Menetlusosalised ja nende Avaldaja: DD (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Puudutatud isik I: EE (isikukood XXXXXXXXXXX), määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Katrin Kiisk Kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta vastu määruskaebemenetluses tõendina esitatud helifail ja vanemate
31.oktoobri 2019 kirjavahetus.
2.Keelduda määruskaebusega esitatud tõendite nr-d 2-6 ja nr-d 8-21 vastuvõtmisest. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, neid ei tagastata.
3.Jätta Harju Maakohtu 24. oktoobri 2019 määrus muutmata.
5.Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta DD kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
6.Määrata CC määruskaebemenetluses kantud menetluskulude (õigusabikulud) rahaliseks suuruseks 540 eurot (käibemaksuga).
7.Mõista DD-lt CC kasuks menetluskulude hüvitisena välja 540 eurot (käibemaksuga). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.DD (isa) esitas 02.07.2019 Harju Maakohtule avalduse CC (ema) vastu, milles palus korraldada lepitusmenetluse avaldaja, EE (laps) ja ema suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates, et avaldaja, laps ja ema suhtlevad käesolevas asjas 09.01.2019 tehtud määruse alusel ja sätestada sunnivahendid juhuks, kui lapse ema määrust ei täida. Menetluskulud palus avaldaja jätta lapse ema kanda.
2.Avalduse ja selle 23.08.2019 täpsustuse kohaselt kinnitas maakohus 09.01.2019 käesolevas tsiviilasjas avaldaja ja lapse ema kompromissi, millega määrati kindlaks avaldaja ja lapse suhtlemiskord. Ema ei täida suhtluskorda korrektselt.
3.Lapse ema ei täida suhtluskorra punkti p 1.12, mille kohaselt on kummalgi vanemal õigus lapsega suhelda telefoni teel sellel nädalal, mil laps on teise vanema juures, igapäevaselt kell 18:00-20:00 ja punkti 1.13, mille kohaselt siis, kui laps ise tahab teisele vanemale helistada, siis teisel vanemal ei ole õigust seda keelata. Lapse ema teeb takistusi isa ja lapse telefoni teel suhtlemisele. See on vastuolus lapse ja isa huvidega.
4.Isa ei saanud lapsega telefoni teel suhelda 04.06.2019, 06.06.2019-07.06.2019, 09.06.201912.06.2019, 15.06.2019, 13.07.2019, 16.07.2019-18.07.2019, 28.07.2019, 13.08.201915.08.2019, 17.08.2019-22.08.2019. Ema väitis, et suhtlemine mõjub lapsele halvasti ja teatas, et ei luba lapsega ühendust võtta. Lapse ema on blokeerinud avaldaja telefoninumbri.
Seisukohad avalduse suhtes
5.Ema leidis, et suhtlemiskorra täitmise jätkamine 09.01.2019 suhtlemiskorra alusel ja selle sunnivahenditega tagamine ei ole põhjendatud. Kuna vanematel on suhtlemiskorra määruse tõlgendamisel ja täitmisel erimeelsusi, tuleks suhtlemiskord üle vaadata. Helistamist võiks piirata, kuna isa nimetas lapsega suheldes lapse ema rumalaks. Avaldaja rikkus sellega suhtluskorra määruse p-te 1.21 ja 1.22 ning perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-t 2. Isa rikub ka suhtlemiskorra p 1.2, kuna keeldub viimast last lasteaias toimuvatesse huvialaringidesse. Lapsega iga päev telefoni teel suhtlemine ei ole lapse huvides. Laps ei tunne selle vastu huvi. Teda ei saa sundida isaga telefoni teel suhtlema, kui ta ei soovi lõpetada mängu või tegevust, mis on parajasti pooleli. Ema on püüdnud last keelitada. Ema ei ole rikkunud suhtlemiskorra p 1.13, sest laps ei avalda ise mitte kunagi soovi isaga suhelda. Kui laps soovib, võib ta helistada iga päev. Isa soov lapsele iga päev helistada on tema isiklik põhimõtteline seisukoht. Lapse emasse suhtub ta tõrjuvalt. Praegune suhtluskord on lapsele koormav. Suhtlemiskorras kokkuleppimise ajal ei olnud teada, kuidas see praktikas toimima hakkab ja kas see on lapse huvides. Kuna lapsel on vahelduv elukoht ja ta suhtleb teise
vanemaga tihedalt, on mõistlik, et eemal viibival vanemal on õigus helistada lapsele üks kord nädalas kell 19:00-20:00. Enamate kõnede pidamine ei ole lapsele vajalik ega eakohane. Lapsele kümneid kordi päevas järjest helistamine on tingitud isa kontrollivajadusest, mitte lapse huvidest. Samuti tuleks muuta suhtluskorra p 1.23 selliselt, et last puudutavad kiireloomulised teated edastatakse telefoni teel, muud teated e-postiga ja p 1.1. selliselt, et laps viibib kummagi vanema juures senise ühe nädala asemel kahe nädala pikkustel perioodidel. Määrusesse tuleks lisada punkt selle kohta, et lapsele võib üleandmisel järele minna vanema poolt määratud kolmas isik, kellest on teist vanemat eelnevalt teavitatud. Menetluskulud palus lapse ema jätta isa kanda.
6.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus võib olla põhjendatud. Laps ei tohiks jääda ilma võimalusest suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni teel, kuigi laps saab viibida mõlema vanema juures üle nädala. Igapäevase suhtlemise võimaldamises leppisid vanemad ise kokku. Puudub alus eeldada, et lühiajaline telefoni teel suhtlemine avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Vanemad peaks kokku leppima, kuidas suhtlus toimub. Telefonivestluses lapse ema kohta halvustavate märkuste tegemine ei ole lapse huvides. Vanemad on kohustatud suhtlemiskorda täitma. Kui nad seda ei tee, on vajalik suunata nad perenõustaja juurde. Sunniraha määramine võib olla põhjendatud.
7.Kohalik omavalitsus märkis, et tuleb leida lapse vajadustest lähtuv ja vanemate ettepanekutega arvestav kompromiss. Kui vanemad jäävad eriarvamusele, tuleb lähtuda lapse õigusest teise vanemaga elektroonilise sidevahendiga suhelda. Vanem, kelle juures laps viibib, peaks kindlustama lapse suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefoni teel vähemalt kahel korral ühe nädala jooksul. Ema selgituste kohaselt piisab telefonivestlusest üks kord nädalas ja kuna vanemate suhted on pingelised, on tajutav, et pärast telefonivestlust isaga on laps pinges ja trotslik. Ema pakkus välja suhtlemiskorra muutmise, millega asendada senine nädal ja nädal rütm kaks nädalat ja kaks nädalat rütmiga. See tagaks lapse emotsionaalse tasakaalu ja heaolu, kuna vähendab pendeldamist ühest kodust teise. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja otsustas muuta maakohtu 09.01.2019 määrusega kinnitatud suhtlemiskorra p 1.12 järgmiselt: kummalgi vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni teel sellel nädalal, mil laps on teise vanema juures, neljapäeviti kell 19:00-20:00 kuni 30 minutit järjest. Vanemate kokkuleppel võib teine vanem suhelda lapsega telefoni teel ka muul ajal. Muus osas tuleb suhtluskord jätta muutmata ja sunnivahendid rakendamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
9.Harju Maakohtu 09.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18198 kinnitatud kompromissiga on määratud avaldaja ja lapse suhtlemise kord. Vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud minevikus kogetud tunnetest. Laps elab vähemalt alates jaanuarist 2019 vaheldumisi ühe nädala kummagi vanema juures. Vanemad ei jõudnud kehtiva suhtlemiskorra täieliku täitmise või kokkuleppel muutmise osas kokkuleppele.
10.Ema rikkus suhtlemiskorra p 1.12, kuna isal ei olnud võimalik suhelda lapsega telefoni teel jaanuaris, veebruaris, juunis, juulis ja augustis 2019 temast mitte olenenud põhjustel. Isa on vähemalt ühel korral öelnud lapsele telefonis, et tema ema on rumal. Ema on isa telefoninumbri blokeerinud.
11.Tõendamata on väited suhtlemiskorra p 1.13 rikkumise kohta. Võimatu on tõendada, kas laps on avaldanud soovi isale helistada. Vanemate omavahelised suhted ei ole head, mida kinnitavad ka vanemad ise. On usutav, et lapses tekivad isaga telefoni teel rääkides pinged, mida ta pärast aktiivselt väljendab, kuna tunnetab vanemate omavahelisi pingeid ja lahkarvamusi. Suhtlemiskord on määratud lapse huvides, mitte selleks, et vanemad saaks kohtumääruse alusel lapse heaolu arvel näidata teineteisele oma võimu või nõuda oma õigusi. Vanematel on oluline last toetada ja tegeleda küsimusega, miks tunneb laps end pärast teise vanemaga rääkimist halvasti ja käitub trotslikult. Vanemate ülesanne on jätta lapsele teisest vanemast positiivne kuvand, mis toetab lapses teadmist, et vanem teda armastab ja temast hoolib. Laps ei peaks varjama oma armastust teise vanema suhtes, kartes halvakspanu. Vanemad peavad tegema lapse heaolu nimel koostööd ja hoiduma teise vanema, tema elukorralduse ning lapse ja teise vanema koos veedetud aja kohta hinnangute andmisest. Eriarvamused on välditavad, kui vanemad suudaks suunata tähelepanu lapse huvidele, mitte ei lähtus oma isiklikest eelistustest.
12.On positiivne, et lapse mõlemal vanemal on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Perenõustamine annab tulemusi ainult mõlema vanema tõsiseltvõetava soovi korral. Käesoleval ajal ei ole põhjendatud kohustada vanemaid pöörduma perenõustaja poole. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Vanemate halbadest suhetest tulenev negatiivne õhkkond ei mõju lapsele hästi.
13.Ema tegi ettepanekuid suhtlemiskorra muutmiseks, kuid vastavat avaldust ei esitanud. Kokkuleppele vanemad ei jõudnud. Lepitusmenetlus ei andnud tulemust ja see tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Suhtlemist puudutava määruse p 1.12 tuleb muuta. 09.01.2019 kompromiss kinnitati teadmisel, et vanemad soovivad ja suudavad eelnimetatud punkti täita, kuid nad on oma soove ja võimeid üle hinnanud. Kehtiv kord välistab kõneks ettenähtud ajal enamuse või kõik muud toimingud ja käigud. Emal ei ole võimalik mõistliku pingutusega oma elu ümber korraldada ja seda kohustust täita. Ei ole põhjendatud lapse kodurahu hinnaga teda selleks sundida.
14.Kummalgi vanemale tuleb anda õigus lapsega suhelda telefoni teel sellel nädalal, mil laps on teise vanema juures, neljapäeviti kell 19.00-20.00 ja mitte üle 30 minuti järjest. Kokkuleppel võib lapsega telefoni teel suhelda ka muul ajal. Üleminek seitsmelt päevalt ühele ei ole keeruline. Kui laps soovib teisele vanemale helistada, on lapsega koos viibival vanemal kohustus helistamine korraldada. Kõneaja pikkusega 30 minutit vanemad nõustusid. Lapsel on võimalik olla ema või isaga koos üle nädala ja selle aja jooksul ei võõrdu laps oma vanemast, mistõttu piisab telefonikõnest ühel päeval. Võib eeldada, et suhtlemiskorra täitmises ülejäänud osas suudavad vanemad jõuda üksmeelele.
15.Nõue määrata, et isa, laps ja ema suhtlevad 09.01.2019 kohtumääruse alusel, ei ole iseseisev nõue. Maakohtu 09.01.2019 määrus kehtib ja vanematel on kohustus seda täita. Kohtulahendi sundtäidetavus loob eelduse edaspidisteks tülideks ja arusaamatusteks lapsega suhtlemise korraldamisel, mida tuleks vältida. Suhtlemist korraldava määruse sundtäitmine on põhjendatud siis, kui lepitamismenetluses on kasutatud ära kõik mõistlikud võimalused vanemate kokkuleppe saavutamiseks. Kuna suhtlemiskorda tuleb muuta, jääb rahuldamata taotlus sunnivahendite rakendamiseks. Suhtlemiskorra rikkumine ei ole nii ulatuslik ja raskete tagajärgedega, et põhjendatud oleks lapsega telefoni teel suhtlemise korraldamine kohtutäituri vahendusel või pingestada emale sunniraha määramisega veelgi vanemate suhteid ja sellega lapse kodurahu. Kõige objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele laps täisealiseks saades.
Määruskaebus
16.Isa palub muuta maakohtu 09.02.2019 kinnitatud kompromissina kehtestatud suhtluskord sundtäidetavaks; muuta maakohtu 24.10.2019 määrust ja määrata, et isa, laps ja ema suhtlevad 09.01.2019 määruse alusel; lugeda suhtluskorra p 1.13 rikkumine ema poolt tõendatuks; jätta arvestamata Kristiine linnaosa arvamus; jätta arvestamata ema esitatud väärad faktiväited selle kohta, et avaldaja helistab lapsele 10 korda päevas, et avaldaja on vastumeelne igasuguse koostöö suhtes, et laps ei ole 9 kuu jooksul kordagi avaldanud soovi isale helistada; arvestada määruskaebuse läbivaatamisel ka teiste ema teadlike suhtluskorra rikkumistega ja jätta menetluskulud ema kanda.
17.Maakohus leidis ebaõigesti, et vanemad suudavad suhtlemiskorra ülejäänud osa täitmises jõuda üksmeelele. Avaldaja on korduvalt märkinud, et suhtluskorra punkte, mida ema rikub, on arvukalt. Avaldaja pöördus kohtusse üksnes kahe punkti rikkumisega, et säästa last kohtuvaidlusega tekkivatest pingetest ja hoida menetluse maht madal.
18.Kohus ei selgitanud piisavalt, millistele asjaoludele tuginedes piirab kohus nii rängalt isa õigust helistada lapsele. Kohus tugines üksnes ühes kõnes rumalaks nimetamisele. Kehtiv kellaajaline piirang on juba piisavalt piirav. Maakohus jättis lapse huvid välja selgitamata.
19.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et suhtluskorra sundtäidetavus loob eelduse tülideks ja arusaamatusteks. Praeguses olukorras ei ole muud võimalust. Maakohtu määrus loob lapse emas karistamatuse tunde ja suhtluskorra rikkumine muutub intensiivsemaks. Avaldaja on siis sunnitud kohtusse pöörduma mahukama avaldusega.
20.Kohus arvestas ebaõigesti Kristiine Linnaosa arvamusega, mis arvestab üksnes lapse ema huvidega. Kohalik omavalitsus suhtles arvamuse kujundamiseks lapse emaga, kuid jättis lapse ja avaldaja huvid välja selgitamata. Arvamus ei ole erapooletu. Selles esitatakse ainult ema väiteid, veendumata nende tõesuses. Lapse huvide välja selgitamata jätmisega rikkus kohalik omavalitsus lastekaitseseadust.
21.Kohus jättis suhtluskorra p 1.13 rikkumise ebaõigesti tuvastamata. Tõele ei vasta ema väide, et laps ei ole kordagi avaldanud soovi isaga suhelda. Laps on korduvalt kinnitanud, et ema ei lase tal isale helistada. Lapse soovi isaga suhelda kinnitab ema 09.05.2019 kõne lapse isale, milles ta ütleb, et „Kuule, võta O numbrilt blokk maha, E tahab sulle helistada“. See oli tõendatav ainult lapse ärakuulamisega. Keegi oleks pidanud lapsega suhtlema. Vanemad kinnitasid, et laps on piisavalt suur, et öelda, kui ta suhelda ei soovi.
22.Maakohus tõlgendas vääralt lapse ema väiteid, nagu helistaks isa lapsele kümme korda päevas ja nagu isa eeldaks, et laps peab olema kättesaadav sõltumata hõivatusest muude tegevustega. Isa ei ole lapsele helistanud üle ühe korra päevas. Vastamata kõnesid ei saa lugeda kõnedeks lapsega. Ebaõiglane on karistada isa peaaegu aasta tagasi öeldud ühe sõna pärast (et ema on rumal) ning piirata sellega lapse ja vanema suhtlust. Kuigi see sõna oleks võinud olla olemata, viis selleni lapse ema poolt lapse elu ohtu seadmine (ema harjutas koos lapsega jäärajal libedasõitu). Sõna „rumal“ ei ole ka väga halvustav.
23.Ema ei selgitanud, milles väljendub lapse trotslikkus või paha tuju pärast kõnet. Avaldaja kõned ei mõju lapsele halvasti. Ema on öelnud, et teemad, millest avaldaja lapsega räägib, on mõttetud ja ebaolulised, kuid lapsega suheldes peabki rääkima just lapse jaoks olulistel teemadel. Ebausaldusväärne on ema väide, et lapsele mõjusid suvised pikemad hoidmisperioodid ja telefonisuhtluse piiramine hästi. Seda näitab ema otsus vahetada ajal, mil laps oli väidetavalt rahulikum, psühholoogilise teraapia teenus kliinilise psühholoogi teenuse vastu. Eelduslikult on lapse psühholoogilised mured seotud just kõnede takistamise ja pikema hoidmisperioodiga. Ema ei anna isale infot lapse psühholoogiliste nõustamiste kohta. Isa juures on laps rõõmsameelne, suhtlusaldis ja toimekas. Lapse psühholoogilised
probleemid on tingitud emast. Tõele ei vasta ema väide, et enne suhtluskorra kompromissi kinnitamist vanemad ei teadnud, kuidas see toimuma hakkab ja kas see on lapse huvides. Varem toimus vanemate ja lapse vaheline telefonisuhtlus tõrgeteta. Tõele ei vasta väide, nagu oleks isa vastu suhtluskorra muutmisele ja nagu ta keelduks põhjendamatult lapse huviringi viimisest. Ema ei osale lasteaia üritustel.
24.Põhjendamatud on ema soovid, et lapse üleandmine toimuks ka kolmandatele isikutele ja kiireloomulisi teateid vahetataks helistades. Kohus jättis arvestamata asjas esile toodud muud rikkumised. Lapse ema on pikaajaliselt rikkunud järgmisi suhtluskorra punkte: p 1.2 (last viib lasteaeda ja toob sealt ema uus elukaaslane või tolle ema), 1.4 (ema ei ole poole aasta jooksul last kordagi esmaspäeval lasteaeda viinud), 1.19 (ema kasutab seda punkti isa ärritamiseks, mitte lapse huvides), 1.22 (ema üritas nõuda avaldajalt lasteaia vahetust läbi lapse), 1.23 (ema on palunud korduvalt lapse eest hoolt kanda kolmandatel isikutel, pakkumata seda võimalust avaldajale), 1.24 (ema saatis lapse lasteaeda viimise asemel oma elukaaslase autoremondi töökotta, kust laps kadus ja mille eest last hiljem füüsiliselt karistati). Ema on rikkunud ka PKS § 124. Vastused määruskaebusele
25.Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud isa kanda. Maakohus ei ületanud diskretsiooni piire ja kohaldas sobivat abinõu, järgides lapse huve. Maakohus leidis õigesti, et igapäevane helistamine ei ole põhjendatud, kuna isa vajadus iga päev helistada ei vasta lapse vajadusele ja et halvustava märkuse tegemine lapse ema kohta on last kahjustav. Maakohus ei kitsendanud lapse õigust isaga suhelda. Lapsel on õigus isale helistada iga päev. Kohus piiras isa õigust helistada lapsele igapäevaselt lugematul arvul kordadel. Sunnivahendite kohaldamine on maakohtu diskretsioon. Etteheited kohalikule omavalitsusele on ainetud. Ema vahetas psühholoogi, kuna laps vajas teistsuguse sisuga teenust ja see ei toimunud lapse tervis halvenemise tõttu. Alusetud on etteheited, et ema ei saa alati igal pool isiklikult kohal olla. See on tingitud ema töögraafikust. Väited, mis ei seondu kaebuse esemega ega sellega, mida maakohus reguleeris, on paljasõnalised ja alusetud. Määruskaebus väljendab isa isiklikke emotsioone ja see ei lähtu lapse parimatest huvidest.
26.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja vaidlustas maakohtu 09.01.2019 kohtumäärust vaid osaliselt ja kohus lahendas lapsega telefoni teel suhtlemise osas vanemate vahel tekkinud erimeelsuse vanemate suhtes ühetaoliselt. Kohus leidis õigesti, et suhtluskorra p 1.13 rikkumine on tõendamata. Avaldaja ei saa kaevata kohaliku omavalitsuse arvamuse ega lapse ema selgituste peale. Kuna teistele ema rikkumistele isa lepitusmenetluse avalduses ei osundanud, ei olnud võimalik neid ka menetleda. Lapse huvides on vanemate vahelise vaidluse õigel ajal lõpetamine, mitte selle otsitud ettekäändel jätkamine.
27.Kohalik omavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus tagas lapse õiguse suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni teel. 14.11.2019 vestluses lastekaitsetöötajaga avaldas laps kiiruga, küsimust ootamata, et ta teab, et lastekaitsetöötajale helistas tema isa, et talle ei meeldi, kui issi ja emme kogu aeg vaidlevad, tema on seda pealt kuulnud ja see on väga halb. Lapse arvates peab tema tegema nii, et emme ja issi ei riidleks ning siis, kui ta ära läheb, vanemad ei riidle. Laps kirjeldas, et tal on kaks kodu, aga need võiksid olla teineteisele lähemal. Laps kirjeldas mõlemat vanemat positiivsena ja rääkis neist head, kuid ütles, et näeb nende nägudest, et nad on kurvad, kui ta läheb teise vanema juurde. Laps rääkis, mida ta vanematega koos teeb. Laps rääkis, et tal on üks suur mure ja see algas siis, kui emme ja issi läksid lahku. Laps arvas, et vanemad ei saa enam kunagi sõpradeks ja tema
peab vanematele ütlema, et nad ei riidleks. Vestlusest järeldub, et laps on vanemate pikaajalise vaidluse tõttu haavatavas olukorras. Vanemad peavad kontrollima oma käitumist ja väljaütlemisi ning lõpetama tülitsemise lapse kuuldes. Lapsele tuleb selgitada, et tülid ei toimu tema pärast ja ta ei vastuta nende eest. Laps tunneb end vastutavana selle eest, et vanemad on kurvad ja tülitsevad. Vanemate pikaajaline tüli teeb lapse arengule otsest kahju. Lapsele on parim võimalikult sage suhtlemine mõlema vanemaga, mh on normaalne ja lapse huvides suhtlemine telefonitsi, mida soovib ka laps. Tähtsust ei oma see, mitu korda päevas või nädalas laps eemaloleva vanemaga suhtleb, vaid see, et vanemad looksid lapsele turvalise keskkonna ja kindlustunde, et mõlemad vanemad on tema jaoks olemas. Kuni vanemad koostööd ei tee, on vaatamata sellele, mitu korda nädalas on ette nähtud lapsele helistamine, kannatajaks laps, sest häiritud on tema arenguvajaduse rahuldamine. Menetluse edasine käik
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
30.TsMS § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetluse näol on seaduses sätestatud erikord eelkõige selleks, et anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Eelkõige on lepitusmenetluse eesmärk kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta (Riigikohtu 29.10.2014 määrus nr 3-2-1-95-14 p 22). Lepitusmenetlusega soovitakse lahendada vanemate vahelised lapsega suhtlemise korra täitmist puudutavad erimeelsused last maksimaalselt säästval viisil.
31.Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et kohtu poolt varem kinnitatud suhtluskord ei ole lapsele helistamise regulatsiooni puudutavas osas lapse huvides. Kuna vanemad kokkuleppele ei jõudnud, tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis lapsele helistamise korda, vähendades eemal viibiva vanema õigust helistada lapsele nädalal, mil laps viibib teise vanema juures, seitsmelt päevalt ühele päevale nädalas. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 563 lg-s 7 nimetatud abinõude kohaldamine on lepitusmenetlust läbi viiva maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire rikkunud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
32.Ringkonnakohus ei nõustu isa väitega, et maakohus ei ole tema õiguste piiramist piisavalt põhjendanud. Maakohus tuvastas, et vanemate suhted on väga konfliktsed, mis tekitab pingeid ka lapses, kes vanemate lahkarvamusi tunnetab. Kohtul oli vaja selline olukord lahendada eelkõige lähtuvalt lapse huvidest (PKS § 123). Seda maakohus ka tegi.
33.Isa väide, et telefonikõned ei mõju lapsele halvasti, on vastuolus maakohtu poolt tuvastatuga. Seda, et vanemate konfliktsed suhted mõjuvad lapsele halvasti, kinnitavad eelkõige lapse poolt lastekaitsetöötajale antud selgitused. Laps kirjeldas mõlemat vanemat positiivsena, kuid samas väljendas ta suurt muret vanemate omavaheliste halbade suhete pärast. Lapse sõnul on tal suur mure, mis algas siis, kui vanemad lahku läksid. Laps selgitas, et on pealt kuulnud, kui vanemad vaidlevad ja ta arvas, et: „mina pean seda ajama nii, et emme ja issi ei riidleks, siis kui ma ära lähen, siis nad ei riidle“ (tl 182-183). Lapse avaldatust tuleneb selgelt nii see, et ta on vanemate konfliktsetest suhetest häiritud kui ka see, et ta tunneb ennast selle eest vastutavana. Ükski laps ei peaks sellist muret ja vastutust tundma.
34.Maakohus leidis põhjendatult, et kuna lapsel on vahelduv elukoht, s.o üks nädal ühe ja teine nädal teise vanema juures, ei kujuta telefonikõnede arvu vähendamine ohtu vanema ja lapse suhtele, arvestades asjaolu, et lapsel on õigus helistada teisele vanemale igal ajal. Kõnede vähendamine võimaldab lapsel pühenduda vanemale, kelle juures ta parajasti viibib ilma, et tal tekiks igapäevased lojaalsuskonfliktid. Asjaolu, et lapse ema vahetas lapse psühholoogilise nõustamise teenust ajal, kui laps oli ema väidete kohaselt tänu telefonisuhtluse piiramisele rahulikum, ei tõenda isa väidet, et telefonisuhtluse piiramine mõjub lapsele halvasti. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus, et kõnede arvu vähendamine ühele päevale nädalas vastab lapse huvidele ja samal ajal ei ole tegemist ka isa õiguste ränga piiramisega, nagu ta määruskaebuses väidab.
35.Ebaõiged on määruskaebuse väited, nagu oleks kohus karistanud isa selle eest, et ta ütles lapsele peaaegu aasta tagasi, et lapse ema on rumal või muutnud suhtluskorda põhjusel, et isa helistab lapsele väidetavalt kümneid kordi päevas. TsMS § 563 lg-s 7 sätestatud abinõude kohaldamise eesmärk ei ole suhtluskorda rikkuva vanema karistamine, vaid vanema ja lapse normaalse suhtluse tagamine. Kohus lähtub abinõude valikul eelkõige lapse huvidest. Maakohus kirjeldas eelnimetatud asjaolusid esile tuues vanemate väiteid, mille alusel tegi järelduse, et lapse vanemate omavahelised suhted ei ole head. Kohus ei tuginenud nendele asjaoludele suhtluskorra muutmise üle otsustamisel.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, kas ema on rikkunud suhtluskorra p 1.13, s.t on takistanud lapsel isale helistamist, kui laps on seda soovinud. Maakohus selgitas õigesti, et alla 10-aastast last kohus reeglina ära ei kuula (TsMS § 5521 lg 1). Lastekaitsetöötajale laps ei väitnud, et ema oleks tal keelanud isale helistamist. Samas kinnitavad isa esile toodud asjaolud, et ema on korraldanud lapse soovil lapse kõne isale kooskõlas suhtluskorra p-s 1.13 sätestatuga. Nii selgitas isa, et lapse ema helistas talle ja ütles: „Kuule võta [...] numbrilt blokk maha, [laps] tahab sulle helistada“. Sellest järeldub, et ema ei keelanud lapsel isale helistada.
37.Lapse isa jääb ka määruskaebuses selle juurde, et maakohtu 09.01.2019 kinnitatud suhtluskorda ei tuleks muuta, kuid see tuleks tunnistada TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel sundtäidetavaks. Maakohus jättis selle taotluse õigesti rahuldamata, kuna see ei oleks kooskõlas lapse huvidega ja ringkonnakohtul ei ole alust teha selles osas teistsugust otsustust. Suhtluskorra sundtäidetavaks tunnistamine ei ole käesolevas asjas ainus võimalus, nagu leiab isa. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-64-10, p-d 29 ja 34). Kuna maakohus pidas vajalikuks ja võimalikuks TsMS § 563 lg 7 p 2 alusel suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremini kooskõlas olev helistamise kord, ei ole sunnivahendite kohaldamine õigustatud.
38.Ringkonnakohus ei nõustu isa seisukohaga, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata lapse ema muud rikkumised. Avaldaja esitas kohtusse avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks osas, mis puudutas lapse ja isa telefoni teel suhtlemiset. Kuigi avaldaja nimetas 12.09.2019 ärakuulamisel ka muid suhtluskorra täitmist puudutavaid intsidente, märkis ta selgelt, et soovib lepitusmenetluse läbiviimist põhjusel, et ema on takistanud tema ja lapse telefoni teel suhtlemist. Ka määruskaebemenetluses kinnitab avaldaja, et ta ei tuginenud avaldust esitades muule, kui kahe punkti rikkumisele. Avaldaja oli oma avalduse eseme seega selgelt piiritlenud ja maakohus toimis õigesti, kui käsitles määruse tegemisel suhtluskorra punkte, mille rikkumise tõttu lepitusmenetlus isa avalduse alusel algatati. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isa ei ole täpsustanud, kuidas määruskaebuses esile toodud suhtluskorra väidetavad muud rikkumised seostuvad tema nõudega tunnistada suhtluskord sundtäidetavaks, st milliseid täitmisviise ja milliste rikkumiste osas on avaldaja arvates kohane rakendada ning kuidas need aitavad kaasa isa ja lapse suhtlemise tagamisele. Eeltoodu tõttu ei anna ka ringkonnakohus hinnangut määruskaebuses märgitud väidetavate muude suhtluskorra rikkumiste kohta, mis isa avalduse aluseks ei olnud ja mida lepitusmenetluses ei arutatud. Samal põhjusel ei võta ringkonnakohus vastu koos määruskaebusega esitatud tõendeid, mis käesoleva vaidluse eset ei puuduta (lisad nr-d 2-6, 8-21), kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
39.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Põhjendatud ei ole isa taotlus jätta arvestamata kohaliku omavalitsuse arvamus ja lapse ema väited. TsMS § 552 kohaselt teeb kohus alaealist puudutavas vaidluses koostööd valla- ja linnavalitsusega ning § 558 kohaselt kuulab vanemate õigusi puudutavas menetluses vanemad isiklikult ära. Kohus hindab menetlusosaliste ja menetlusse lapse huve kaitsma kaasatud isikute seisukohti, tõendeid ning nende usaldusväärsust kogumis. Kohus ei saa jätta asjas esitatud seisukohti arvestamata ainuüksi põhjusel, et mõni menetlusosaline nendega ei nõustu. Kuigi iseenesest on õige avaldaja etteheide, et objektiivse seisukoha esitamiseks oleks kohalikul omavalitsusel tulnud ära kuulata mõlemad vanemad, ei anna see siiski alust jätta arvamus tervikuna arvestamata. Lapsega on kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist määruskaebemenetluse ajal kohtunud.
40.Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu veel sellele, et eemal viibiva vanema ja lapse suhtlusõiguse tagamisel on keskne roll lapsega koos oleval vanemal, kellel on PKS §-st 143 tulenevalt kohustus pidada oma õigusi teostades alati silmas lapse parimaid huve ja teostada vanema õigusi heas usus, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Eelduslikult on lapse huvides ka see, et ta saab lahus elava vanemaga suhelda, kartmata teise vanema halvakspanu. Nendest põhimõtetest lähtudes selgitas maakohus õigesti, et teisel vanemal ei ole asjakohane arutada lapsega teist vanemat või tema käitumist puudutavaid asjaolusid. Lapse ja eemal viibiva vanema suhtlemist ei tohi seada sõltuvusse vanemate omavahelistest suhetest.
41.Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendeid, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides. Antud juhul järeldub asja materjalist selgelt, et lapse rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma last, ei käitu nad kahjuks omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt lapse emotsioone ja psüühikat ning praegu tema ümber toimuv võib jätta talle jälje kogu eluks.
Menetluskulud
42.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
43.Lapse emale osutati määruskaebemenetluses õigusabi 4 tundi ja 30 minutit, sh kulus 30 minutit kohtumäärusega tutvumisele ja analüüsile, 1 tund ja 30 minutit määruskaebusega tutvumisele ja analüüsile ning 2 tundi ja 30 minutit määruskaebusele seisukoha koostamisele. Emale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuga).
44.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et lapse emale osutatud õigusabi raames tehtud toimingud olid määruskaebemenetluse mahtu arvestades vajalikud ning esile toodud mahus põhjendatud. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga).
45.Ringkonnakohus rahuldab ema taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistab avaldajalt lapse ema kasuks õigusabikulude hüvitamiseks välja 540 eurot (4 tundi ja 30 minutit × 120 eurot). Menetluskuludelt tuleb vastavalt taotlusele tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.