Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 16.09.2019 iga hageja ülalpidamiseks elatise seadusega ettenähtud minimaalses määras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate vanemad elavad eraldi alates 06.02.2019, hagejad elavad ema juures ja kostja laste ülalpidamises ei osale. Kostja väitel on vanematel elatise osas kokkulepe, mis jõustub pärast lahutust. Kulutused on X Xil 201 eurot, X Xil 173 eurot, X Xil 146 eurot ja X Xil 130 eurot (kokku 650 eurot). Vanematel oli kokkulepe, et kostja maksab laste ülalpidamiseks 460 eurot kuus, 2019.a jaanuarist juunini maksis kostja 2 000 eurot, pärast seda ei ole midagi maksnud. 11.12.2019 toimunud kohtuistungil jäid hagejad algselt oma nõude juurde ja soovisid elatise väljamõistmist miinimummääras. Hagejad täpsustasid kohtuistungi käigus, et esitatud kulutused (kokku 650 eurot) on see, mida nad nõuavad elatisena ja on nõus elatisega kokku 650 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma huvialaringide eest otse ringile, kuid ei ole nõus tasuma elatist hagejate ema arvele – hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli ta nõus, et kostja tasub arve alusel, kuid kostja jättis lasteaia tasumata. Kostja väitel oli kokkulepe, et tasub kokkulepitud arveid, kuid enne tuleb vara suhtes kokku leppida (vara kirjutatakse laste nimele). Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. X X ja X X on alaealiste hagejate vanemad (t lk 10-17), kostja ei ela hagejatega koos. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras, kohtuistungil nõustunud elatisega kokku 650 eurot kuus. Sellest tulenevalt ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmas ja neljas lause sätestavad: „Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.“ Kostja on nõus tasuma hagejate huviringide eest otse huviringidele, kuid ei ole nõus tasuma elatist hagejate emale. Vanemad võivad sellisel viisil elatise tasumises omavahel kokku leppida, kuid kohus ei pea võimalikuks kohtuotsusega määrata ülalpidamise andmist sellisel viisil. Hagejate ema väitel on varasemalt selline kokkulepe ka olnud, kuid kostja on jätnud lastaia arve tasumata. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejatel on muid kulusid kui huviringid – söök, riided ja jalanõud,

transport, elamiskulud, raamatud, mänguasjad jms. Kohtu hinnangul tuleb elatis tasuda hagejate emale. Kostja on väitnud ka seda, et oli kokkulepe, et kostja tasub hagejate arveid, kuid enne tuleb lahendada varaga seonduvad küsimused (vara kirjutatakse laste nimele). Kohus selgitab, et lastel tekivad kulud igapäevaselt ja ülalpidamise andmist ei saa edasi lükata kuni muude küsimuste lahendamiseni. Mis puutub kinnisvara ja muu vara laste nimele kirjutamist, siis sellega saab küll kindlustada laste tulevikku (eelkõige, kui nad saavad ise täiskasvanuks), kuid see ei taga laste igapäevaste kulude kandmist. Hagejad on nõus elatisega kokku summas 650 eurot ja kohtu hinnangul on sellises ulatuses elatise väljamõistmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise alates 16.09.2019 X Xi kasuks 201 eurot, X Xi kasuks 173 eurot, X Xi kasuks 146 eurot ja X Xi kasuks 130 eurot. Elatis on välja mõistetud kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad on esitanud taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks täies ulatuses. PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.