2-17-7001
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-7001
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2019, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
K I hagi R I vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Kostja:
K I (ik XXX) R I (ik XXX; sünd. XXX, elukoht: XXX)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(3)
2-17-7001 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 04. veebruaril 2015 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva talitus). Poolte abielusuhted on lõppenud alates 2016 septembrist. Hageja elab kostjast eraldi, hageja elab Eestis, kostja Venemaal. Hageja leiab, et abielu jätkamine ja taastamine on võimatu. Hageja palub lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt tunnistab kostja hagi. Abikaasad elavad eraldi 2,5 aastat, kuid kostja arvab, et abielu säilitamine on võimalik ning suhted ei ole pöördumatult lõppenud. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kostja ei saa kohtuistungil osaleda. Kostja palub jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu. Abikaasad elavad eraldi alates 2016 septembrist erinevates riikides. Hageja on kindel, et ei ole võimeline enam kooselu taastama. Kuna kostja elab Vene Föderatsiooni territooriumil, oli ta ära kuulatud kohtuistungil telefoni teel. Kostja teatas kohtule, et ta on nõus abielu lahutamisega. Abikaasad elavad eraldi alates 2016 aastast. Kostja leiab, et abielusuhteid ei ole võimalik taastada.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on põhjendanud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kuna abikaasad elavad juba 2016 aastast eri riikides, hageja Eesti Vabariigis ja kostja Vene Föderatsioonis, on hageja seisukohal, et abikaasad kooselu enam ei taasta ja poolte abielu jätkamine on võimatu. Hagejal puudub ka soov abielusuhteid taastada ja abielu jätkata. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Abikaasad elavad eraldi alates 2016 aastast. Kostja leiab, et abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Poolte abielusuhted lõppesid 2016. aastal ning mõlemad pooled on kinnitanud kohtuistungil, et abikaasadel abielulisi suhteid enam ei ole ja puudub soov neid taastada ja abielu jätkata. Seega eeldab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastaksid. Lisaks 2(3)
2-17-7001 võtab kohus arvesse asjaolu, et pooled elavad eri riikides, hageja Eesti Vabariigis ja kostja Vene Föderatsioonis. Kohus loeb, et poolte abielusuhted on lõppenud ning eeltoodu alusel tuleb poolte vahel sõlmitud abielu lahutada. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.