hageja 2 öösiti kostja juures. Kostja panustab seeläbi hageja 2 toiduvajaduse ja eluasemevajaduse katmisesse osaliselt. Kuigi kohus selgitas kostjale vajadust esitada tõendid oma väite tõendamiseks selle kohta, et hageja 2 elab kostjaga, siis kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et alates oktoobrist 2019 viibib hageja 2 öösiti kostja juures ja kostja katab osaliselt hageja 2 vajadused vahetult, s.o toidule ja eluasemele.
28.Riigikohus on selgitanud, et lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas hagejate vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad või mitte. Kuigi kohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et hagejate vajadused on madalamad miinimumelatisega võrreldes, siis kostja vastavaid tõendeid ei esitanud.
29.Arvestades, et elatise miinimummäära nõudmisel ei ole vajalik alaealiste laste kulutusi tõendada, siis ei hinda kohus eraldi hagejate esitatud tõendeid, kuivõrd hagejad on ise öelnud, et tõendid on illustratiivsed näitamaks, et hagejate seaduslik esindaja tasub kulud ja ei ole ammendavad.
30.Kostja võttis 07.11.2019 kohtuistungil omaks, et ta ei ole hagejatele elatist tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks seaduses sätestatud miinimummääras
2-19-114313 hagejatele vahetut ülalpidamist andnud. Asjaolust, et käesoleval ajal elavad pooled kõrvuti majades, ei järeldu automaatselt, et kostja osaleks hagejate ülalpidamises. Kostja poolt esitatud üksikud tšekid ei tõenda hagejate nõuetekohast ülalpidamist. Kostja omaksvõtu alusel loeb kohus tuvastatuks, et kostja on hagejate suhtes ülalpidamise andmise kohustust rikkunud.
31.Kuna kostja ei ole esitanud taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, samuti avaldas kostja kohtule, et elatise tasumisel ei ole tema majanduslik seisund probleemiks (07.11.2019 eelistungi protokoll), siis ei hinda kohus eraldi kostja varalist seisundit.
32.Kohus mõistab kostjalt hageja 1 kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019 kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxx. Alates 22.05.2019 kuni 08.01.2020 on kostja elatise võlgnevus hageja 1 ees kujunenud järgmiselt: 22.05.2019 – 31.05.2019 on 10 päeva. Maikuus oli 31 päeva, seega moodustab miinimumelatis ühes päevas 270/31=8,71 eurot. 10 päeva elatis moodustab seega 8,71*10=87,10 eurot. Perioodil juuni 2019 – detsember 2019 on 7 kuud. 7 kuu elatis on 270*7=1890 eurot. Jaanuaris 2020 on olnud 8 päeva. Jaanuaris on 31 päeva, seega ühe päeva elatis on 292/31=9,42 eurot ja 8 päeva elatis seega 9,42*8=75,36 eurot. Kokku moodustab elatise võlgnevus alates 22.05.2019 – 08.01.2020 hageja 1 ees 2052,46 eurot.
33.Kohus mõistab kostjalt hageja 2 kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.05.2019 kuni septembri lõpuni 2019. Nimetatud perioodil kujuneb kostja võlgnevus hageja 2 ees järgmiselt: 22.05.2019 kuni 08.01.2020 on kostja elatise võlgnevus hageja 2 ees kujunenud järgmiselt: 22.05.2019 – 31.05.2019 on 10 päeva. Maikuus oli 31 päeva, seega moodustab miinimumelatis ühes päevas 270/31=8,71 eurot. 10 päeva elatis moodustab seega 8,71*10=87,10 eurot. Perioodis juuni 2019 – september 2019 on 4 kuud, s.o 4*270=1080 eurot. Seega kokku moodustab elatise võlgnevus hageja 2 ees 87,10+1080=1167,10 eurot. Hagejate seaduslik esindaja võttis 07.11.2019 toimunud eelistungil omaks, et hageja 2 on alates oktoobrist 2019 veetnud ööd kostja juures ja kostja on osaliselt andnud hagejale 2 vahetut ülalpidamist ja hageja 2 osas on hagejate seaduslik esindaja nõus elatisega summas 130 eurot kuus, s.o 48,15% elatise miinimummäärast. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja 2 kasuks välja elatis alates oktoobrist 2019 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx, 48,15% elatise miinimummäärast. Perioodi oktoober 2019 – detsember 2019 moodustab elatise võlgnevus 3*130=390 eurot. Alates jaanuarist 2020 moodustab 48,15% elatise miinimummäärast 140,60 eurot kuus, seega on elatise ühe päeva määr jaanuaris 140,6/31=4,54 eurot ja elatis 8 päeva eest moodustab 8*4,54=36,32. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja 2 ees 1167,10+390+36,32=1593,42 eurot.
34.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist hagejate seadusliku esindaja kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Riigikohus on oma 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks
2-19-114313 see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Antud juhul mõistab kohus elatise välja oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis ja sellises määras, mida kostja on olnud võimeline tasuma. Kostja on kohtule 07.11.2019 eelistungil kinnitanud, et tal ei ole rahalisi probleeme elatise tasumisega. Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus vähendada välja mõistetavat elatist veelgi alla miinimummäära pelgalt põhjusel, et hagejatele on tasutud lastetoetust.
35.Järgnevalt analüüsib kohus hagejate nõudeid PKS § 108 alusel. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ka tagasiulatuvalt saab elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14).
36.Hagejad esitasid kostja suhtes tagasiulatuva elatise nõuded alates 08.10.2018 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 22.05.2019 miinimummääras. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks nimetatud ajal vabatahtlikult hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja võttis 19.12.2019 toimunud kohtuistungil omaks, et vähemalt veebruarikuust 2019 on hagejate seaduslik esindaja nõudnud kostjalt elatise tasumist. Hagejad on esitanud perioodi 08.10.2018 – 31.12.2018 nõuded arvestusega 8 eurot päevas. Arvestades asjaolu, et 2018 oli elatise miinimumäär 250 eurot kuus, siis vastab 8 eurot päevas elatise miinimummäärale. Hagejad on esitanud perioodi 01.01.2019 – 21.05.2019 nõuded arvestusega 9 eurot päevas, mis vastab 2019 kehtinud elatise miinimummäärale. Seega peab kohus põhjendatuks kummagi hageja kohta välja mõista 1961 eurot. Elatise võlgnevus kujuneb järgmiselt: 08.10.2018 – 31.12.2018 on 2 kuud ja 24 päeva. Ühe kuu elatise miinimummäär on 250 eurot, s.o 8 eurot päevas, 01.01.2019 – 21.05.2019 on 4 kuud ja 21 päeva. Ühe kuu elatise miinimummäär on 270 eurot, s.o 9 eurot päevas.
37.Kohus märgib, et käesoleva kohtumenetluse raames, mille esemeks on hagejatele elatise maksmise küsimus, ei oma tähtsust poolte väited kostja ja hagejate seadusliku esindaja tegevuse/tegevusetuse kohta kooselu ajal, nende omavahelised suhted pärast kooselu lõppemist ja erimeelsused laste kasvatamise küsimuses. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus eraldi poolte vastavaid väiteid. Menetluskulud
38.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagid osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. 19.12.2019 toimunud kohtuistungil avaldasid pooled nõusolekut menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Tsiviilasja hind
2-19-114313
39.TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad nõudsid kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hagi esitati 22.05.2019, millest tulenevalt tuleb arvestada elatise maksete suurust alates 22.05.2019 kuni 22.02.2020. Perioodis 22.05.2019 – 31.12.2019 oli 7 kuud ja 10 päeva. 1 päeva elatis oli 8,71 eurot ja 1 kuu elatis 270 eurot. Seega moodustas elatise suurus nimetatud perioodil 1977,10 eurot. Perioodil 01.01.2020 – 22.05.2020 on 1 kuu ja 22 päeva. 1 päeva elatis veebruaris (29 päeva) on seega 10,07 eurot ja 1 kuu elatis 292 eurot. Seega moodustab elatis nimetatud perioodil 513,54 eurot. Seega on tsiviilasja hind kokku 2490,64 eurot. Kuna hagejaid on kaks, kes esitasid samasugused nõuded, siis on tsiviilasja hind kokku 4981,28 eurot.
07.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
Tühistada Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis U.H.lt H.T. kasuks välja elatise ajavahemiku alates 22. mai 2019 kuni 8. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nende ajavahemike osas H.T. hagi rahuldamata.
Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus rahuldas O.T. hagi.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda
Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
Rahuldada osaliselt O.T. ja H.T. hagi U.H. vastu elatise nõudes.
Mõista U.H.lt O.T. kasuks välja elatis perioodi 22.05.2019 kuni 08.01.2020 eest 2052,46 eurot.
Mõista U.H.lt O.T. kasuks välja elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2020. a-l on 292 eurot) alates 09.01.2020 kuni O.T. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx.
Mõista U.H.lt O.T. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni 21.05.2019 eest 1961 eurot.
2-19-114313
Mõista U.H.lt H.T. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.10.2018 kuni 30.04.2019 eest 1772 eurot. Jätta rahuldamata H.T. hagi U.H. vastu elatise nõudmiseks ajavahemiku 22. mai 2019 kuni 8. jaanuar 2020 eest ja edasiulatuva elatise osas.
U.H.l tuleb väljamõistetud elatis tasuda G.T. (isikukood xxxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank selgitusega „Laste elatisraha“.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.