Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
18.12.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-1609
Tsiviilasi
YY avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XX (X) nimel tehingute tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Aleksei Motuzov Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Anti Aasmaa Puudutatud isik II Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2019 määruse resolutsiooni punkt 3. Teha selles osas uus otsustus, millega anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingute tulemusena saadavate rahaliste vahendite kasutamiseks puudutatud isiku I huvides. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada YY avaldus. 2) Anda YY-le kohtu nõusolek alaealise XX (isikukood XXXXXXXXXXX) nimel pärandvaraga tehingute tegemiseks järgmiselt:
pensioniosakute tagasivõtmiseks XX-le kuuluvas osas (pensionikontol nr XXXXXXXXXX 12 516,356 Swedbank pensionifond K3 osakut, saldo 15 065.69 eurot seisuga 04.01.2019). - rahaliste vahendite väljavõtmiseks XX-le kuuluvas osas (Swedbank AS arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, saldo 317.52 eurot seisuga 04.01.2019). 3) Kohustada YY kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingute tulemusena saadavad rahalised vahendid paigutama XX arvelduskontole ja kasutama neid XX huvides. Arvelduskonto käsutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut. 4) Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. -
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Jätta puudutatud isikule I määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.31.01.2019 esitas avaldaja maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I nimel BB pärandvaraga tehingute tegemiseks, s.o pensionifondi osakute ja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite kättesaamiseks. Puudutatud isik I päris oma isa BB (surnud XX.XX.XXXX) vara. Avaldaja soovib rahalisi vahendeid kasutada lapse ülalpidamiseks ja tema igapäevaseks arenguks ning tuleviku kindlustamiseks.
2.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et põhjendatud on nõusoleku andmine avaldajale rahaliste vahendite väljavõtmiseks ning pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. Põhjendatud ei ole aga kõigi rahaliste vahendite kandmine avaldaja arvelduskontole. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-127-15 punkti 26 kohaselt ei ole lapse huvides saadavat rahasummat kasutada lihtsalt ülalpidamiseks. Lapse ülalpidamise peab tagama tema vanem, s.o avaldaja, kes on ka ise kaaspärijaks. Seega on võimalik lapse vahendeid tema ülalpidamiseks kasutada alles seejärel, kui avaldaja enese pärandvarast saadavad vahendid on ammendunud. Osaliselt on võimalik last ülal pidada saadavast toitjakaotuspensionist. Seejärel on võimalik avaldajal taotleda luba lapse ülalpidamiseks tema arvelduskontol olevate vahendite kasutamiseks.
3.Puudutatud isik II leidis, et avaldus tuleb rahuldada, kuid raha tuleb paigutada lapse pangakontole ning neid rahalisi vahendeid on alaealise seaduslik esindaja kohustatud
kasutama alaealise huvides, tema ülalpidamiseks, arenguks, koolitamiseks ning tegema seda mõistlikult ja sihipäraselt. Maakohtu määrus
4.29.05.2019 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I nimel pärandvaraga tehingu tegemiseks järgmiselt: pensioniosakute tagasivõtmiseks lapsele kuuluvas osas (pensionikontol nr XXXXXXXXXX 12 516,356 Swedbank pensionifond K3 osakut, saldo 15 065.69 eurot seisuga 04.01.2019); rahaliste vahendite väljavõtmiseks lapsele kuuluvas osas (Swedbank AS arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, saldo 317.52 eurot seisuga 04.01.2019). Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingu tulemusena saadavad rahalised vahendid tuleb kanda puudutatud isiku I arvelduskontole märkusega ,,konto käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek” ning säilitada lapse kontol kuni tema täisealiseks saamiseni. Nimetatud rahaliste vahendite varasemaks kasutamiseks on vajalik kohtu nõusolek. TsMS § 172 lõike 1 ja lõike 3 teise lause alusel jättis kohus lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda.
5.Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 131 lõigetele 1 ja 4, § 188 lõike 1 punktile 8 ja § 186 lõikele 1. Kohus leidis, et lapse huvides on avalduses nimetatud tehingute tegemine. Tehinguteks nõusoleku andmine võimaldab rahalisi vahendeid kasutada alaealise huvides. Kohus nõustus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, et raha tuleb paigutada lapse pangakontole märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Lapse ülalpidamise peab tagama tema vanem. Osaliselt on võimalik last ülal pidada ka saadavast toitjakaotuspensionist. Vanemad peavad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem kasu saamise teel suurendama kui vähendama. Seega on võimalik lapse vahendeid tema ülalpidamiseks kasutada alles seejärel, kui avaldaja enese pärandvarast saadavad vahendid on ammendunud. Seejärel on võimalik avaldajal taotleda luba lapse ülalpidamiseks tema arvelduskontol olevate vahendite kasutamist. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealise huvid seoses kõnesolevate tehingutega on igakülgselt kaitstud, rahuldas kohus avalduse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.11.06.2019 esitatud määruskaebuses palub avaldaja muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, asendades see järgmise sõnastusega: kohustada avaldajat määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingu tulemusena saadavad rahalised vahendid paigutama puudutatud isiku I arvelduskontole ja kasutama raha puudutatud isiku I huvides, sh tema ülalpidamiseks. Arvelduskonto kasutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.
7.Avaldaja ei nõustu lapse arvelduskontole vastavalt kohtu nõusolekule saadud rahaliste vahendite kasutamise määratlusega, sel viisil raha kasutamine ei vasta lapse huvidele ega avalduse eesmärgile. Avalduse eesmärk on jätkuvalt kohtu nõusoleku saamine lapse nimel pärandvaraga tehingute tegemiseks, s.o pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite väljavõtmiseks. Kohus rahuldas avalduse vaid lapse tuleviku kindlustamise osas ja sedagi mitte täies ulatuses, kuna on ilmselge, et lapse tulevik sõltub tema igapäevasest arengust, mille tagamiseks on vaja vahendeid. Kohtul ei olnud avalduse lahendamisel alust kahelda selles, et avaldaja lähtub lapse varahooldusõiguse teostamisel üksnes lapse huvidest, mistõttu ei
ole põhjendatud piirata lapse arvelduskonto kasutamist. Rahaliste vahendite väljavõtmise vajaduse korral kohtu poole pöördumine nõusoleku saamiseks on üksikvanemale keeruline ja nii ajaliselt kui rahaliselt kulukas. Küsitav on kohtu seisukoht, et osaliselt on võimalik last ülal pidada ka saadavast toitjakaotuspensionist.
8.Puudutatud isikule I määratud esindaja ja puudutatud isik II leidsid, et määruskaebus on põhjendamatu.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2019 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata avalduse kohtult nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I pärandvarana saadud rahaliste vahendite käsutamiseks. Ringkonnakohus saab teha selles osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse ka vastavas osas. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei vaidlusta määrust osas, milles kohus andis talle nõusoleku puudutatud isiku I nimel pärandvarana saadud pensioniosakute tagasivõtmiseks puudutatud isikule I kuuluvas osas ja rahaliste vahendite väljavõtmiseks puudutatud isikule I kuuluvas osas. Seega selles osas on määrus jõustunud.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja esitanud käesolevas asjas sisuliselt kaks avaldust, s.o 1) avalduse kohtult nõusoleku saamiseks puudutatud isikule I pärandvarana jäänud pensioniosakute tagasivõtmiseks (kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lõike 2 mõistes) ja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite väljavõtmiseks ning 2) avalduse kohtult nõusoleku saamiseks eelmainitud rahaliste vahendite puudutatud isiku I huvides (sh ülalpidamiseks) kasutamiseks. Kolleegium möönab, et avalduse sõnastusest ei ole selgelt arusaadav, milleks konkreetselt avaldaja kohtult nõusolekut taotleb - avalduses on taotletud nõusolekut pensionifondi kontol kogutud raha „kättesaamiseks“ ja arvelduskontol kogutud raha „kättesaamiseks“. Eeltoodust koosmõjus avalduse põhjendustega on aga arusaadav, et avaldaja soovib nõusolekut puudutatud isikule I pärandina jäänud pensioniosakute tagasivõtmiseks ja sellest saadavate rahaliste vahendite koos pärandina saadud pangakontol olevate rahaliste vahendite puudutatud isiku I ülalpidamiseks kasutamiseks. Maakohus on seda lahendanud justkui ühe avaldusena, kuna vaidlustatud määruse resolutsioonist nähtub, et kohus rahuldab avalduse. Sellisest otsustusest võib järeldada, et kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Samas on kohus resolutsiooni punktis 3 siiski piiranud rahaliste vahendite kasutamist, seega justkui jätnud avalduse n-ö teise taotluse osas rahuldamata. Selliselt on maakohtu lahend vastuoluline.
12.Kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus on põhjendamatult seadnud avaldajale piirangu lapse poolt pärandvarana saadud rahaliste vahendite lapse huvides kasutamiseks. PKS §-st 130 tuleneb, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lõike 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab
eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks ning lõike 4 kohaselt on kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks vajalik vaid PKS § 186 lõikes 1 nimetatud juhul. Eeltoodust nähtuvalt kehtib seaduses eeldus, et lapsele kuuluvat raha kasutatakse lapse ülalpidamiseks (PKS § 130, § 186 lõige 1) ning sellisel juhul ei ole vaja arvelduskonto käsutamiseks taotleda kohtult eraldi nõusolekut. Seega ei ole PKS-iga kooskõlas kohtu seisukoht, et lapse vahendeid on võimalik tema ülalpidamiseks kasutada alles seejärel, kui avaldaja (elusoleva vanema) enese pärandvarast saadavad vahendid on ammendunud. Praegusel juhul on avalduses ka esile toodud, et pärandist saadava raha kasutamine lapse heaks on lapse huvides, kuna avaldajal üksikvanemana ei ole võimalik lapsele samal määral ülalpidamist võimaldada kui varasemalt. Asjaolu, et laps saab lisaks toitjakaotuspensioni, ei võta vanemalt ära seadusest tulenevat õigust kasutada lapsele kuuluvat raha tema ülalpidamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul ka asjakohane lapsele määratud esindaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-127-15 (punkt 26), kuivõrd selles käsitletakse lapsele kuuluva vara (kinnisasja) võõrandamist tema ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole üldjuhul lapse huvides võõrandada talle kuuluv vara ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Praegusel juhul on aga tegemist küsimisega lapsele kuuluva raha kasutamiseks, mille osas kehtib seadusest tulenevalt eeldus, et seda võib kasutada lapse ülalpidamiseks.
13.Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 muuta vastavalt avaldaja taotlusele selliselt, et kohustada avaldajat määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingute tulemusena saadavad rahalised vahendid paigutama lapse arvelduskontole ja kasutama raha lapse huvides, sh tema ülalpidamiseks. Samuti tuleb märkida, et kõnealuse arvelduskonto käsutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.
14.Kooskõlas TsMS § 172 lõikega 1 ja sama paragrahvi lõike 3 teise lausega jäävad puudutatud isikule I määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.