Harju Maakohtu 20.05.2015 mÀÀrus menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SS mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Kà Tedre 27 (registrikood 80144012), seaduslik esindaja juhatuse liige MM Puudutatud isik I SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II JS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja (eestkostja) Tallinna linn PÔhja-Tallinna Valitsuse kaudu Puudutatud isik III SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV MS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja (eestkostja) H-MS Puudutatud isik V MS-B (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.05.2015 mÀÀrus jÀtta muutmata, kuid resolutsiooni punktiga kohustatud isikute vastutuse ulatuse kohta.
tÀiendada
2.MÀÀruse resolutsioon kehtib jÀrgmises sÔnastuses: 1) Rahuldada Kà Tedre 27 avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmÀÀramiseks osaliselt;
2) MĂ”ista vĂ€lja MS pĂ€rijatelt SS-lt, JS-lt, SS-lt, MS-lt ja MS-B-ilt solidaarselt KĂ Tedre 27 kasuks menetluskulude hĂŒvitis 1834.93 eurot; 3) VĂ€lja mĂ”ista SS-lt, JS-lt, SS-lt, MS-lt ja MS-B-lt solidaarselt riigilĂ”iv 127.82 eurot riigituludesse. RiigilĂ”iv tuleb tasuda 15 pĂ€eva jooksul kĂ€esoleva mÀÀruse jĂ”ustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-s vĂ”i nr EE351010052031000004 AS-is SEB Pank vĂ”i nr EE873300333499990003 Danske Bank A/S Eesti filiaalis vĂ”i nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland Eesti filiaalis, viitenumbriga 99915700036991; 4) SS, JS, SS, MS ja MS-B vastutavad pĂ€randvarasse kuuluvate kohustuste tĂ€itmise eest pĂ€randvara vÀÀrtuse ulatuses; 5) MÀÀruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud riigilĂ”ivult tuleb SS-l, JS-l, SS-l, MS-l ja MS-B-l solidaarselt tasuda alates mÀÀruse jĂ”ustumisest kuni riigilĂ”ivu tĂ€ieliku tasumiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg-s 1 ettenĂ€htud seadusjĂ€rgses mÀÀras.
TsMS § 656 lg 1MenetlusÔiguse normi rikkumise tagajÀrjed
4.MÀÀruse peale vÔib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 pÀeva jooksul mÀÀruse Àrakirja kassaatorile kÀttetoimetamisest.
5.MÀÀruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hĂŒvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lĂ”ikele 6 juhul, kui mÀÀruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Menetluse kĂ€ik
1.MS esitas 11.04.2008 Harju Maakohtule hagi KĂ Tedre 27 vastu kohustuse tĂ€itmisele sundimiseks ja 24.02.2008 ĂŒldkoosoleku protokolliga tutvumise vĂ”imaldamiseks. 09.10.2008 esitas MS hagi KĂ Tedre 27 vastu 24.02.2008 ĂŒldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks. Kohus liitis tsiviilasjad ning asja numbriks jĂ€i 2-08-13680.
2.Harju Maakohus jÀttis hagi 30.06.2009 otsusega rahuldamata ning menetluskulud MS kanda. Tallinna Ringkonnakohus jÀttis 15.02.2010 otsusega MS apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud MS kanda. Riigikohus jÀttis 22.06.2010 mÀÀrusega MS kassatsioonkaebuse menetlusse vÔtmata.
3.Kà Tedre 27 esitas 12.07.2010 menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse, mille Harju Maakohus rahuldas 28.02.2011 mÀÀrusega osaliselt ja mÔistis MS-lt avaldajale vÀlja menetluskulud 960.63 eurot.
4.MS suri 07.02.2011 ning tema seadusjĂ€rgse pĂ€rijana pĂ€ris SS 1/3 mĂ”ttelise osa pĂ€randvarast. SS esitas 21.08.2014 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus Harju Maakohtu mÀÀrus menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmise kohta tĂŒhistada, kuna selle oli
pÔhiseadusvastaselt teinud kohtunikuabi.
5.Riigikohus rahuldas 21.01.2015 mÀÀrusega teistmisavalduse ning tĂŒhistas Harju Maakohtu 28.02.2011 mÀÀruse. Riigikohus mĂ€rkis tĂ€iendavalt, et kuna pĂ”hiseadusvastaseks on kuulutatud ka lepingulise esindaja ja nĂ”ustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenĂ”udmise piirmÀÀrad, ei ole tsiviilasja hinnal lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenĂ”udmisel mÀÀravat tĂ€hendust. Kohtul tuleb asja uuel lĂ€bivaatamisel hinnata Ă”igusabikulude pĂ”hjendatust ja vajalikkust.
6.Kohus kĂŒsis MS ĂŒldĂ”igusjĂ€rglastelt JS-lt, SS-lt, MS-lt ja MS-B-lt seisukohta menetluskulude osas. KĂ Tedre 27 avaldus
7.Menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse kohaselt on avaldaja kandnud kokku Ă”igusabikulusid 78 000 krooni (4985.11 eurot). Avaldajale osutati asjas nr 2-08-13680 Ă”igusabi jĂ€rgmiselt: 19.12.2008 arve nr 52/2008 alusel asja materjalidega tutvumine, kohtutoimikuga tutvumine, menetlusdokumentide koostamine, esindus kohtuistungitel â 20 h, kokku 35 400 eurot (2262.47 eurot); 28.01.2010 arve nr 3/2010 alusel ettevalmistus, materjalide ja toimiku analĂŒĂŒs â 3 h, 28.01.2010 Tallinna Ringkonnakohtus vastustajana KĂ Tedre 27 esindamine â 1 h; kokku 4 h, 7200 krooni (460.16 eurot); 27.05.2010 arve nr 22/2010 alusel 15.02.2010 kassatsioonkaebuse analĂŒĂŒs â 2 h, MS kaebuse analĂŒĂŒs â 2 h, seadusandluse ja kohtupraktika analĂŒĂŒs â 3 h, varasema kohtuasja analĂŒĂŒs â 1 h, vastuse koostamine â 4 h; kokku 12 h, 36 000 krooni (2300.82 eurot).
8.15.02.2011 tĂ€iendavas selgituses mĂ€rkis avaldaja, et arvelt nr 52/2008 nĂ€htuvad toimingud sisaldavad Ă”igusbĂŒroo tööd juhtumiga seotud dokumentide lĂ€bitöötamisel, kostja nĂ”ustamisel ning esindamist Harju Maakohtus toimunud kohtuprotsessil. Tegelikult oli bĂŒroo ajakulu palju suurem kui arvel deklareeritud tundide arv. Arvestus on kujunenud tunnipĂ”hiselt ja tunnitasu oli kokku lepitud Ă”igusabilepingus, mis on konfidentsiaalne. Tunnitasu oli 1500 krooni. Arve nr 22/2010 kajastab Ă”igusabitööd Riigikohtus, mispuhul oli lepitud kokku kĂ”rgemas tasus. Sel korral ei olnud tegemist tunnipĂ”hise arvestusega. Vandeadvokaadi töö oli viljakas, kuna kaebust ei vĂ”etud menetlusse, mis oligi lepingu eesmĂ€rgiks. MS vastuvĂ€ited
9.MS vaidles avaldusele vastu. Tema esindajaks oli sealjuures puudutatud isik I SS. VastuvĂ€idete kohaselt ei olnud avaldajal vajalik professionaalset Ă”igusabi kasutada, sest KĂ seaduslikul esindajal on selleks endal vajalik pĂ€devus. Lisaks on KĂ lepingulise esindaja Ă”igusabikulud tehtud seadusliku aluseta, sest nende kandmiseks puudub KĂ juhatuse vĂ”i ĂŒldkoosoleku otsus. Selliseid Ă”igusabikulusid ei saa teiselt poolelt vĂ€lja mĂ”ista.
10.Samuti on Ă”igusabikulud ebaproportsionaalselt suured. Tsiviilasjaga nr 2-08-13680 liideti tsiviilasi nr 2-08-66399. Hageja esialgne nĂ”ue tsiviilasjas nr 2-08-13680 oli kostja 24.02.2008 ĂŒldkoosoleku protokolliga tutvumise vĂ”imaldamine. Kostja esitas hageja nĂ”utud ĂŒldkoosoleku protokolli alles pĂ€rast hagi menetlusse vĂ”tmist, misjĂ€rel loobus hageja kohtuistungil hagist. TsMS § 168 lĂ”ikest 5 tulenevalt vĂ”ib kohus sellisel juhul mĂ”ista menetluskulud vĂ€lja kostjalt. Hageja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks, kuigi tal see vĂ”imalus oli. Hageja ei pea
kandma vastaspoole menetluskulusid liidetud tsiviilasjas, milles tal oli endal TsMS § 168 lg 5 alusel Ă”igus taotleda menetluskulude hĂŒvitamist.
11.Arve nr 22/2010 summas 36 000 krooni on ebatÀpne. Kostja esindaja esimesest arvest nr 52/2008 ja teisest arvest nr 3/2010 nÀhtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind oli 1500 krooni. Arvest nr 22/2010 nÀhtub, et kostja esindaja töömaht kassatsioonimenetluses oli 12 tundi. Tunnihinnaga 1500 krooni peaks arve (kÀibemaksuta) olema seega 18 000 krooni, mitte 30 000 krooni. SS, MS, MS-B ja JS vastuvÀited
12.SS, MS (eestkostja H-MS kaudu) ja MS-B selgitasid ĂŒhises seisukohas, et neil on eelnevalt puudunud kohtuasjast igasugune teave. PĂ€rimisasja algatamisel selgus inventuuri tagajĂ€rjel, et pĂ€rimisega ei kaasne vĂ”lgu ega kohtuasju. MS korteris elab ja seda haldab pĂ€rast MS surma SS. PĂ€rijate hulgas on kaks eestkostetavat (MS ja JS), kes vajavad riigipoolset Ă”igusabi ja kohtu otsust kaasomandi lĂ”petamiseks, et pĂ€randvara oleks vĂ”imalik mĂŒĂŒa. See avaldus on kohtule veel esitamata. SS on mittetöötav ĂŒliĂ”pilane. MS-B peres kasvab kaks vĂ€ikelast. Nad leidsid, et ei soovi kanda kahju pĂ€randvarasse puutuvate kohtumenetluste ja kulude kandjana, kuna ei olnud selles asjas algataja pool, samuti ei ole nende kaasamine KĂ Tedre 27 ja SS vahelisse kohtusaagasse eetiline.
13.JS (eestkostja PÔhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leidis, et Harju Maakohtu 28.02.2011 mÀÀrusega kindlaksmÀÀratud menetluskulud on pÔhjendatud. Esimese astme kohtu mÀÀrus
14.Harju Maakohus rahuldas 20.05.2015 mÀÀrusega avalduse osaliselt ja mÔistis MS pÀrijatelt SS-lt, JS-lt, MS-lt ja MS-B-lt solidaarselt vÀlja avaldajale menetluskulud 1834.95 eurot ja riigituludesse riigilÔivu 127.82 eurot koos viivisega.
15.KuivĂ”rd Riigikohus tĂŒhistas Harju Maakohtu 28.02.2011 mÀÀruse menetluskulude kindlaksmÀÀramise kohta ning saatis asja menetluskulude kindlaksmÀÀramise osas uuesti maakohtusse, tuleb maakohtul uuesti kindlaks mÀÀrata KĂ Tedre 27 menetluskulude suurus. Kuna asjas hagejaks olnud MS on surnud ning tema Ă”igused ja kohustused on pĂ€rimisseaduse (PĂ€rS) § 130 lg 1 alusel ĂŒle lĂ€inud tema pĂ€rijatele, on kohus puudutatud isikutena menetlusse kaasanud MS ĂŒldĂ”igusjĂ€rglased, kes nĂ€htuvad notar Triin Leki koostatud ja tĂ”estatud pĂ€rimistunnistusest (t IV kd lk lk 18).
16.Esmalt mÀrkis kohus, et SS on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmÀÀramise osas seisukoha JS nimel (t IV kd lk lk 52-54; dokumendis mÀrgitud lepinguliseks esindajaks) ning tÀiendavalt on H-MS e-posti aadressilt 20.04.2015 saadetud samasisuline seisukoht mÀrkega, et see on SS koostatud. Kumbki seisukoht ei ole allkirjastatud, samuti puuduvad tÔendid, et SS oleks volitatud JS-t esindama. Eeltoodut arvestades jÀttis kohus need seisukohad tÀhelepanuta.
17.Menetluskulude kindlaksmÀÀramisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette nÀha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmÀÀramisel aluseks vÔtta need sÀtted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (TsMS; 2008). Kohus viitas TsMS (2008) § 138 lÔigetele 1 ja 2 ning § 144 punktile 1. Avaldaja taotles lepingulise esindaja kulu 78 000 krooni (4985.11 euro) suuruses vÀljamÔistmist.
18.Asjakohatud on vĂ€ited selle kohta, et KĂ ei tohtinuks asjas professionaalset Ă”igusabi kasutada, kuna puudus vastavasisuline KĂ ĂŒldkoosoleku otsus vĂ”i et KĂ juhatuse liikmetel endal oli selleks pĂ€devus. Kuskilt ei tulene, et KĂ ei vĂ”iks kasutada kohtuvaidlustes professionaalset Ă”igusabi, samuti ei saa kohus menetluskulude suuruse vĂ€ljamĂ”istmise menetluses teha otsustust selle pĂ”hjal, kas KĂ oli lepingulise esindajaga lepingu sĂ”lminud Ă”iguspĂ€raselt vĂ”i mitte.
19.Kohus ei nĂ”ustunud ka sellega, nagu ei oleks avaldajal Ă”igus nĂ”uda menetluskulude hĂŒvitamist osas, milles ta hagist loobus. KĂ”ik liidetud asja menetluskulud jĂ€id kohtute otsustega MS kanda. Menetluskulude jaotust oleks olnud vĂ”imalik vaidlustada ĂŒksnes nimetatud otsuste peale kaevates. Menetluskulude suuruse kindlaksmÀÀramise menetluses ei saa kohus enam menetluskulude jaotust muuta ning vĂ€ljamĂ”istmisele kuuluvad kĂ”ik asjas avaldaja kantud pĂ”hjendatud ja vajalikud Ă”igusabikulud.
20.Kohus viitas TsMS (2008) § 175 lĂ”ikele 1. TsMS (2008) § 175 lg 3 kohaselt sĂ€testas VV lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenĂ”udmise piirmÀÀrad. Riigikohus on 26.06.2014 mÀÀruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 leidnud, et TsMS § 175 lg 3 alates 01.01.2006 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon ning samuti 15.12.2005 mÀÀruse nr 306 âLepingulise esindaja ja nĂ”ustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenĂ”udmise piirmÀÀradâ, mis kehtis alates 01.01.2006 kuni 11.09.2008, olid pĂ”hiseadusega vastuolus. KĂ€esolevas asjas on Riigikohus rĂ”hutanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramise avalduse uuel lĂ€bivaatamisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindajakulude pĂ”hjendatust ja vajalikkust, lĂ€htumata menetluskulude piirmÀÀradest.
21.Avaldaja taotleb 19.12.2008 arvelt nr 52/2008 (t II kd lk lk 87-88) nĂ€htuva Ă”igusabikulu 35 400 krooni (2262.47 euro) vĂ€ljamĂ”istmist puudutatud isikutelt. Nimetatud arve spetsifikatsioonist nĂ€htuvalt on Ă”igusabi osutatud 20h vĂ€ltel ning toiminguteks on asja materjalidega tutvumine, kohtutoimikuga tutvumine, menetlusdokumentide koostamine ja esindus kohtuistungitel. Kuigi spetsifikatsioon on ĂŒsna ĂŒldine, on kohtul vĂ”imalik toimiku abil avaldaja esindaja Ă”igusabikulude pĂ”hjendatust ja vajalikkust hinnata.
22.Kohus leidis, et nĂ€idatud Ă”igusabi on sellises ulatuses pĂ”hjendatud ĂŒksnes osaliselt. Arve kuupĂ€ev on 19.12.2008 ning see on tasutud 27.12.2008 (t lk 87). Toimikutest nĂ€htuvalt on avaldaja 12.06.2008 ja 01.10.2008 esitanud asjas nr 2-08-13680 vastuse (t I kd lk lk 42-43; 123), kuid neile on alla kirjutanud avaldaja seaduslik esindaja MM, mistĂ”ttu ei ole nende seisukohtade osas avaldaja Ă”igusabikulude kandmine tĂ”endatud. Avaldaja esindaja on esimest korda toimikutest nĂ€htav alates 08.01.2009, mil asjas toimus esimene kohtuistung (t I kd lk 139-140). SeejĂ€rel on avaldaja esindaja esitanud kohtule 29.01.2009 seisukoha (t I kd lk 157), 09.02.2009 seisukoha (t I kd lk 166), enne tsiviilasjade liitmist asjas nr 2-08-66399 30.03.2009 vastuse (t lk 51-53), osalenud 07.04.2009 kohtuistungil (t I kd lk 175-176), 04.06.2009 kohtuistungil (t lk 187-189) ning esitanud 05.06.2009 ja 08.06.2009 seisukohad avaldaja protokolli parandamise taotlusele (t lk-d 196 ja 198). Rohkem toiminguid avaldaja esindaja esimeses kohtuastmes teinud ei ole. Kuigi avaldaja viitab nimetatud toimingute tegemisel arvele 19.12.2008, mis on toimingutest varasem, ei saanud kohus vĂ€listada, et pooltel vĂ”is olla kokkulepe Ă”igusabitasu ettemaksmise kohta, mistĂ”ttu on siiski toimikust nĂ€htavate toimingute ja mĂ”istlikus ulatuses ettevalmistava töö osas vĂ”imalik Ă”igusabitasu vĂ€lja mĂ”ista.
23.Kolm kohtuistungit, millel avaldaja esindaja esimeses kohtuastmes osales, kestsid protokollidest nĂ€htuvalt kokku 3h ja 20min. Avaldaja esindaja kĂ€is I toimiku teadete lehelt nĂ€htuvalt 02.01.2009 toimikuga tutvumas ning selleks vĂ”is kuluda 1h. Asjaoludega tutvumiseks ja menetlusliku positsiooni kujundamiseks asjas nr 2-0813680 on mĂ”istlik aeg 2h. Sama aeg (2h) vĂ”is kuluda MS menetlusdokumentidega tutvumisele. Avaldaja esindaja on kohtule esitanud lĂŒhikese (lehekĂŒljepikkuse) seisukoha (29.01.2009) ja korralduslikke e-kirju (09.02.2009, 05.06.2009, 08.06.2009), mille koostamiseks vĂ”is kokku kuluda 1,5h. Samuti on avaldaja esindaja esitanud 30.03.2009 vastuse hagile, mille koostamine, arvestades, et tegemist oli avaldaja esimese menetlusdokumendiga asjas nr 2-08-66399 ning selle koostamiseks tuli tutvuda hagiavalduse ja tĂ”enditega, samuti kujundada menetluslik positsioon, on pĂ”hjendatud 4h vĂ€ltel. Seega on kokku pĂ”hjendatud menetlusabi esimeses astmes osutatud 13h ja 50min vĂ€ltel.
24.Avaldaja taotles lisaks arvelt nr 3/2010 (t III kd lk 89) nĂ€htuvate ringkonnakohtus kantud Ă”igusabikulude vĂ€ljamĂ”istmist. Nimetatud arve spetsifikatsioonist nĂ€htuvalt on avaldaja esindajal kulunud 3h ettevalmistusele ning materjalide ja toimiku analĂŒĂŒsile ning 1h 28.01.2010 Tallinna Ringkonnakohtus esindamisele. Asja toimikust (t III kd lk 30) nĂ€htub, et apellatsioonkaebusele esitas vastuse KĂ seaduslik esindaja. KĂ lepinguline esindaja osales ĂŒksnes ringkonnakohtu 28.01.2010 kohtuistungil, mis kestis protokollist nĂ€htuvalt 21min. Kohus möönis, et istungil osalemiseks oli eelnevalt vajalik tutvuda maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning mĂ”istlik aeg selleks on kohtu hinnangul 2h. Seega on ringkonnakohtus kantud mĂ”istlikud ja vajalikud Ă”igusabikulud kokku 2h ja 21min.
25.Kohus ei pidanud pĂ”hjendatuks kassatsiooniastmes kantud Ă”igusabikulude vĂ€ljamĂ”istmist. MS esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2010 otsusele 30.04.2010. Riigikohus jĂ€ttis kaebuse 07.05.2010 mÀÀrusega kĂ€iguta. Avaldaja esitas 25.05.2010 Riigikohtule kassatsioonkaebuse vastuse. Riigikohus keeldus kassatsioonkaebust 22.06.2010 mÀÀrusega menetlusse vĂ”tmast. Avaldaja esitas kassatsioonkaebuse vastuse ilma, et Riigikohus oleks temalt vastust kĂŒsinud ja selleks tĂ€htaega andnud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-158-12 tehtud 18.12.2012 mÀÀruse punktis 12 rĂ”hutanud, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada pĂ”hjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus korteriĂŒhistu ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Seega jĂ€id kassatsiooniastmes kantud menetluskulud vastaspoolelt vĂ€lja mĂ”istmata.
26.Eeltoodust tulenevalt on asjas pĂ”hjendatud Ă”igusabi osutatud 16h ja 11min vĂ€ltel. Arvetest nĂ€htuvalt on Ă”igusabi tunnitasumÀÀr olnud 1500 krooni (95.87 eurot) + km (aastal 2008 esitatud arve puhul oli see 18% ning 2010 arve puhul 20%), mida vĂ”ib advokaaditeenuse puhul pidada mĂ”istlikuks. Seega kuuluvad hĂŒvitamisele Ă”igusabikulud kokku 1564.59 eurot (maakohtus kantud Ă”igusabikulud) + 270.34 eurot (ringkonnakohtus kantud Ă”igusabikulud) = 1834.93 eurot.
27.Nimetatud menetluskulud tekkisid MS osalemisest kĂ€esolevas tsiviilasjas. Puudutatud isikud on MS pĂ€rijateks, kellele on vastavalt PĂ€rS § 130 lĂ”ikele 1 lĂ€inud ĂŒle kĂ”ik MS Ă”igused ja kohustused. Kohus viitas PĂ€rS § 130 lĂ”ikele 3 ja § 143 lĂ”ikele 1. Notar
Triin Lekk on vastavalt kohtu pĂ€ringule esitanud tĂ”endi selle kohta, et MS pĂ€randavara suhtes on lĂ€biviidud inventuur. Seega vastutavad puudutatud isikud vĂ€ljamĂ”istetud menetluskulude hĂŒvitamise eest ĂŒksnes pĂ€randvara vÀÀrtuses. PĂ€rijad vastutavad pĂ€randvarasse kuuluva kohustuse tĂ€itmise eest solidaarselt (PĂ€rS § 151 lg 2), mis tĂ€hendab, et sissenĂ”udja vĂ”ib kohustuse tĂ€ielikku vĂ”i osalist tĂ€itmist nĂ”uda kĂ”igilt vĂ”lgnikelt ĂŒhiselt vĂ”i igaĂŒhelt vĂ”i mĂ”nelt neist. MÀÀruskaebus
28.27.05.2015 esitatud mÀÀruskaebuses palub hageja tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule, sh kohtualluvuse kontrollimiseks kaebuse esitaja suhtes.
29.Maakohus rikkus TsMS § 75 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud kohustust kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sĂ€tete jĂ€rgi saab kaebaja suhtes esitada avalduse Eesti kohtule. 01.10.2012 on kaebaja registreerinud pĂŒsiva elamisloa Soome Vabariigis, alates 2013 on ta registreeritud Helsinki pĂŒsielanikuks ning samuti on ta registreeritud Soome maksukohustuslasena. Rahvusvahelise kohtualluvuse sĂ€tete jĂ€rgi ei allu menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldus kui olemuselt kahju hĂŒvitamise avaldus kaebuse esitaja vastu mitte ĂŒhtegi kriteeriumi jĂ€rgi Eesti kohtule.
30.Maakohus rikkus kaebaja suhtes EV pÔhiseaduse (PS) § 24 lÔikes 2 ja Euroopa InimÔiguste ja PÔhivabaduste konventsiooni artiklis 6 tagatud pÔhiÔigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kaebaja suhtes tehtud mÀÀrusest sai ta teada alles etoimiku vahendusel mÀÀruse teate saabumisega elektronposti aadressile. Seega praeguses menetluskulude kindlaksmÀÀramise menetluses ei ole kaebajat kui hageja ÔigusjÀrglast menetlusse menetlusosalisena kaasatud, kuigi mÀÀrus on tehtud ka kaebaja suhtes. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusÔiguse normi.
31.Maakohus ei kontrollinud piisava pĂ”hjalikkusega avaldaja lepingulise esindaja kulude pĂ”hjendatust ja vajalikkust ning ĂŒletas diskretsioonipiire. Kulude pĂ”hjendatuse kontrollimisel tuleb esmalt kontrollida, kas lepingulise esindaja kulude tegemiseks on olemas Ă”iguslik alus tavapĂ€rase majandustegevuse raamest vĂ€ljuvate kulude tegemiseks, st praegusel juhul kehtiv KĂ ĂŒldkoosoleku otsus. Kaebaja andmetel ei ole KĂ liikmete mitte ĂŒhelgi ĂŒldkoosolekul otsustatud lepingulise esindaja kulude tegemist isegi mitte pĂ”himĂ”tteliselt, seejuures veel piiramatus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude vĂ€ljamaksed oma tuttavale advokaadile, kelle palkamist ei ole ĂŒkski KĂ organ otsustanud, on KĂ juhatuse liige MM teinud oma ainuisikulise otsustuse alusel, kuigi juhatusel oli sel ajal neli liiget, seega ei ole ĂŒhe juhatuse liikme ainuisikuline otsus kehtiv KĂ juhatuse otsus. Ăigusliku aluseta tehtud tavapĂ€rase majandustegevuse raamest vĂ€ljuvaid kulutusi ei saa teiselt menetlusosaliselt sisse nĂ”uda. Negatiivseid asjaolusid (st kehtiva otsuse puudumist) on kaebajal raske tĂ”endada, sellisel juhul lasub tĂ”endamiskoormis avaldajal.
32.Lisaks tuleb avaldaja lepingulise esindaja kulude pÔhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel lÀhtuda menetlusosaliste Ôigustatud ootusest hagi esitamise ajal kehtinud Ôigusabikulude piirmÀÀradest lÀhtuvalt, st nendest mÀÀradest, millega hageja pidi mÔistlikult arvestama hagi rahuldamata jÀtmise korral. TeisisÔnu, hageja ega tema ÔigusjÀrglased ei pidanud hagi esitamisel ette nÀgema VV mÀÀrusega nr 306 kehtinud piirmÀÀrade hilisemat kehtetuks tunnistamist, mis vÔib halvendada hageja olukorda.
Ăigustatud ootuse printsiibist lĂ€htuvalt ei saa kohus mĂ”ista vĂ€lja hagejalt kostja lepingulise esindaja kulusid oluliselt suuremas mÀÀras ja ulatuses hagi esitamise ajal kehtinud piirmÀÀradest. Kaebaja mÀÀruskaebuse rahuldamine Riigikohtus ei saa kaasa tuua vastuolus tsiviilkohtumenetluses kohustusliku hea usu pĂ”himĂ”ttega kaebuse rahuldamise tulemusena kaebaja enda huvide kahjustamist. Maakohus on ilmselgelt ĂŒletanud diskretsioonipiire, mĂ”istes ilma KĂ organi otsuseta kostja lepingulisele esindajale tehtud omavolilised vĂ€ljamaksed hageja Ă”igusjĂ€rglastelt vĂ€lja, seejuures Harju Maakohtu 28.02.2011 tĂŒhistatud mÀÀrusega vĂ€ljamĂ”istetud maksimaalse piirmÀÀraga (960.63 eurot) vĂ”rreldes kahekordses summas. Vastustaja seisukoht
33.Avaldaja mÀrkis vastuses mÀÀruskaebusele, et tema poolest vÔib ka Soome kohus menetluskulude asja arutada. Edasine menetluse kÀik
34.Maakohus vÔttis mÀÀruskaebuse menetlusse, jÀttis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lÔike 5 alusel lÀbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 20.05.2015 mÀÀrus on Ă”ige ja mÀÀruskaebuse vĂ€ited ei anna alust selle tĂŒhistamiseks, kuid mÀÀruse resolutsiooni tuleb tĂ€iendada pĂ€rijate vastutuse ulatust kĂ€sitleva punktiga. TsMS § 659 ja § 651 lĂ”ike 1 koosmĂ”just tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu mÀÀruse Ă”igsust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. MÀÀruskaebus on esitatud menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse osaliselt rahuldamise osas. Maakohtu mÀÀrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles avaldus jĂ€i osaliselt rahuldamata, seega selles osas on mÀÀrus jĂ”ustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lĂ”ike 1 punktile 1 tuleb maakohtu mÀÀrus jĂ€tta vaidlustatud osas muutmata ja mÀÀruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu mÀÀruse pĂ”hjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lĂ”ikest 6 tulenevalt pĂ”hjendusi ei korda.
36.Vastuseks mÀÀruskaebusele mÀrgib ringkonnakohus jÀrgmist. Kuni 31.12.2014 kehtinud menetluskulude kindlaksmÀÀramise regulatsiooni jÀrgi (TsMS § 174 jj), mis kohaldub ka kÀesolevas asjas, oli menetluskulude kindlaksmÀÀramise menetluse puhul tegemist n-ö jÀtkumenetlusega asja pÔhimenetluse suhtes. Seega tuli menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldus esitada kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lÔike 1 jÀrgi asja lahendanud esimese astme kohtule, millest tulenevalt lahendas menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse sama kohus, kes on lahendanud pÔhiasja. Seega on kaebaja etteheited maakohtule seoses kaebaja suhtes rahvusvahelise kohtualluvuse sÀtete kontrollimata jÀtmisega asjakohatud, kuna rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivatest Ôigusaktidest ega TsMS-st ei tulene alust, et menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldust oleks pÀdev lahendama muu, kui pÔhivaidlust lahendanud kohus.
37.Seoses kaebaja vÀitega tema menetlusse mitte kaasamise kohta möönab ringkonnakohus, et toimikust nÀhtuvalt ei andnud maakohus tÔepoolest kaebajale vÔimalust menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse suhtes seisukohta esitada, milliselt toimides on kohus rikkunud menetlusnormi (kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 176, mille lÔike 1 lause 1 jÀrgi toimetab kohus menetluskulude kindlaksmÀÀramise
avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tÔenditega kÀtte vastaspoolele ja annab talle aega vÀhemalt seitse pÀeva avalduse kÀttetoimetamisest alates sellele vastuvÀidete esitamiseks). See rikkumine on aga kÔrvaldatud mÀÀruskaebusmenetluses, kuna kaebajal oli mÀÀruskaebuses vÔimalik esitada vastuvÀited avaldaja menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldusele, mida kaebusest nÀhtuvalt on ka tehtud.
38.Lepingulise esindaja kulude pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse osas on maakohtu mÀÀrus nĂ”utavalt pĂ”hjendatud, kolleegium nĂ”ustub mÀÀruse pĂ”hjendustega avaldajale osutatud Ă”igusabi mahu 16h ja 11min osas. Kohus on analĂŒĂŒsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes avaldaja esindaja poolt Ă”igusabitoimingutele kulunud aja pĂ”hjendatust ja vajalikkust ning vĂ€hendanud vastavalt puudutatud isikutelt vĂ€ljamĂ”istetavat menetluskulu. Riigikohus on korduvalt vĂ€ljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lĂ”ike 1 jĂ€rgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kĂ”rgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ĂŒletanud diskretsioonipiire. Maakohtule diskretsioonipiiride ĂŒletamist antud juhul ette heita ei saa.
39.Maakohus on ka pĂ”hjendanud, miks on asjakohatud kaebaja vĂ€ited selle kohta, et antud asjas menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmiseks on vaja korteriĂŒhistu ĂŒldkoosoleku otsust lepingulise esindaja kulude tegemiseks. Samad vĂ€ited on kaebaja esitanud ka mÀÀruskaebuses, millistele vastuseks mĂ€rgib kolleegium jĂ€rgmist. KĂ€esolevas menetluses kaitses korteriĂŒhistu oma Ă”igusi kaebaja Ă”igusseellase hagi vastu. Ăhistu juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus kaitsta oma liikmete huve parimal vĂ”imalikul viisil, mida kĂ€esoleval juhul edukalt ka tehti. Asjas ei oma tĂ€htsust, kas ĂŒhistu esindamiseks on olemas vastav ĂŒldkoosoleku otsus. Kuna hagi on esitatud ĂŒhistu vastu, oli ĂŒhistu juhatusel seadusest tulenevalt kohustus kohtumenetluses osaleda, sh TsMS § 217 lĂ”ikest 1 tulenev Ă”igus teha seda lepingulise esindaja vahendusel.
40.Seoses kaebaja vĂ€itega Ă”igustatud ootuse printsiibi rikkumisest mĂ€rgib kolleegium, et teistmisavalduse alusel lahendi tĂŒhistamisel saadab Riigikohus TsMS § 710 lĂ”ike 1 kohaselt asja uueks lĂ€bivaatamiseks alama astme kohtule, mis tĂ€hendab, et menetlus algab otsast peale ehk kohtul tuleb uuesti hinnata menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse pĂ”hjendatust. Sellise riskiga, et uus lahend vĂ”idakse teha kaebaja suhtes ka ebasoodsam kui eelmine, pidi kaebaja teistmisavalduse esitamisel arvestama. Kaebaja seisukoht eeldaks seda, et ta oleks Harju Maakohtu 28.02.2011 mÀÀruse ehk teistmise korras tĂŒhistatud menetluskulude kindlaksmÀÀramise mÀÀruse vaidlustanud ĂŒksnes osas, milles avaldus rahuldati. Sellist vĂ”imalust aga seadus ette ei nĂ€e, sest vaatamata vaidlustamise ulatusele sĂ€testab TsMS § 710 lĂ”ige 1, et lahend tuleb tĂŒhistada ja saata asi uueks lĂ€bivaatamiseks tĂ€ies ulatuses.
41.Maakohus on asjakohaselt kÀsitlenud mh MS pÀrijate vastutuse piiratust pÀrandvara vÀÀrtusega pÀrimisseaduse sÀtete alusel, kuid jÀtnud sellekohase punkti ekslikult mÀÀruse resolutsioonist vÀlja. Ringkonnakohus tÀiendab maakohtu mÀÀrust vastavas osas.
42.TsMS § 178 lĂ”ike 4 kohaselt ei hĂŒvitata menetluskulude kindlaksmÀÀramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.