2-19-17164
Kohtuasja number
2-19-17164
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2019, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
P Š hagi S K vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine ja hagi läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
P Š (ik XXX)
Hageja esindaja:
O Š (seaduslik esindaja)
Kostja:
S K (ik XXX)
Kohtumääruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-19-17164 Viru Maakohtu menetluses on P Š hagi S K vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus peatas 05. novembri 2019 määrusega menetluse elatise nõude osas kuni tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagi tagasi.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus elatise nõude osas tuleb uuendada ning hagi tuleb jätta läbivaatamata. Menetluse uuendamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 361 lg 1 kohaselt, kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus leiab, et menetlus elatise nõude osas tuleb uuendada, kuna hageja võttis hagi tagasi. Kohus uuendab tsiviilasja menetluse elatise nõude osas. Vastavalt TsMS § 361 lg 3 ja lg 4 loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagiavalduse tagasi. Hageja võttis hagi tagasi omal soovil. Hageja taotlus on esitatud kohtule eelmenetluses ning seega on hagejal õigus hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohtuistungi aja tühistamine Tsiviilasjas oli määratud kohtuistung 08. jaanuarile 2020 algusega kell 15.00. Vastavalt TsMS § 352 lg 1 ls 1 mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab menetluse läbivaatamata jätmist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks. Seoses menetluse läbivaatamata jätmisega tühistab kohus 08. jaanuaril 2020 määratud kohtuistungi aja. Menetluskulud
2(3)
2-19-17164 Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja võttis hagi tagasi omal soovil, seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et menetluskulud jäeti hageja kanda, ei nõudnud kohus hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist. Kostja ei esitanud kohtule vastust hagiavalduse osas ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka, et kostja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.