Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

− X OÜ (registrikood xxx) osa- väärtus 0 eurot.

OÜ X näol on tegemist kostja poolt ja ühisvara arvelt asutatud äriühinguga, mis hageja arvates tuleks jätta kostja ainuomandisse, kuna tegemist on ühinguga, mille kaudu tegutseb kostja. Hageja ei soovi nimetatud vara jätmisel kostja ainuomandisse hüvitist. Hageja taotleb enda ainuomandisse xxx asuvat kinnisasja väärtusega 400 000 eurot ning palub omavahelises suhtes jätta enda ainukohustuseks kohustuse Swedbank AS-i ees, mis seisuga 06.06.2017 oli summas 281 513,06 eurot. Hagejale jääva varakogumi väärtus on kokku 118 486,94 eurot (400 000 – 281 513,06). Sellest tulenevalt lasub hagejal kohustus hüvitada kostjale ühisvara jätmisel enda ainuomandisse pool hagejale jääva varakogumi väärtusest so 59 243,47 eurot (118 486,94 / 2). Hageja taotleb kostja ainuomandisse xxx asuvat kinnisvara registriosa nr. xxx (korter) ja nr. xxx (garaaž ja panipaik) väärtusega 181 500 eurot ning palub omavahelises suhtes jätta enda ainukohustuseks kohustuse Banco de Sabadell ees, mis seisuga 06.06.2017 oli summas 119 422,95 eurot. Kostjale jääva varakogumi väärtus on 62 077,05 eurot (181 500 – 119 422,95). Sellest tulenevalt lasub kostjal kohustus hüvitada hagejale ühisvara jätmisel kostja ainuomandisse pool kostjale jääva varakogumi väärtusest so 31 038,52 eurot (62 077,05 / 2). Vastastikuste tasarvestuste tulemusena vastavalt TsMS § 445 lg 1 tuleb kokkuvõttes välja mõista hagejalt kostja kasuks 28 204,95 eurot (59 243,47 – 31 038,52). Juhul, kui kostja ei soovi xxx asuva kinnisvara omanikuks saada ja omavahelises suhtes võtta enda ainukohustuseks nimetatud kinnisvara soetamiseks võetud laenukohustust, palub hageja alternatiivselt nimetatud vara osas lõpetada ühisomandi selliselt, et xxx asuv kinnisvara müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud rahaliste vahendite arvel tasutakse Banco de Sabadell ́iga sõlmitud laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev laenujääk ning allesjääv raha jagatakse võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Seoses sellega muutub ka hageja poolt kostjale tasutava rahalise hüvitise suurus. Alternatiivnõude rahuldamisel peaks hageja tasuma kostja xxx asuva kinnisasja jätmise eest hageja ainuomandisse ning omavahelises suhtes Swedbank AS-i ees oleva kohustuse jätmisel hageja ainukohustuseks 59 243,47 eurot ((400 000 – 281 513,06 ) / 2.) Vastastikuste tasarvestuste tulemusena vastavalt TsMS § 445 lg 1 tuleb kokkuvõttes välja mõista alternatiivnõude rahuldamisel hagejalt kostja kasuks 59 243,47 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI

arvestusega, kuna see ei ole kooskõlas jagatavate kinnistute väärtustega. Vastastikkuste nõuete tasaarvestuste tulemusena vastavalt TsMS § 445 lg 1 tuleb kokkuvõttes välja mõista hagejalt kostja kasuks 77 433,42 eurot (93 243,47 – 15 810,05), mida tuleb pidada õigeks hüvitiseks.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

422,95 eurot; • jätta xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx N. K. ainuomandisse; • jätta N. K. ainuomandisse OÜ X (registrikood xxx) osa;

• •

-

-

välja mõista N. K.lt I. D.i kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena hüvitis ühisvara jagamise eest 57 218,01 eurot; määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et N. K. on kohustatud täitma käesolevast tsiviilasjast tuleneva rahalise kohustuse I. D.i ees 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui Banco de Sabadell SA on vabastanud N. K. laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenevatest kohustustest.

Alternatiivselt I: Lõpetada I. D.i ja N. K. ühisomand ning jagada poolte ühisvara viisil, et: • jätta kinnisasi registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning kohustada N. K.t andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasja registriosa nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasja registriosa nr. xxx ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse I. D.; • jätta poolte omavahelises suhtes I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; • jätta N. K. ainuomandisse OÜ X(registrikood xxx) osa; • müüa xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx avalikul enampakkumisel ning saadud rahaliste vahendite arvel tasuda Banco de Sabadell-ga sõlmitud laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev laenujääk ning allesjääv raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahe; • välja mõista alternatiivnõude rahuldamisel I. D.ilt ja N. K. kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena summa 59 243,47 eurot; • määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord alternatiivnõude osas selliselt, et I. D. on kohustatud täitma käesolevast tsiviilasjast tuleneva alternatiivnõude rahalise kohustuse N. K. ees 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui xxx asuv kinnisasi on avalikul enampakkumisel müüdud ja Banco de Sabadell SA ees on kohustused täidetud. Alternatiivselt II: Lõpetada I. D.i ja N. K. ühisomand ning jagada poolte ühisvara viisil, et: • jätta kinnisasi registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning kohustada N. K.t andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasja registriosa nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasja registriosa nr. xxx ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse I. D.; • jätta I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; • jätta xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx N. K. ainuomandisse; • jätta N. K. ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 0081-807507661890 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees summas 119 422,95 eurot; • jätta N. K. ainuomandisse OÜ X(registrikood xxx) osa; • välja mõista I. D.ilt ja N. K. kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena hüvitis ühisvara jagamise eest 28 204,95 eurot; • määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et I. D. on kohustatud täitma käesolevast tsiviilasjast tuleneva rahalise kohustuse N. K. ees 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui N. K. on teinud toimingud, mille tulemusena on Banco de Sabadell SA vabastanud I. D.i laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenevatest kohustustest.

-

-

jätta kinnistu aadressil xxx, registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning välja mõista hagejalt kostja kasuks omandiõiguse kaotamise eest hüvitis summas 93 243,47 eurot; jätta poolte omavahelises suhtes I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; jätta xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx N. K. ainuomandisse ning asendada käesoleva kohtuotsusega I. D.i nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasjad registriosadest nr. xxx ja nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasjade registriossa nr. xxx ja nr. xxx ainuomanikuna kantakse kinnistusregistrisse N. K. ning välja mõista kostjalt hageja kasuks omandiõiguse kaotamise eest hüvitis summas 7905,025 eurot; jätta poolte omavahelises suhtes N. K. ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees summas 119 422,95 eurot; jätta N. K. ainuomandisse OÜ X (registrikood xxx) osa; tunnistada X OÜ osa poolte ühisvaraks; jätta I. D.i ainuomandisse X OÜ (registrikood 11117260) osa; välja mõista hagejalt kostja kasuks X OÜ osa eest hüvitis summas 1 159 825 eurot; jagada poolte vahel ühisvarasse hulka kuuluvad dividendid summas 337 267 eurot pooleks ning välja mõista hagejalt kostja kasuks 168 633,50 eurot; vastastikkuste nõuete tasaarvestuste tulemusena välja mõista hagejalt I. D.ilt kostja N. K. kasuks hüvitisena 1 413 796,95 eurot.

23.11.2017 esitatud hagiavalduses oli hageja seisukohal, et kinnisasja asukohaga xxx, väärtuseks on 400 000 eurot. Antud juhul on nimetatud kinnisasjaga sarnane kinnisasi (samal tänaval ja sarnase suurusega) müügis portaalis kv.ee hinnaga 440 000 eurot, mis teeb kinnisasja ja selle oluliselt osaks oleva ehitise ruutmeetrihinnaks 1820 eurot/m2 (kd I, tl 63, pöördel). xxx asuva kinnisasja oluliseks osaks on samuti ehitis, mille pindala on 223,3 m2. Seega matemaatiliselt on ühisvaraks oleva kinnisasja väärtuseks 406 406 eurot (1820 * 223,3). Arvestades, et tegemist on müüja hinnasooviga, mitte aega reaalse tehingu hinnaga, on hageja arvates põhjendatud nimetatud vara maksumust korrigeerida (vähendada) 400 000 euroni. 13.08.2019 seisukohas on hageja palunud alternatiivse nõudena jätta hageja ainuomandisse xxx kinnistu väärtusega 468 000 eurot. Kostja on 14.03.2018 vastuses hagiavaldusele märkinud, et xxx kinnisasja väärtuseks on X poolt koostatud hindamisaktist tulenevalt 468 000 eurot (kd I, tl 107-121). Samale seisukohale on kostja jäänud ka 02.04.2018 esitatud vastuhagis. Hageja on kostja ülaltoodud seisukoha osas märkinud, et OÜ X hindamisakt ei kajasta vara väärtust adekvaatselt. Hindamisaktis on märgitud, et vara müügiperiood sellise hinnaga on 9 kuud, kusjuures hind on antud +/- 10 % vahemikus. Seega võib vara turuhinnaks osutuda sisuliselt 400 000 või 500 000, tegemist on liialt suure hinnakõikumisega, et selle järgi määrata vara keskmine müügihind. 30.09.2019 seisukoha järgi pöördus kostja eksperdi poole, kes on varasemalt teostanud ekspertiisi kinnisasja suhtes. Ekspert R. S. on teinud ekspertarvamuse nr 1942-19, mille tulemusel moodustab kinnisasja turuväärtus käesoleva aja seisuga 517 000 eurot (kd V, tl 177). Kohus märgib, et kui asi jäetakse ühele või mõnele kaasomanikule, tuleb sellele kaasomanikule või nendele kaasomanikele, kelle kaasomand asjale lõppes, maksta välja nende osad rahas. Nendele kaasomanikele, kes jäävad kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja õiglane hüvitis. Riigikohus on selgitanud, et kuna kaasomanik jääb oma omandist ilma kohese ja õiglase hüvitise eest, isegi kui see toimub tema tahte vastaselt, ei ole tegemist vastuoluga põhiseaduse §-iga

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille kostja peaks andma selleks, et hageja saaks kinnistu ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ja jättis kinnisasja hageja ainuomandisse, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja teisi alternatiivseid nõudeid kinnisasja jagamisel, mille kohaselt on hageja samuti taotlenud kinnisasja jätmist tema ainuomandisse.

14.09.2019 teatas hageja kohtule, et tal ei võimaldatud viia läbi ekspertiisi Xxx asuvas eramus, mistõttu ei saa ta ka esitada vastavat hindamisakti. Hageja pöördus kostja poole vastava palvega 19.08.2019 so koheselt peale istungit, et oleks piisav ajavaru objekti külastuseks ja ekspertiisi tegemiseks. Kostja teatas hagejale, et augustis ei ole see võimalik ja ta võimaldab juurdepääsu korterile septembri alguses, kui tema advokaat on puhkuselt naasnud, kuid kahjuks ei ole kostja sellisest võimalusest hagejat teavitanud. Küll aga jääb hageja seisukoha juurde, et Xxx ei ole hinnad võrreldes 2015. aastal toimunud tehinguga langenud ning kogu Xxx asuva tervikvara väärtus 181 500 eurot on tõendatud müügilepinguga, millega konkreetne vara hageja ja kostja poolt 15.09.2015 omandati. Vara väärtust kajastab kõige paremini konkreetne müügitehing, millega on vara soetatud, mitte aga teadmata isiku hinnang, milles on vara hinnatud osaliselt (hindamata on jäetud garaaž ja panipaik). Hageja esitab lisaks hetkel samas linnas müügisolevate sarnaste korterite müügikuulutused, millest nähtub, et kõige madalam hind on sarnase pindalaga korteril 225 000 eurot, mis samuti ületab hageja poolt hagis avaldatud korteriomandi hinda (kd V, tl 152-153, pöördel). Puudub mistahes põhjus asuda seisukohale, et poolte ühisvaraks olev korteri väärtus erineb turul küsitavatest sarnaste korterite müügihindadest sedavõrd palju, nagu väidab kostja ning liigub vastupidiselt üldisele hindade tõusu trendile. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et Xxxs asuva vara väärtus on minimaalselt 181 500 eurot. 14.03.2018 esitas kostja kohtule arvamuse, milles märkis, et eesmärgiga tuvastada Xxx asuva kinnisasja väärtus, on kostja pöördunud kinnisvara hindajate poole. Vastavalt eksperthinnangule, mis on tehtud kohapeal kohaliku kinnisvara eksperdi poolt, on kinnisasja turuväärtus 135 233 eurot (kd I, tl 122-129, pöördel, 130-137, pöördel). Samale seisukohale jäi kostja ka 02.04.2018 vastuses. 09.05.2018 vastuses märkis hageja vastuseks kostja esitatud hindamisakti osas, et Xxx kinnisvara kohta koostatud hinnangus on hinnatud kinnisasja registriosa nr. xxx, kuid ei ole hinnatud teist kinnisasja registriosa nr. xxx, mis samuti kuulub poolte ühisvara hulka. Hageja on hagis tõepoolest võtnud aluseks hinna, millega soetati Xxx kinnistud (mõlemad) kolm aastat tagasi. Kinnistu registriosa nr. xxx soetati netohinnaga 154 000 eurot ja kinnisasi registriosa nr. xxx soetati netohinnaga 11 000 eurot. Kokku seega 165 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku seega 181 500 eurot. On üldteada asjaolu, et viimastel aastatel on kinnisvarahinnad tõusnud, mis seab kostja antud hinnangu kahtluse alla. Kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu, kas hinnang on antud neto või bruto hinnaga. Kostja selgitas täiendavalt hageja vastuväidete osas, et pooltel ei olnud kokkulepet selles osas, et hageja esindaja pöördub kostja esindaja poole vastava palvega. Kui hageja esindaja kirjutas kostja esindajale, siis viimane oli puhkusel ning tööasjadega ei tegelenud. Vaatamata sellele pöördus hageja esindaja otseselt kostja poole ning on saanud vastuse, et tema advokaat on puhkusel ja ta palub kõik küsimused lahendada peale advokaadi puhkuselt naasmist, kuna kostja soovis ka läbi viia ekspertiisi Eestis asuvas eramus (kd V, tl 172-173). Lisaks märkis kostja, et hindamisakt Xxx kinnisvara kohta hindab nii kinnisasja registriosa nr. xxx kui ka kinnisasja registriosa nr. xxx, kuna esimene kinnistu on korteriomand, aga teine kinnistu on parkimiskoht ja panipaik ja hindamisaktis on hinnatud mõlema kinnisasja turuväärtus. On asjakohatu I. D.i väide, et kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu, kas hinnang on antud neto või bruto hinnaga, kuna hindamisaktis on kajastatud kinnisvara turuväärtus ehk lõpphind, millega saab olla kinnisvara müüdud. Kostja märgib ka, et füüsilised isikud, kes on hageja ja kostja, ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu kinnisvara hind ei saa sisaldada käibemaksu. Ka väidab I. D., et on üldteada asjaolu, et viimastel aastatel on kinnisvarahinnad tõusnud, mis seab kostja antud hinnangu kahtluse alla. Tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei ole tõendatud. I. D. ei ole esitanud tõendit, mille alusel oleks võimalik järeldada, et Xxxs on kinnisvara hinnad tõusnud. Kohus on varasemalt käesolevas otsuses selgitanud, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 30.09.2019 on kostja esitanud hindamisakti korteriomandi väärtuse kohta, arvestades ka garaažiboksi maksumust (kd V, tl 182, pöördel, 195, pöördel). Kostja poolt esitatud kinnisvara hindamisakt on koostatud seisuga 03.09.2019. Hindamisaktist nähtuvalt on hindamisel arvesse võetud nii korterit kui ka garaaži. Kinnisasjade turuväärtuseks on 136 098,16 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ja kostja on

füüsilised isikud ning ei ole käibemaksukohuslased, millest tulenevalt ei saa kinnisvara hind sisaldada käibemaksu. Hageja poolt esitatud müügikuulutuste osas on kostja märkinud, et tegelikkuses esitas hageja müügikuulutused korterite kohta, millised territoriaalselt asuvad hoopis teises X linnaosas, samuti on olemas kinnistu müügikuulutused X linnas, mida ei saa arvesse võtta, kuna jutt käib hoopis teisest palju suuremast ja prestiižemast linnast, kus hinnad on kõrgemad. Kostja elab hoopis teisel tänaval xxx, mis on merest eemal ning selle rajooni ei peeta prestiižseks ja kallihinnaliseks, hageja aga esitas info objektide kohta, mis asuvad xxx rajooni prestiižses linnaosas ja maksavad rohkem kui kostja korter, see tähendab, et xxx rajoon ja xxx tänav, kus asub kostja korter, asuvad üksteisest umbes 9 kilomeetri kaugusel (kd V, tl 204). Kohus leiab, et hageja esitas tõendina mittevõrdväärsed objektid oma maksumuse ja asukoha suhtes. Lisaks on kostja esitanud ka korterite tänavalt, kus ta elab, müügikuulutused ning esitanud kostja rajoonis asuvate kinnistute hinnaskaala (kd V, tl 205-208). Eeltoodud müügikuulutuses märgitud hinnad vastavad kostja poolt esitatud hinnangus toodud väärtusele. Kohus lähtub kinnisasjade turuväärtuse määramisel kostja esitatud septembri 2019 eksperthinnangust kui kõige hilisemast hinnangust. Kinnisasjade turuväärtus tuleb määrata QQ eksperthinnangu alusel ning lugeda kinnisasjade turuväärtuseks 136 098,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnisasjad turuväärtusega 136 098,16 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kohtuotsus üksnes asendab tahteavaldust, mille hageja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi (lahusvara) tekkimise aluseks (kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel). TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille hageja peaks andma selleks, et kostja saaks kinnistute ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne kustutatakse ja tehakse kostja kohta ainuomaniku kanne. Kuna ka hageja on taotlenud põhinõudena Xxxs asuvate kinnisasjade jätmist kostja ainuomandisse ja kohus on vastava nõude rahuldanud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja teisi alternatiivseid nõudeid kinnisasjade jagamisel.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kelle kanda jääb ülaltoodud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine. Hageja on taotlenud 13.08.2019 esitatud seisukohus põhinõudena laenukohustuse jätmist hageja ainukohustuseks. Esimese alternatiivse nõudena on hageja taotlenud laenukohustuse täitmist selliselt, et Xxx asuvad kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud rahaliste vahendite arvelt täidetakse laenukohustus. Kohus selgitab, et kohus on Xxxs asuvad kinnisasjad määranud jätta kostja ainuomandisse, seega hageja eeltoodud alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu. Teise alternatiivse nõudena on hageja palunud jätta laenukohustuse kostja ainukohustuseks. Kostja on taotlenud poolte omavahelises suhtes jätta laenukohustus kostja ainukohustuseks. 14.08.2019 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et mõlemas lepingus on laenuvõtjaks hageja, need on abielu kestel võetud laenud, kostjat seal lepingus ei ole. Kohus leiab, et kuna Xxx asuvad kinnisasjad jäävad kostja ainuomandisse ja kostja soovib edaspidi laenukohustust ise täita, peab kohus mõistlikuks laenu tagastamise kohustuse, mis on võetud eeltoodud kinnisasjade omandamiseks, summas 119 422,95 eurot jätta kostja kanda. Kohus märgib, et VÕS § 175 lg 2 järgi on kohustuse ülevõtmise eelduseks võlausaldaja nõusolek. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlgniku isik on võlausaldaja jaoks oluline. Kohustuse ülevõtmisest VÕS § 175 tähenduses tuleb eristada olukorda, kus kohustuse ülevõtmiseks puudub võlausaldaja nõusolek, ent võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku, et kolmas isik täidab võlgniku kohustuse võlausaldaja ees. Kui kolmas isik soovib pärast sellise kokkuleppe sõlmimist võlgniku kohustuse täita, ei ole tegemist kohustuse ülevõtmisega, vaid VÕS § 78 lg-s 1 reguleeritud juhuga, kus kohustuse täidab kolmas isik (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Sein. K. Tallinn 2016, lk 864). Kohtule ei ole esitatud Banco de Sabadell SA nõusolekut selle kohta, et edaspidi hakkaks laenukohustuse eest ainuisikuliselt vastutama kostja. Seega ei ole tegemist kohustuse ülevõtmisega VÕS § 175 kohaselt. Samas on hageja ja kostja VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppinud (kostja on nõus laenukohustuse edaspidise täitmisega ja hageja on taotlenud teise alternatiivse nõudena, mille kohus ka rahuldas, laenukohustuse jätmist kostja ainukohustuseks), et kostja hakkab edaspidi laenukohustust täitma ning Banco de Sabadell SA on kohustatud kostja täitmise eelduslikult vastu võtma.

kohustustest panga ees, siis ei saa kostja seda mõjutada. Antud olukorras ei ole võimalik määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korda. Lisaks on kostja esitanud taotluse, mille kohaselt peab kostja vajalikuks kohustuda hagejat 30 päeva jooksul peale lõpplahendi selles osas jõustumist ümber vormistama laenulepingu viisil, et Swedbank AS on täielikult vabastanud kostja laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenevatest kohustustest. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda hageja esimest alternatiivset nõuet, kuna kohus on Xxx asuvad kinnisasjad jätnud kostja ainuomandisse. Mis puudutab hageja põhinõuet ja teist alternatiivset nõuet kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise osas ning kostja taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus selgitab, et täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul silmas pidada ka otsuse täidetavust. Kostja ei ole kummagi laenulepingu pooleks. Seega puudub vajadus Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu ümbervormistamiseks. Ka hageja ise on 14.08.2019 kohtuistungil selgitanud, et Swedbank AS ei tea, et tegemist on abielu jooksul võetud kohustusega. Kohus on laenukohustuse Banco de Sabadell SA ees jaganud selliselt, et edaspidi vastutab vastavalt poolte kokkuleppele kohustuse täitmise eest kostja. Käesoleval ajal Banco de Sabadell SA nõusolek selle kohta, et edaspidi hakkaks laenukohustuse eest ainuisikuliselt vastutama kostja, puudub. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtuotsusega ei saa kohustada kolmandat isikut Banco de Sabadell SA-d midagi tegema hageja ega kostja kasuks. Kohus jätab hageja ja kostja taotlused rahuldamata, kuna hageja ja kostja taotletud viisil ei ole kohtuotsuse täitmise viisi ja korda võimalik kindlaks määrata.

- ehitisregistri väljavõte (kd I, tl 64), kuna hageja ei ole selgitanud, millist asjaolu ta antud tõendiga tõendada soovib. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. - X OÜ äriregistri väljavõte (kd I, tl 138-139, pöördel, 140, 141-161, kd V, tl 82, pöördel-84, pöördel), 12.02.2007 kinkeleping (kd II, tl 5-7), X OÜ majandusaasta aruanne 2006 (kd II, tl 12-32), X OÜ majandusaasta aruanne 2007 (kd II, tl 33-49), AS-i SEB Pank vastus päringule (kd II, tl 109-110), X AS hinnang X OÜ väärtuse osas (kd II, tl 50-61), Swedbank AS-i vastus päringule (kd III, tl 50-64, kd IV, tl 177-178, tl 183-200, pöördel, kd V, tl 1-25, pöördel), Luminor Bank AS-i vastus päringule (kd V, tl 65-66), I. D.i filtreeritud panagakonto väljavõte 01.01.2006 kuni 10.09.2018 (kd V, tl 82), I. D.i pangakonto väljavõte 01.01.2004-29.03.2007 (kd V, tl 85-86), AS X registriandmed (kd V, tl 86, pöördel-89, pöördel), X OÜ sissetulnud maksed 01.04.2004 kuni 30.06.2006 (kd V, tl 90,pöördel), AS Inflot registriandmed (kd V, tl 91-93, pöördel), väljavõte kinnistusraamatust (kd V, tl 104), 03.08.2006 leping (kd V, tl 110-112, pöördel), 03.11.2005 leping (kd V, tl 113-116, pöördel), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega käesoleva tsiviilasja menetluse raames, sest eeltoodud tõendid seonduvad X OÜ osa jagamise ja dividendide nõudega. 26.06.2019 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-1717611 iseseisvaks menetluseks N. K. vastuhagis I. D.i vastu ühisvara jagamiseks esitatud nõuded, mis on seotud X OÜ osa jagamisega ja X OÜ-lt osanikuna saadud dividendide jagamisega (perioodil 01.01.2017-02.04.2018). - AS-i SEB Pank vastus päringule (kd II, tl 111-112, 115-184), Swedbank AS-i vastus päringule (kd III, tl 3-49, pöördel, 65-162, 163-200, pöördel, kd IV, tl 1-176, pöördel, tl 179-182, pöördel, kd V, tl 26-57, pöördel), Banco de Sabadell, S.A Avda vastus (kd V, tl 71), kuna pooled ei ole taotlenud pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamist. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Menetluskulude jaotus

Geete Lahi Kohtunik Osaliselt tühistada Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.