2-19-14404/18 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kostja soovib siinkohal selgitama järgmist. Pooltevaheline abielu oli sõlmitud 2005.a.-l ning kuni käesoleva aastani ei olnud perekonnas üldse probleeme. Kostja viibis kuni 2018.a. sügiseni kogu aeg kodus ja tegeles lastega. Kuivõrd kostjal on 50% töövõimetus, siis oli tal mõõdukas sissetulek (toetused, pension jne), kuid hageja soovis, et kostjal oleks suurem sissetulek. IdaVirumaal on raske tööd leida, ning kui kostjale pakuti head töökohta Tallinnas, siis ta nõustus. Ka hageja ei olnud esialgu vastu sellele, et kostja töötab Tallinnas, seda enam, et kostja viibib kodus (ehk Narvas) iga nädalavahetus, samuti puhkusel, enda ja pereliikmete haiguslehel viibimise ajal. Hageja ise oli pikema perioodi jooksul töötu ning asus tööle 2018.a. sügisel Töötukassa Ida-Virumaa filiaali. Perekonnas on kolm last, kahel nendest on tervisehäired. Kostja on seisukohal, et siis, kui hagejal tekkis sissetulek, millest ta otsustas hageja kostjast „lahti saada“. Hageja hakkas kostjalt nõudma, et kostja eemalduks Narvas asuvast ühisomandis olevast korterist (soovitavalt, jääks elama Tallinna), samas maksaks hagejale kopsakat summat igakuiselt. Samuti helistas ta 2019. a mais omal algatusel kostja esindaja ja nõudis, et kostja elaks eraldi ja maksaks hagejale raha. Sellise oma elu stsenaariumi elluviimiseks esitab hageja erinevatesse riigiasutusse valelikke ning kostja au ja iniväärtust alandatavaid avaldusi, millistes väidab, et kostja on agressiivne ja vägivaldne, et ta on halb isa ning ei toeta perekonda rahaliselt. Kõik see on lausvale. Kostja poolt on politseile esitatud avaldus hageja vastu teadvalt vale kuriteokaebuse esitamise eest. Nimetatud avalduses on alustatud kriminaalmenetlus. Kasutades oma ametiseisundit ja sõprusesidemeid, mis tekkisid tal Töötukassas töötamise ajal, otsib ta endale pooldajaid, kasutades ära oma tutvusi kostja vastasel „sõjal". Samuti meelitab hageja ka lapsi isa vastu. Kui kostja viibib kodus, korraldab hageja skandaale. Kostja on aga rahulik inimene ning skandaalid on talle vastunäidatud, sest tema töövõimetus on seotud südamehaigusega. Kostja on seisukohal, et hageja tegutseb emotsioonide mõjul. 2019. a kevadel ta on juba korra esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks, hiljem mõtles aga ümber. Keegi ei ole hagejat mõjutanud, see on pahatahtlik valetamine. Kostja väärtustab oma perekonda kõrgelt ja on kindel, et abielu võib taastada, see on ka laste huvides. Seega on kostja seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi kindlaks poolte seletustega, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Hageja on kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kostja leiab, et abielu võib taastada ja palub leppimisaega. Hageja ei ole sellega nõus. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokuröri Ragnar Plistkin 11. novembri 2019 vastusele K N vastusele, Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkin'i menetluses oleva kriminaalasja nr 19233000399 raames on esitatud V K KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes) järgi kahtlustus oma abikaasa K N (ik XXX) korduvas kehalises väärkohtlemises 27.12.2018. a, 09.03.2019. a ja 06.04.2019. a. Lisaks on esitatud V K kahtlustus 21.07.2019. a oma alaealise lapse N K (ik XXX) kehalises väärkohtlemises. Kohtute infosüsteemi andmetel Viru Maakohus 5. detsembri 2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-9399 (19233000399) rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning kohaldas kriminaalasjas nr 19233000399 kannatanute K N (isikukood XXX) ja N K (isikukood XXX) kaitseks ajutist lähenemiskeeldu kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni. V K keelatud lähenemine K N ning N K lähemale kui 10 (kümme) meetrit. K N ning N K juhuslikul kohtumisel on V K kohustus kannatanuid kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanutest vähemalt 10 m kaugusele. V K lubatud läheneda K N riigiasutustes ja –ametites seoses tsiviilasjadega, mis puudutavad mõlemate õigusi ja kohustusi. Võttes arvesse, et:  pooltel abielulist kooselu ei ole alates 2018. a detsembrist;  hageja pöördus abielulahutamise hagiga kohtusse 2019. a aprillis, kuid 2019. a mais võttis hagi tagasi, aga 19. septembril 2019. a tuli kohtusse uue hagiga abielu lahutamiseks;  kostja suhtes kohaldati muuhulgas hageja kaitseks ajutist lähenemiskeeldu;  hageja ei soovi leppimiseks aega  hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada eeldab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et ülaltoodud asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.