Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja QQ Hagejate lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anne-Jana Prantsuzova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2019 otsus muutmata.
2.Jätta CC apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta CC kanda.
4.Võtta tsiviilasja juurde CC poolt 15.04.2019 ja 09.12.2019 esitatud tõendid. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.21.11.2017 esitasid XX (hageja I) ja YY (hageja II) hagi CC (kostja) vastu elatise suurendamiseks. 14.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-9322 on kummalegi hagejale välja mõistetud elatis 2175 Eesti krooni kuus (umbes 139 eurot kuus). Nimetatud elatis on alla miinimummäära ja ei rahulda hagejate igapäevaseid vajadusi. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist miinimummääras ja selle sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammääraga.
2.Hagejate seadusliku esindaja netopalk on kuus umbes 1000 eurot. Ühes kuus kulub ühe hageja vajaduste katmiseks 558,64 eurot: kommunaalkulud ja üür 150 eurot; toidukulud 150 eurot; hügieenitarbed 16,67 eurot; majapidamistarbed, ravimid 1,39 eurot; sidekulud (TV, mobiilside, internet) 37,67 eurot; transpordikulud 50 eurot; laagrid, klassiekskursioonid 62,50 eurot; huviringid, raamatud 15 eurot; taskuraha 5,42 eurot; klassiraha 5 eurot; talvel uisutamine, suusarent 3,33 eurot; uue dokumendi riigilõiv 1,25 eurot; laste sünnipäevad 6,25 eurot; sõprade sünnipäevadel käimised 12,50 eurot; riided, jalatsid 41,66 eurot. Lisaks eelnevale on hagejal I vaja igal aastal uusi prille, mille maksumus on u 100 eurot. Hagejate seaduslik esindaja saab laste kasvatamiseks 110 eurot lastetoetusi, kuid see ei anna alust elatist vähendada, eriti olukorras, kus kostja ei pea hagejaid vahetult ülal. Kostja ei ole hagejatega kohtunud palju aastaid. Hagejate seaduslik esindaja ei oma kinnisasju ega väärtuslikke vallasasju. Peres on transpordivahendina kasutusel umbes 500 eurot maksev sõiduauto. Lisaks maksab hagejate seaduslik esindaja käendajana tagasi kostja poolt võetud laenu (igakuiselt summas 200 eurot). Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
4.Kostja oli seisukohal, et vaatamata sellele, et hagejad taotlevad elatist miinimummääras, on hagejatel kohustus kulusid põhjendada. Elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Praegusel juhul esinevad kostja hinnangul alused vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lgs 1 sätestatud määra, kuna kostjal ja tema abikaasal on üks ühine alaealine laps ning kostja peab lisaks üleval abikaasa alaealist last. Kostja elab Soomes. Kostja sissetulek on 11001660 eurot kuus. Lisaks saadakse riigitoetusi keskmiselt 800 eurot kuus. Kulud perekonnale
moodustavad 1935 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hagejatele makstavaid toetusi. Kostja on suuteline tasuma elatist 150 eurot kuus kummalegi hagejale. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 12.03.2019 otsusega hagi, muutis Pärnu Maakohtu 14.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-9322 väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise mõlema hageja kasuks alates 21.11.2017 kuni nende täisealiseks saamiseni 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta. Maakohus määras, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Perioodil 21.11.2017-12.03.2019 tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 korras.
6.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejate seaduslikust esindajal emal ja kostjal on ühised alaealised lapsed hagejad I ja II. Hagejad elavad emaga ning kostja hagejatega koos ei ela. Maakohus leidis, et kuivõrd hagejad elavad oma ema juures, on kostjal PKS § 100 lg 2 kohaselt kohustus täita ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Pärnu Maakohtu 14.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-9322 muutis kohus Pärnu Maakohtu 03.03.2003 otsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt välja elatise 2175 krooni (139 eurot) alates hagi esitamisest 25.02.2010 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 16.09.2024 ja elatise 2175 krooni (139 eurot) alates hagi esitamisest 25.02.2010 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 19.01.2020 QQ kasuks (vt tl 79-81).
7.Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Elatise suuruse muutmine on õigustatud, kui on muutunud lapse vajadused või vanemate varalised võimalused. Kohus luges üldtuntud asjaoluks selle, et tavaolukorras lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Elatise väljamõistmise (suurendamise) ajal 14.06.2010 oli hageja I 8-aastane ja hageja II 3-aastane, käesolevalt on hageja I 17-aastane ja hageja II 12-aastane. 2010. aastal väljamõistetud elatis ei ole piisav, et katta 17-aastase poja ja 12-aastase tütre ülalpidamiskulusid ning elulisi vajadusi. Maakohus leidis, et hagejate kulud on tulenevalt nende vanusest oluliselt suurenenud ja elatise suuruse uuesti hindamine on põhjendatud. Samuti on võrreldes 2010. aastaga oluliselt tõusnud ka töötasu alammäär.
8.Käesolevas tsiviilasjas on hagejate seaduslik esindaja nimetanud ühe lapse vajadusteks kuus 558,64 eurot. Lisaks on hagejal I vaja igal aastal prille, mille maksumus on umbes 100 eurot. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. Maakohus leidis, et hagejate esindaja nimetatud kulud on mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Kuna Riigikohtu seisukoha kohaselt alammääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma kulusid tõendama, sh kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13), siis luges kohus ühe hageja mõistlikeks kuludeks 558,64 eurot.
9.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule
ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja põhiliseks vastuargumendiks oli asjaolu, et temalt miinimumelatise väljamõistmine kahjustaks tema enda tavalist ülalpidamist ning kostjal on abikaasaga veel kaks alaealist last, kellest üks on ühine laps.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on hagejate emal kaks last (hagejad) ja tema töötasu kuus on ca 1000 eurot (neto). Hagejate ema ei oma kinnisasju ega väärtuslikke vallasasju, samuti ei oma ta väärtpaberikontosid. Hagejate emale kuulub sõiduauto väärtusega ca 500 eurot.
11.Kostjal on kolm last. Kostja on märkinud, et temal ja tema abikaasal on üks ühine laps. Maakohus märkis, et kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja abielus NN-ga, ei ole viimane kostja abikaasa, vaid elukaaslane. Kostja sissetulek on 1100-1660 eurot kuus, lisaks on sissetulekuks riigitoetused keskmiselt 800 eurot kuus. Kostja igakuised kulutused on kokku 1935 eurot kuus, mh kostja ja tema elukaaslase ühise lapse ülalpidamise kulud 500 eurot, kostja elukaaslase lapse kulud 500 eurot ja kostja enda kulud 748 eurot (eluasemega seotud kulud kannab kostja elukaaslane). Õige ei ole kostja väide justkui oleks kostjal nelja alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Puudub vaidlus, et kostjast põlvneb kolm alaealist last, st hagejad ja 2013. aastal sündinud HH. Kostja elukaaslase laps ei põlvne kostjast, mistõttu ei ole kostja selle lapse suhtes ülalpidamiskohuslane.
12.Maakohus leidis, et asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Tsiviilasjas on tõendamata, et hagejatele elatise maksmisel jääb kostja kolmas laps vähemkindlustatuks. Samuti ei ole kostja majanduslik seis selline, mis ei võimaldaks hagejatele elatist miinimummääras tasuda. Maakohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine lapsetoetuse võrra. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida on kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.15.04.2019 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagejate nõue osaliselt ja mõista kostjalt välja igakuine elatis lapse kohta 18,5% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning määrata, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Alternatiivselt palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja töötasu muutunud pärast kohtuotsuse tegemist. Apellandi palk 2019 märtsis oli 916,39 eurot, ehk kuue kuu keskmine töötasu on 1083,50 eurot. Sellest tuleb maha arvata kostja vältimatud kulud summas 473,30 eurot. Seega jääb kostjale 610,20 eurot, millest kostja peaks tasuma lastele elatist. Hagejatele peaks kostja tasuma 540 eurot. Sellisel juhul jääb kostja kolmas laps vähem kindlustatuks, kelle ülalpidamiseks jääb ligi 70 eurot kuus. Arvestada tuleb, et kostja elab koos perega Soomes, kus hinnad on võrreldes Eestiga üldjuhul kõrgemad. Kostja kolmanda lapse igakuised kulud, mis kostja peab tasuma, on 335,40 eurot. Samuti on kasvanud kostja kulud eluruumile. Kostja kulud eluruumile 2019. a aprillis on 753,10 eurot. Kostja hinnangul esinevad asjaolud elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja palub arvestada, et osa hagejate vajadustest võib olla kaetud peretoetusega. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
17.Esmalt lahendab kohus kostja taotlused tõendite juurdevõtmiseks. Kostja on 15.04.2019 apellatsioonkaebuse lisana esitanud 2019.a märtsi palgatõendi ning arved kulude kohta. Lisaks on kostja esitanud 09.12.2019 tõendid kulude suurenemise kohta. Kolleegium leiab, et tõendid tuleb TsMS § 231 lg 1 alusel võtta asja materjalide juurde.
18.Kostja leiab, et käesoleval juhul on alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on palunud vähendada elatist 18,5 %-ni töötasu alammäärast kuus. Kolleegium märgib, et 2019.a on töötasu alammäär kuus 540 eurot, mistõttu on kostja poolt taotletud summa isegi väiksem kui Pärnu Maakohtu 14.06.2010 otsusega väljamõistetud elatis. Arvestades, et kostja ei ole esitanud hagi elatise vähendamiseks, siis juba ainuüksi seetõttu ei ole võimalik elatist vähendada 18,5 %-ni töötasu alammäärast kuust.
19.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
20.Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatut, et kummagi lapse ülalpidamiskulud on 558,64 eurot kuus.
21.Kostja leiab, et tema sissetulekud ei võimalda hagejatele elatist miinimummääras tasuda. Esmalt märgib ringkonnakohus, et õige on maakohtu seisukoht, et kostja ülesanne on hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Samas on tõendamata, et kostja olemasolevad vahendid ei võimalda hagejate ülalpidamist miinimummääras. Kostja on väitnud, et tema palk on vähenenud ja 2019.a märtsis oli tema palk 916,39 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendist, et tema palk märtsis oli 916,39 eurot. Kostja esitatud palgatõendist (tl 132) nähtub, et 916,39 eurot oli tema netopalk perioodil 11.03.2019 – 24.03.2019. Samuti nähtub kostja 2019.a märtsi palgatõendist, et ta on alates 2019.a algusest saanud palka ja muid hüvitisi netosummas 8893,07 eurot. Lisaks nähtub kostja poolt maakohtus esitatud 2018.a novembri palgatõendist, et ta on alates 2018.a algusest saanud palka ja muid hüvitisi netosummas 22 801,39 eurot (tl 91).
22.09.12.2019 täiendavas seisukohas on kostja märkinud oma vältimatuteks kuludeks 543,44 eurot kuus ning tema osaks lapse HH kuludest 379,22 eurot kuus. Sealjuures ei ole kostja põhjendanud, miks ta peab õigustatuks panustada HH ülalpidamisse 379,22 eurot kuus, kuid kummagi hageja ülalpidamisse üksnes 18,5 % töötasu alammäärast kuus. Lisaks on kostja märkinud oma kuluna enda elukaaslase lapse AA kuludest pool, s.o 391,72 eurot kuus. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks kohustus AA ülal pidada.
23.Kolleegium on seisukohal, et ka juhul, kui lähtuda kostja märgitud kuludest temale endale ja HH-le, on kostja võimeline, arvestades ülalviidatud palgatõenditest nähtuvaid sissetulekuid, tasuma hagejatele elatist miinimummääras. Kostja sissetulekute suurust arvestades on ta võimeline hagejatele elatist miinimumsummas tasuma isegi juhul, kui arvestada tema kulude hulka ka kulud AA-le.
24.Kostja on seisukohal, et elatist tuleks vähendada ka seetõttu, et hagejate ema saab peretoetust. Riigikohus on 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 28.2) selgitanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud hagejate ülalpidamiskulusid. Seega ei ole laste vajadused miinimummäärast väiksemad. Lisaks on ringkonnakohus tuvastanud, et kostja on suuteline, tema varalist seisundit arvestades, tasuma lastele elatist miinimummääras. Seega ei saa peretoetuse maksmine laste emale olla põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
25.Ülaltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Menetluskulude jaotus
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.