Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.01.2020, Narva
Tsiviilasja number
2-19-15671
Tsiviilasi
A S hagi T S vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A S (IK XXX; elukoht XXX) Kostja: T S (S) (IK XXX; elukoht XXX) Lepinguline esindaja: Jana Kaup
Asja läbivaatamine
05.11.2019 kohtuistungil
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud A S esitas Viru Maakohtule 08.10.2019 T S vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 18.09.2013 Ida-Viru Maavalitsuse poolt (abielukanne nr 4-32-2013/582). Hageja väidab, et poolte suhted lõppesid kaks aastat tagasi ja hagejal on uus naine, kellega ta suhtleb ja koos elab. Hageja soovib abielu lahutada.
Kostja ei soovi lahutada. Kohus kuulas kostja ära 05.11.2019 toimunud istungil, kus kostja selgitas, et hageja ja kostja suhted ei ole oktoobris 2017 lõppenud. Enne septembris 2019 Soome tööle minemist elas hageja koos kostjaga. Varasemalt soovis hageja, et kostja koos lapsega koliks hagejaga koos Soome, aga kostja ei soovinud kolida. Nüüd oleks kostja valmis kolima. Kostja jäi varasema seisukoha juurde, et ei soovi lahutada. Hageja viibis Soomes, mille tõttu kuulas kohus hageja ära telefoni teel. Hageja jäi oma hagiavalduse juurde ja palus kohtul abielu lahutada. Hageja ei soovi kostjaga koos elada ega ka kostjaga suhelda. Kostja palus kohtul anda leppimisaega. Kohus andis pooltele leppimiseks kuni 31.12.2019 ning palus leppimise korral hagejal hagiavaldus tagasi võtta. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud hageja hagi tagasi võtnud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud hageja ära telefoni teel ning kostja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.09.2013 Ida-Viru Maavalitsuse poolt (abielukanne nr 4-32-2013/582). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja soovis aega leppimiseks, kuid leppimiseks antud aja jooksul ei esitanud pooled kohtule tõendit leppimise kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma mõlema poole vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.